Harju maakohus mõistis reedel Vene ärimehe Ivan Antševski ja ettevõtte Melytec Europe OÜ süüdi rahvusvahelise sanktsiooni rikkumises ning karistas Antševskit 3,5-aastase vangistusega ning mõistis firmale kolme miljoni euro suuruse rahalise karistuse, kirjutab BNS viitega väljaandele Postimees.
Riigiprokuratuur süüdistas Antševskit ja tema firmat selles, et ta on rikkunud lääneriikide sanktsioonirežiimi ning toitnud Venemaa sõjamasinat.
Süüdistuse järgi tellis Venemaal tegutsev Melytec ühelt Šveitsi tootjalt kõrgsageduslikke kaitseseadmeid, mida kasutatakse metalli ja muude materjalide tugevuse kontrollimisel.
Tellimused vormistati Eestis registreeritud Melytec Europe OÜ kaudu ning toimetati Eestist läbi Kasahstani Venemaale.
Prokuratuur süüdistas Antševskit ja Melytec Europe OÜd ka keelatud strateegilise kauba veos, kuid selles mõistis kohus süüalused õigeks.
Vähemalt üks seade jõudis Vene sõjatööstuse kätte
Riigiprokurör Vahur Verte sõnul leidis kohtumenetluses tõendamist, et Ivan Antševski toimetas oma ettevõtete kaudu Venemaale kuus kõrgtehnoloogilist seadet, kuigi sanktsioonid seda keeldavad. Vähemalt ühel juhul jõudis Venemaale toimetatud seade reaalselt sõjatööstuse kätte.
Antševskile kuulub Venemaa ettevõte Melytech OO, mis tarnib Vene ettevõtetele spetsiifilisi katseseadmeid. Pärast seda, kui Venemaa tungis 2014. aastal Ukrainasse Krimmi ja annekteeris selle, kehtestas Euroopa Liit Venemaale sanktsioonid, mille alla kuuluvad ka nimetatud seadmed.
Antševski asutas esmalt Eestis, hiljem ka Ungaris, Kasahstanis ja Araabia Ühendemiraatides juriidilisi isikuid ehk vahekehasid selleks, et tarnida Šveitsist Venemaale kõrgtehnoloogilisi seadmeid, kuigi sanktsioonid seda keelavad.
“Konkreetses kriminaalasjas süüdistas prokuratuur Ivan Antševskit ja tema Eestis asutatud tütarfirmat Melytech Europe OÜ selles, et nad üritasid tarnida Venemaale keelatud viisil sanktsioonidest kõrvale hiilides kokku kuus kõrgkatsemasinat koguväärtuses umbes miljon eurot,” selgitas Verte.
Tegemist on väga spetsiifiliste katsemasinatega, mille tükihind on umbes veerand miljonit eurot. Nendega on võimalik testida üksikute detailide ja materjalide väsimusomadusi.
“Näiteks enne seda, kui insenerid valivad välja, millist materjali ja detaili kombineeritult droonis kasutada, peavad nad katsetama, kas see element peab vastu vibratsioonile ja välistingimustele, et droon poole lennu pealt ära ei laguneks. Katsemasin ongi selleks, et simuleerida päriselu tingimusi ja tuvastada, kas droonidetail peab reaalselt vastu ja jõuab sihtmärgini,” rääkis prokurör.
Kohus kvalifitseeris ühe süüdistusepisoodi ümber ja kui riigiprokuratuur süüdistas Antševskit ja Melytech Europe OÜ-d keelaud strateegilise kauba veos, siis kohus mõistis nad selle paragrahvi järgi õigeks ja mõistus süüdi hoopis rahvusvahelise sanktsiooni rikkumises.
Verte märkis, et sellel teemal oli kohtus väga ulatuslik vaidlus. “Vaidlus käis selle üle, kas tegemist oli vibratsiooni katsetamise süsteemiga või väsimuskatse masinaga, tegemist on väga tehnilise ja ka juriidilise küsimusega,” nentis riigiprokurör.
Kas prokuratuur vaidlustab selle kohtu seisukoha, on Verte sõnul veel vara öelda. “Ma loen selle kohtuotsuse põhjalikult läbi ja pean nõua asjatundjatega, see on põnev ja väga keeruline küsimus,” lausus prokurör.
Verte sõnul on tähelepanuväärne see, et kuigi Antševski viibis enne kinnipidamist viimati Eestis seitse aastat tagasi, näitas tema kinnipidamine ja Eestisse toomine, et Eestil on võimekus saada sanktsiooni rikkujaid välismaalt kätte ja tuua nad kohtupidamiseks Eestisse. Antševski peeti kinni Itaalias ja anti Eestile välja.
