Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas osales Brüsselis Euroopa Liidu teadusministrite kohtumisel, kus Eesti tõstis esile vajadust toetada uues teadusuuringute raamprogrammis selliste teadusprojektide rahastamist, mille tulemusi saab rakendada nii tsiviil- kui militaareesmärgil, kirjutab BNS.
Pea kõik tänapäeva tehnoloogiad – näiteks tehisintellekt, droonid või satelliiditehnoloogia – on rakendatavad nii tsiviil- kui ka kaitsevaldkonnas. Sellise lähenemise võimaldamine raamprogrammist aitab tugevdada nii Euroopa konkurentsivõimet kui meie kollektiivset kaitsevõimet. Kuivõrd tegemist on teaduse rahastamise programmina, on oluline, et projektide valikul hinnataks nende teaduspõhisust ja kvaliteeti ning et projektide oodatavad tulemused oleksid sellised, mida ühiskonnas ka tegelikult vajatakse.
Lisaks kiitsid ministrid kohtumisel heaks järeldused, mis rõhutavad teaduse ja innovatsiooni tähtsust iduettevõtete kasvus, ning järeldused, mis kutsuvad üles Euroopa konkurentsivõime tugevdamiseks eluteaduste valdkonnas. Kohtumine lõppes Euroopa teadus- ja tehnoloogiataristute tulevikuplaanide aruteluga.
Brüsselis kohtus minister Kristina Kallas lisaks Küprose teadus-, innovatsiooni- ja digipoliitika ministri Nicodemos Damianou’ga ning Euroopa Parlamendi liikme Jüri Ratasega. Kohtumistel räägiti uue raamprogrammi ettevalmistusest ja sellest, kuidas vähendada vahet liikmesriikide teadus- ja arendustegevuse võimekuses. Ühiselt leiti, et uues programmis tuleb jätkata tegevustega, mis aitavad väiksema teadusvõimekusega riikidel Euroopa teadusruumis paremini osaleda.
“Eesti jaoks on oluline, et see meede, mis soosib väiksema teadusvõimekusega riike, jääks kindlasti alles. Kuid selle reegleid tuleb ajakohastada nii, et need motiveeriksid riike ka ise teadus- ja arendustegevusse panustama,” ütles minister Kallas ning lisas, et Eesti on uhke, et on välja kasvanud madala teadus- ja innovatsioonivõimekusega riikide grupist, kuid mingisugune lisatoetus nendele riikidele, kes on suutnud oma teadusinvesteeringuid märgatavalt suurendada, peaks siiski olema. “Nii loome tegelikku motivatsiooni ja arengut,” ütles Kallas.
Euroopa Liit valmistab hetkel ette uut teadus- ja innovatsiooni raamprogrammi Euroopa horisont 2028–2034. Tegemist on ELi suurima teaduse rahastamise programmiga, mille eelarveks on kavandatud 175 miljardit eurot. Selle programmi kaudu toetatakse tuhandeid projekte tipptasemel teaduse, uute tehnoloogiate arendamise ja rahvusvahelise koostöö vallas.
