Eestimaa Looduse Fondi (ELF) ja Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) hinnangul on kliimaministeerium tugevalt kärpinud teadlaste ja ekspertide koostatud looduse taastamise kava mustandit, kusjuures kõige rohkem puudutab see metsapeatükki, teatab BNS.
Euroopa Komisjon ootab kõigilt liikmesriikidelt looduse taastamise kava, mille koostamine on kliimaministeeriumi eestvedamisel käimas. Kava algne mustand sündis teadlastest ja ametnikest koosnevate eksperdirühmade ettepanekute põhjal ning seda arutasid hiljem huvigruppide ja praktikute töörühmad. Kliimaministeerium on moodustanud ka eri huvigruppide esindajatest juhtkomisjoni, milles osalevad muu hulgas EKO ja ELF.
EKO metsatöörühma hinnangul peaks metsapeatükk sisaldama nelja peamist meedet: pesitsusrahu kehtestamist, uuendusraietest loobumist kaitsealadel ja rohevõrgustikes, küpsusdiameetri alusel raiumise lõpetamist ning loodust kahjustavate tegevuste riigitoetuste vajalikkuse analüüsi.
EKO sõnul vajab Eesti metsalinnustiku seisundi parandamine eelkõige selget ja siduvat meedet. Ühenduse hinnangul kirjeldab praegune taastamiskava küll pesitsusrahuga seotud puudulikku õigusselgust, kuid ei näe ette piisavalt konkreetseid samme üleriigilise pesitsusrahu tagamiseks.
„Lindude jaoks on kevad kõige olulisem aeg aastas. Just siis vajavad nad võimalust rahulikult pesitseda ja pojad üles kasvatada,“ ütles Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu.
EKO teatel on enamikus erametsades kevad-suvisel ajal raiumine praegu lubatud, sest puudub kuupäevaline raiekeeld. Ühenduse hinnangul hukkub selle tagajärjel igal aastal kümneid tuhandeid linnupoegi.
EKO peab metsalinnustikku ka oluliseks kogu metsaelustiku seisundi näitajaks. Praegu kavandatud meetmed, nagu surnud puidu ja puuliikide mitmekesisuse suurendamine, on ühenduse hinnangul küll metsaelustiku säilimise eelduseks, kuid nende mõju hindamiseks oleks vaja ka otsesemat elurikkuse näitajat. Seetõttu tuleks kavas nimetatud metsalinnuindeks siduda selge sihttaseme ja tähtajaga ning kohustada meetmeid tugevdama juhul, kui linnustiku seisund ei parane.
Teise olulise meetmena soovitab EKO loobuda uuendusraietest kaitsealadel ja rohevõrgustikes. Ühenduse hinnangul on intensiivne raie muutnud metsaelupaigad killustatuks ning metsade sidususe taastamiseks tuleks tagada, et elujõulise metsaga kaetud alad jääksid omavahel ühendatuks.
„Metsaelupaikade omavahelised ühendused püsivad vaid siis, kui elujõulise metsaga kaetud alad on omavahel ühendatud. Lagedaks raiutud metsamaa seda ei võimalda, vaid killustab maastiku ja sealsed elupaigad. Liigid ei vaata andmebaasist kaarte, vaid saavad liikuda ikka seal, kus on päriselt mets,“ nentis ELF-i metsaekspert Eliisa Pass.
EKO soovib samuti lõpetada metsa raiumise võimaluse üksnes küpsusdiameetri saavutamise alusel. Ühenduse sõnul võib praeguse korra järgi raiuda metsa juba siis, kui puud on saavutanud nõutud diameetri, kuigi seaduses sätestatud raievanus pole veel käes. EKO hinnangul on selle mehhanismi tulemusel suur osa majandusmetsast lagedaks raiutud, keskealiste metsade pindala vähenenud ning metsade killustumine hoogustunud.
Lisaks metsaraiele peab EKO vajalikuks üle vaadata loodust kahjustavate tegevuste riigipoolse toetamise. Ühenduse hinnangul tuleks analüüsida muu hulgas kuivendamisega seotud toetuste vajalikkust ning lõpetada avaliku raha kasutamine tegevusteks, mille mõju loodusele on kahjulik.
„Ligikaudu neljandik Eesti pinnast on kuivendatud. Arvestades juurde kaudse mõju, on kuivendusest mõjutatud ligi pooled maismaa elupaikadest. Kuivendatud metsades elustik vaesub, sest kaovad märgade elupaikadega seotud liigid,“ ütles MTÜ Päästame Eesti Metsad juhatuse liige Farištamo Eller.
ELF-i ja EKO kriitika tuleb ajal, mil Eesti peab looduse taastamise kava Euroopa Komisjonile esitama. Looduse taastamise euromääruse järgi pidid liikmesriigid esitama kava esmaversiooni 1. septembriks, kuid Eesti ei jõudnud selleks ajaks omadega valmis ning sai esitamiseks pikendust detsembrini.
EKO metsatöörühma hinnangul on seega veel aega muuta kava selliseks, mis aitaks parandada Eesti metsade seisundit ning sisaldaks selleks konkreetseid ja siduvaid meetmeid.
