Petseris elav Koidula piiripunkti ooteala turvamees Vjatšeslav Jefimov edastas vähemalt kolm aastat Venemaa föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) tellimusel Venemaale infot piiril toimuva ja piiripunkti töötajate kohta, kirjutab BNS viitega Postimehele.
Eesti-Vene topeltkodakondsusega Jefimov töötas Koidula piiripunkti ootealal turvamehena aastaid. Teenistus Eestis oli mehe jaoks väga motiveeriv, sest isegi lihttöö eest sai ta mitu korda suuremat palka, kui Venemaal saanuks. Petseri elaniku sagedased sõidud üle piiri ei jäänud aga märkamata ka FSB-l.
Ettepaneku koostööks tegi Jefimovile FSB ohvitser Nikolai Tarassov, kes töötab Koidula piiripunktist teisel pool piiri Kunitšina Goras. Kuna Jefimov on tuntud kui kuldsete kätega mees ja lisaks turvamehe ametile tegi ta Koidula piiripunkti ootealal ka elektritöid, otsustas FSB ohvitser läheneda talle kui elektriasju hästi tundvale mehele.
Juba esimeste kontaktide ajal selgitas Tarassov välja Jefimovi sobivuse salajaseks kaastöötajaks ja ligipääsud Eestis huvipakkuvale informatsioonile. Seejärel hakkas ta 2022. aasta kevadel Jefimovile Petserisse tema garaaži parandamiseks erinevaid elektriseadmeid tooma, et Jefimov endaga siduda ja luua temaga kontakt. Septembris 2022 tegi Tarassov Jefimovile ettepaneku hakata edastama infot Koidulas ja selle läheduses toimuva kohta.
«Jefimov sai kohe aru, kellega tegemist on ja millega ta nõustudes tegelema hakkab,» rääkis kaitsepolitseiameti (KaPo) peadirektori asetäitja Taavi Narits. Jefimov pidi rääkima Tarassovile, mida ta näeb ja kuuleb, otsest survestamist või väljapressimist sel hetkel FSB-lt ei olnud.
«Jefimov sõlmis Tarassoviga isegi koostöölepingu, tegemist oli käsitsi paberi peale kirjutatud lihtsas vormis paberiga, milles Jefimov andis nõusoleku hakata FSB-le infot edastama ning lisas oma allkirja ja kuupäeva. Mingit tasu Jefimov oma tegevuse eest FSB-lt ei saanud, teda motiveeris asjaolu, et koostööd tehes ei hakka FSB talle piiriületustel Eestisse probleeme valmistama,» rääkis Narits.
Jefimov kartis, et keeldumise korral võetakse ära tema pass või ei lasta teda lihtsalt üle piiri, siis ei saa ta enam Eestis tööl käia ja kaotab olulise osa oma sissetulekust. «Eestis on palgad isegi lihttöödel palju kõrgemad kui Venemaal ja Jefimovil oli hirm kaotada oma hea teenistus,» märkis Narits.
FSB tahtis Jefimovilt kõikvõimalikku infot. «Jefimov pidi rääkima Tarassovile Koidula piiripunkti ja Koidula ooteala töötajatest, mida nad seal teevad ja kes millise autoga sõidab, kes neist toetab Venemaa agressiooni Ukraina vastu, kes mitte. Tarassov küsis Jefimovilt lisainfot ka asjade kohta, mis paistsid Venemaale kätte, näiteks ühel korral tahtis FSB ohvitser teada, kuhu ja miks sõidavad piiripunkti lähedalt Saatse suunas liivakoormaga veoautod,» rääkis Narits.
Üks kord märkas Tarassov piiri tagant, et Koidula piiripunktis on alanud ehitustööd. Ta käskis Jefimovil minna ja teha ehituse infotahvlist pilti, mida mees ka tegi. Tegemist oli Koidula piiripunkti värava ehitustöödega.
Jefimovil puudus ligipääs riigisaladusele ja esmapilgul võib tema edastatud info tunduda väheväärtuslik. Narits selgitas, et FSB tahab seda infot Eesti piiripunktide toimimise kaardistamiseks, et sel moel leida nõrkusi ja piiri valvamises haavatavaid kohti, mida vajadusel enda huvides ära kasutada. «Sarnastelt agentidelt nagu Jefimov kogutakse lisaks ka üldisemat teavet Eestis toimuva kohta. Näiteks millised on ühiskonnas peamised probleemid ja põletavamad teemad, mis inimesi kõnetavad ja emotsionaalselt laevad. Selles omakorda on infot lõhestus- ja infooperatsioonide läbiviimiseks,» lausus Narits.
Ka võib piiripunkti töötajate kohta edastatud info olla FSB jaoks väärtuslik uute kaastöötajate värbamisel.
Värbajaga suhtles Jefimov peamiselt Venemaal näost näkku oma garaažis Petseris, kuid osa infost edastas ta telefonis WhatsAppi rakenduse kaudu.
Majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuröri Gerd Raudsepa sõnul oskas FSB ohvitser Tarassov Jefimovit mõjutada ja kui vaja, siis ka hirmutada, et mees koostööd jätkaks.
Prokurör kirjeldas, et Jefimov ei tahtnud ühel hetkel enam Tarassovi kõnesid vastu võtta ja ignoreeris neid. «Kui FSB ohvitser temaga lõpuks ühendust sai, ütles ta, et kui sa minuga ei suhtle, siis võib igasuguseid asju juhtuda. See oli otsene ähvardus. Jefimov sai aru, et ta on selles asjas sügavalt sees ja kui ta tahaks asja ära lõpetada, toob see tema jaoks kaasa suured probleemid,» rääkis Raudsepp.
Uurimine tuvastas, et Jefimov oli osaline ka Koidula piiripunkti ooteala haldava osaühingu Railservis töötajate skeemis, milles suunati veoautosid altkäemaksu eest väljaspool järjekorda piiriületusele. Skeemi peategelased olid Venemaal elavad Eesti-Vene topeltkodakondsusega õed Liivi Tšižova, Valentina Semjonova ja Jelena Ivanova, kes töötasid Railservisis järjekorra registreerijatena ja võtsid veokite ette laskmise eest altkäemaksu. Tartu maakohus mõistis kolm õde mullu oktoobris selle eest reaalselt vangi.
Jefimov tegi koostööd Tšižovaga, andes talle vähemalt kolmel korral üle tuttavalt veokijuhilt saadud altkäemaksu. Selle eest sai Jefimov kahtlustuse altkäemaksu andmises ja mullu 10. septembril peeti Jefimov piiripunktis kuriteos kahtlustatavana kinni.
Prokuröri sõnul teadis Jefimov kogu aeg täpselt, et ta tegutseb Eesti riigi vastu. «Jefimov kuulati esimest korda üle eelmise aasta 11. septembril. Ülekuulamistel on tavaliselt esimene küsimus: «Kas tunnistad kuriteo toimepanemist?» Jefimov vastas, et jah, tunnistab. Paljud kahtlustatavad avaldavad ülekuulamise käigus kahetsust, aga neile otsa vaadates näed, et see ei ole siiras. Julgen väita, et Jefimovi puhul oli kahetsus siiras,» märkis Raudsepp.
Prokurör lisas, et tänu koostööle sai Jefimov leebema karistuse, kui selle paragrahviga tavaliselt määratakse, karistusseadustik näeb Eesti riigi vastu suunatud luuretegevuse eest ette 2–15-aastase vangistuse. Tartu maakohus mõistis Jefimovi 5. jaanuaril kokkuleppemenetluses kolmeks aastaks vangi. Altkäemaksu andmise eest sai ta kuuekuulise karistuse, kuid see loeti kantuks raskema karistusega ning reaalselt peab Jefimov Tartu vanglas veetma kolm aastat.
Kuid miks süüdistas prokuratuur FSBga koostööd teinud Jefimovit Eesti-vastases luuretegevuses, mitte riigireetmises? Raudsepp tõdes, et oma olemuselt on Eesti-vastane luuretegevus ja riigireetmine sarnased, kuid mitte päris samad asjad.
«Riigireetmise kuriteokoosseis eeldab riigisaladuse edastamist, kuid riigisaladusele Jefimovil ligipääsu polnud. Riigireetmise paragrahv eeldab ka Eesti riigi vastu suunatud vägivallata tegevust, kuid Jefimov ei pannud toime ka midagi sellist. Toon näite: oletame, et Tarassov oleks andnud Jefimovile ülesande, et mine Värskasse ja sodi seinale Z-täht või mine Tartusse ja pane seal mingi auto põlema. Kui Jefimov oleks pannud FSB ülesandel toime mingi sellise teo, oleks see olnud riigireetmine. Kuid ta lihtsalt kogus infot ja selline tegevus kvalifitseerub Eesti-vastaseks luuretegevuseks,» rääkis prokurör.
KaPo peadirektori asetäitja Narits nentis, et Jefimov pidanuks teavitama ametit kohe, kui FSB tegi talle ettepaneku asuda koostööle. «Sellistest asjadest tuleb meile kohe esimesel võimalusel teada anda. Kindlasti oleksime leidnud Jefimovi jaoks lahenduse, kuidas sellest olukorrast välja tulla. Jefimov aga ei teavitanud meid ja edastas FSB-le infot pikaajaliselt,» nentis Narits.
Raudsepp lisas, et Jefimov ei oleks praegu Tartu vanglas, kui ta oleks KaPot teavitanud kohe pärast koostööpakkumist või siis, kui ta jõudis sajaprotsendilisele veendumusele, et Tarassov on FSB töötaja. «Aga kui oled juba vähemalt kolm aastat FSB-le infot edastanud, siis on ülestunnistuseks selgelt juba liiga hilja. Kuid pärast vahelejäämist ta tegi meiega koostööd ja seda võtsime karistuskokkuleppe sõlmimisel arvesse,» ütles prokurör.
Kohtuotsus ei ole veel jõustunud.
