Looduskaitseorganisatsioonid ja Tartu Ülikooli teadlased saatsid energeetika- ja keskkonnaministrile ning Keskkonnaametile ühispöördumise ettepanekutega, kuidas korraldada hundikaitset ja -jahti Eestis teaduspõhiselt ning õiguspäraselt, teatab BNS.
Pöördumise ajendiks on tänavused kohtuotsused, millega tunnistati varasemad hundijahi otsused õigusvastaseks.
Riigikohus ja Tallinna halduskohus on tänavu selgitanud, et hundi küttimismahtude määramisel tuleb tugineda usaldusväärsetele teadusandmetele ning hinnata küttimise mõju asurkonna pikaajalisele elujõulisusele. Tallinna halduskohus leidis muu hulgas, et Keskkonnaamet ei olnud piisavalt kõrvaldanud teaduslikku ebakindlust hundi seisundi kohta. Samuti rõhutas kohus, et üksnes tegevuskavas nimetatud 20–30 pesakonna olemasolu ei tõenda hundi soodsat kaitsestaatust.
„Riik peab suutma tõendada, et hundi asurkond on soodsas seisundis ja kavandatav küttimine seda ei kahjusta. Me ei saa lähtuda üksnes hinnangulisest pesakondade arvust, kui puudub piisav teaduslik analüüs asurkonna pikaajalise elujõulisuse kohta,“ selgitas MTÜ Eesti Suurkiskjad esindaja Eleri Lopp.
Pöördumises juhitakse tähelepanu ka uutele ohtudele. Piiritarade rajamine ja Rail Baltica takistavad loomade liikumist, killustades elupaiku ning mõjutavad hundiasurkondade omavahelist sidusust ja geneetilist mitmekesisust. Nende mõjudega tuleb arvestada ka huntide arvukuse ja küttimismahtude määramisel.
Looduskaitsjad ja teadlased rõhutavad, et hundikaitset ei saa käsitleda lahus ülejäänud loodusest. Keskkonnaagentuuri andmetel on metskitse arvukus langenud 2022. aasta alguse hinnanguliselt 125 000–135 000 isendilt 2026. aasta alguseks 55 000–65 000 isendini. Arvukuse langust on mõjutanud mitu tegurit, sealhulgas varasem intensiivne küttimine, kisklussurve ja ilmastikutingimused.
Pöördumise koostajate hinnangul tuleb sõraliste varasemad küttimismahud ja nende mõju kriitiliselt üle vaadata. Ulukite arvukust ei saa reguleerida ainult metsa- ja põllumajanduskahjustustest lähtudes, sest sõralised on ka meie suurkiskjate looduslik toit.
„Metsas ei ela ainult jahimeeste jaoks mõeldud ulukid. Kui sõraliste küttimismahte määratakse, tuleb arvestada, et neist sõltuvad ka hundid, ilvesed ja teised kiskjad. Loodust tuleb majandada tervikuna, mitte iga liiki ülejäänud ökosüsteemist eraldi käsitleda,“ rõhutas Lopp.
Ühispöördumises tehakse riigile ettepanek avalikustada hundiseire algandmed ja analüüs, põhjendada küttimismahte piirkonniti, rakendada teadusliku ebakindluse korral ettevaatuspõhimõtet ning toetada tõhusamalt loomakasvatajaid kahjustuste ennetamisel.
Pöördumise eesmärk ei ole hundijahi keelamine, vaid teaduspõhine hundikaitse ja toimiv koostöö, mis tagaks hundi asurkonna pikaajalise säilimise, aitaks ennetada kahjustusi ning väldiks uusi kohtuvaidlusi.
Pöördumisele on alla kirjutanud:
MTÜ Eesti Suurkiskjad
Eesti Metsloomaühing MTÜ
MTÜ Hoiame Loodust
Päästame Eesti Metsad MTÜ
Kose valla Loodusselts
Tartu Ülikooli terioloogia teadur Maris Hindrikson
Tartu Ülikooli terioloogia teadur Egle Tammeleht
Tartu Ülikooli terioloogia nooremteadur Kirke Raidmets
Tartu Ülikooli terioloogia spetsialist Kristiina Prants
