Kreeka ei ole juba selle aasta lõpuks enam euroala suurima võlakoormaga riik, kuivõrd tema riigivõlg langeb madalamale Itaalia omast. Sellest teatab Unian viitega Reutersile.
Kreeka võlg peaks tänavu kahanema ligikaudu 137 %-ni SKP-st (2025. aasta 145,9%-lt), teatasid agentuurile kaks kõrget ametnikku. Samal ajal prognoosib Itaalia võla kasvu tipptasemele 138,6% SKP-st 2026. aastal – see on 1,5 protsendipunkti võrra rohkem kui 2025. aastal (137,1%).
Mõlemad anonüümsust palunud ametnikud märkisid, et juba sellest aastast ei ole Kreeka euroala suurim võlglane. Nad lisasid, et uus hinnang võla ja SKP suhtele lisatakse riigi mitmeaastasesse eelarvekavasse, mis esitatakse selle kuu lõpus Euroopa Komisjonile.
Itaalia eelarvekava kohaselt jääb riigivõlg 2027. aastal enam-vähem stabiilseks, püsides 138,5 protsendi juures, misjärel langeb 2028. aastal 137,9 ja 2029. aastal 136,3 protsendini.
Kreeka riigivõlg, mis on olnud viimase kahe aastakümne jooksul euroala kõrgeim, on juba vähenenud enam kui 60 protsendipunkti võrra: 2020. aasta tipptasemelt 209,4 protsendilt SKP-st eelmisel aastal 145,9 protsendini.
Riik, mis toibub kümnendikpikkusest finantskriisist ja kolmest finantsabiprogrammist kogusummas ligikaudu 280 miljardit eurot, plaanib selle aasta lõpus ennetähtaegselt tagasi maksta umbes 7 miljardit eurot esimesest abipaketist saadud laene.
Itaalia peaminister Giorgia Meloni on korduvalt öelnud, et riigivõlg oleks hakanud vähenema varem ja kiiremini, kui poleks olnud tema eelkäijate poolt ehitussektoris kehtestatud riiklike stiimulite negatiivset mõju. Pärast COVID-19 pandeemiast tingitud jõulist taastumist naasis Itaalia oma harjumuspärasesse rolli kui üks euroala kõige aeglasemalt kasvavaid majandusi.
Aastatel 2023–2025 näitas riik kolmel järjestikusel aastal alla 1-protsendilist SKP kasvu, hoolimata stabiilsest miljardite eurode sissevoolust EL-i taastefondidest. Riigi rahandusministeeriumi prognooside kohaselt jätkub taoline dünaamika kuni 2029. aastani.
Samal ajal on Kreeka majandus viimase kolme aasta jooksul tänu investeeringutele, sisenõudlusele ja turismile igal aastal stabiilselt kasvanud enam kui 2 protsenti, ületades sellega EL-i keskmist näitajat.
