Riigikogu võttis kolmapäeval vastu kaitseväeteenistuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muudatused, millega luuakse kaitseväes vabatahtlik teenistus, kirjutab BNS.
Seaduste muudatuste vastuvõtmise poolt hääletas 66 ja vastu viis riigikogu liiget.
Vabatahtlik teenistus võimaldab reservväelastel osaleda ajutiselt kaitseväe ülesannete täitmises koosseisuvälisel ametikohal. See hõlmab näiteks instruktoritena ajateenijate väljaõpet, alalise valmiduse üksuste mehitamist või osalemist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel.
Samuti laiendab seadusemuudatus ajateenijate võimalusi panustada kaitseväe ülesannetesse, võimaldades neil pärast teatud väljaõppe läbimist osaleda rahvusvahelistel mereväe operatsioonidel. Mereväes, kus ajateenijad moodustavad märkimisväärse osa meeskonnast, saavad nad praktilist kogemust NATO miinitõrjegruppides. Muudel rahvusvahelistel missioonidel ajateenijad osaleda ei saa.
Kaitseväes töötavad tsiviilisikud ja avalikus teenistuses olevad töötajad saavad võimaluse osaleda sõjaväelistel õppustel ja läbida vajaliku väljaõppe.
Teisel lugemisel tegi riigikogu eelnõusse muudatuse, mille kohaselt peavad kutsealused ajateenistusse saamiseks valdama eesti keelt vähemalt kesktasemel. Ajateenistusse ei kutsuta kutsealust, kes ei valda eesti keelt vähemalt B1-tasemel.
Teiste muudatustega loobutakse reservväelaste kahekordse auastme vanuse nõudest, sätestatakse tegevväelase palgakorralduse osana tegevteenistuses oldud aja eest lisatasu maksmise võimalus ning nähakse ette, et puhkusele minekul makstakse eraldi sõidukulu hüvitist vaid välisriigis elavale ajateenijale.
