Tuhanded paneelmajad üle Eesti valmistuvad juba renoveerimiseks või läbivad seda parajasti. Elanikud võtavad hiiglaslikke laene lootuses madalamatele küttearvetele, soojadele korteritele ja hoone värskendatud välisilmele. Spetsialistid aga hoiatavad: fassaadide taha, mis esmapilgul tunduvad täiesti usaldusväärsed, võivad olla peidetud probleemid, mis võivad oluliselt mõjutada nii tööde maksumust kui ka maja turvalisust. Miks eksperdid soovitavad konstruktsioonide uuringutelt mitte kokku hoida, millised ebameeldivad üllatused võivad välja tulla enne tööde algust ja kas korteriomanikud peaksid muretsema, uuris MK-Estonia.
TalTechi ehituskonstruktsioonide uurimisrühma teadur Kristo Paalandi hoiatab: enne renoveerimise algust tuleb tingimata hinnata välisseinte, paneelide ühenduste ja hoone teiste konstruktsioonide seisukorda.
Tema sõnul on mõnedes majades juba tuvastatud kinnituste korrosiooni ja betooni tugevuse vähenemist, ning ühe maja uuringu tulemusi ei saa automaatselt üle kanda teisele.
Selle taustal seisavad korteriühistud keerulise valiku ees. Kas tasub renoveerimisega kiirustada? Kas saab piirduda fassaadi soojustamise ja akende vahetamisega? Või on kõigepealt vaja veenduda, et kandekonstruktsioonid, rõdud, fassaadid ja tehnosüsteemid suudavad tõesti ohutult vastu pidada veel mitu kümnendit?
Saladusega maja
MK-Estonia küsimustele vastab TalTechi inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri instituudi professor Targo Kalamees.
– Millises seisukorras on Eesti suurpaneelmajad Teie hinnangul täna ning kas nende vanus põhjustab spetsialistides muret?
Raudbetoon suurpaneel korterelamuid on Eestis peamiselt kolme tüüpi:
- 111-121 Tallinna Elamuehituskombinaadi uuem tüüpseeria (peamiselt Õismäe, Lasnamäe), ~52%
- 111-133 Tartu Elamuehituskombinaadi tüüpseeria (peamiselt Tartu ja mujal va. Tallinn), ~37%
- 1-464 Tallinna Elamuehituskombinaadi vanem tüüpseeria (peamiselt Mustamäe), 11%.
Suurpaneelelamuid hakati Eestis ehitama 1960-te aastate alguses 1-464 seeriaga. Esimesed elamud ehitati Lasnamäele, siis Koplisse ja seejärel hakkas kerkima Mustamäe. ~1/3 raudbetoon suurpaneelelamute projekteeritud kasutusiga (tüüpiliselt 50 aastat) on lõppenud.
Hooned vajavad tervikrenoveerimist, et pikendada kasutusiga, viia sisekliima vastavusse elementaarsete tervisekaitse nõuetele (ventilatsioon ja küte jms). Kui nagunii vajalikku renoveerimist ühendada energiatõhususe parandamisega, siis on võimalik vähendada koduomanike kulusid, kuna maksed energiakasutuse eest saavad olema tulevikus väiksemad.
– Kui suur on risk, et pealtnäha heas seisukorras hoones võivad esineda tõsised varjatud konstruktsiooniprobleemid?
Risk on reaalselt olemas. Peamised probleemsed kohad vanemate raudbetoon suurpaneel korterelamutel on rõdud, varikatused, fassaadid, katused. Olukord halveneb seetõttu iga aastaga.
Eestis on alla kukkunud rõdude paneele, varikatuseid, ära lagunenud rõdusid ja varikatuseid. Kümmekond aastat tagasi uuris Tehnilise Järelevalve Amet 1960.–1990. aastatel ehitatud korterelamute rõdude ja rõdupiirete ohutust. Üle Eesti kaardistati tol hetkel ligikaudu 840 elamut, millest 87% tuvastati väiksemaid ja suuremaid puuduseid rõdude kinnituselementides. 61% ilmnes ühe suure või enama puudusega kinnitusi, mis võivad kaasa tuua varingu.
– Millised probleemid valmistavad Eesti paneelmajade puhul teadlastele ja ehitusinseneridele praegu kõige rohkem muret?
Suurim probleem on kasvav renoveerimisvõlg. Hoonete halb ehituskvaliteet, puudulik perioodiline remont on tehnilise poole pealt probleemis. Kui probleemid kole ainult tehnilised, vaid ka sotsiaalsed (kuidas inimesed saavad kokkuleppele, võimekamate inimeste lahkumine renoveerimata hoonetest jne), finantsilised (kuidas rahastada renoveerimist), juriidilised (õigusaktid, mis takistavad Eesti ühe olulisima taristu, elamufondi, tervikrekonstrueerimist).
– Kui oluline on enne renoveerimist konstruktsioonide põhjalik uurimine ning millised võivad olla tagajärjed, kui seda ei tehta?
Nii nagu inimesed peavad käima tervise ülevaatusel ja autod tehnilisel ülevaatusel onn vaja teha ka hoonele ehitusaudit, et tuvastada renoveerimisvajadus. Renoveerimisvajadus on väga suur. Näiteks korterelamute osas on vajadus renoveerida kolm korda rohkem kui seda praegu Eestis tehakse. Auto asemel võib sõita jalgrattaga või ühistranspordiga, aga kodu kasutuskeelu alla panna tähendab väga suurt probleemi.
Teine hingamine
Arhitekt ja büroo Pluss Arhitektid partner Indrek Allmann märgib, et korterelamute renoveerimisel ei saa rääkida Eestist kui ühtsest tervikust, kuna probleemistik on piirkondlikult väga erinev.
“Korreleerub see suuresti kinnisvara hinnaga, aga mitte ainult. Kui Tallinlane unistab, et lisaks soojale fassaadile võiks ka rõdu olla suurem ja hoovis kenamad mänguväljakud, siis Narvas on vaja jätkuvalt põhjendada, miks renoveerimine on korteriomaniku mure ja mitte kunagise majavalitsuse. Energiatõhusus, ligipääsetavus ja eluruumi kvaliteedi parandamine on terminid, mis selle kõige kohal hõljuvad. Seejuures jääb tõsiasjaks, et meie eluasemefond jätkuvalt vananeb,” ütleb Allmann.
“Ei ole välistatud, et iga hinna eest hoone eluiga kuskil pikendada püütakse, aga üldjuhul on meie hooned konstruktiivselt võrdlemisi heas korras. Väsinud on tehnosüsteemid, ehk mõned arhitektuursed elemendid nagu rõdukonstruktsioonid ja avatäited (loe: uksed, aknad), aga betoon ise on heas korras, eriti kui seda tulevikus lisanduvate soojustuste ja uute fassaadimaterjaliga täiendavalt kaitsta”, lisab ta.
Küsimusele, kas on oht, et pärast fassaadi soojustamist võivad mõned konstruktsiooniprobleemid jääda varjatuks ning ilmneda alles aastate pärast, ta vastab nii: “Ideaalses maailmas, kus on pädev tellija, hea arhitekt ja projekteerija, korralik ehitaja ja suurepärane ehitusjärelvalve on sellise stsenaariumi tõenäosus väga väike. Paraku ei ela me ideaalses maailmas”.
Aga kui korteriühistul on piiratud ressursid, siis millistele töödele tuleks tema hinnangul eelistatult keskenduda: energiatõhususele, konstruktsioonide seisukorra parandamisele, tehnosüsteemidele või näiteks ligipääsetavuse parandamisele?
“Kahetsusväärselt on meie renoveerimistoetused suunatud kisalt energiatõhususele. Nii mõneski piirkonnas, kus on kahanev ja vananev elanikkond panustaks ma pigem ligipääsetavuse parandamisele – pandused, liftid, trepitõstukid. Kaasajastaksin tehnosüsteemid (osaliselt) ja fassaadi soojustamise asemel piirduks lihtsa „vihmamantliga“, mis kaitseks vananevaid konstruktsioone ilmastiku mõjude eest. Uued aknad – uksed paneks ka. Inimeste elukvaliteet sellises hoones tõuseks ja maja eluiga pikeneks. Tänu akende paremale soojapidavusele ja uuematele tehnosüsteemidele väheneks ilmselt ka küttekulu. Tulenevalt maailmapoliitika keerulistest aegadest on lisandunud varjumise teemad – ka selle kuluga tuleb arvestada”, nentib Indrek Allmann.
Aga kui põhjendatud on korteriühistute hirm, et põhjalikumad uuringud toovad kaasa üksnes lisakulutusi ja kallima projekti? Ekspert vastab, et kõik sõltub olukorrast.
“Kui maja on uuem ja silmnähtavalt heas olukorras, siis 20 leheküljeline paberipakk seda veel paremaks ei tee. Kui on näha, et tellised tugevalt lagunevad või mõni piire on suisa juba lahti, siis tasuks ekspertiis end kuhjaga ära. Isegi, kui see tõdeb, et pikas perspektiivis selle hoone nö elus hoidmine ei ole majanduslikult mõttekas”.
Küsimustele, mida ta soovitaks korteriomanikele, kes kuulevad esimest korda juttu paneelide ühenduste korrosioonist, betooni tugevuse vähenemisest või muudest sarnastest probleemidest ning kui suur peaks olema mure ja kui palju on tegemist hoonete loomuliku vananemisega, Indrek Allmann vastab nii:
“Külastasin hiljuti Hundipea piirkonnas tsaariajal rajatud vanu tööstushooneid. Betoon oli toona väga uus asi ja ega keegi täpselt ei teadnud veel kuidas sellega toimetada. Valati jupikaupa ja rauda pandi sisse tunde järgi. Betoonis kasutati merekruusa. Järgnenud on üle 100a väärkasutust ja see hoone täna ikka seisab. Seega – isiklikult liiga üle ma siin ei mõtleks. Selge on, et raud ei tohiks välja turritada ja kui midagi on kuskil paigast liikunud, siis tuleb lähemalt uurida”.
Ning lisab: “Pigem soovitaksin kortermajade elanikel teraselt tähelepanu pöörata erinevatele rekonstrueerimise meetoditele. Hoogu on kogumas nö tehaseline renoveerimine, kus olemasolevale hoonele tõstetakse sisuliselt teised, tehases valmistatud puitseinad ümber. Töö käib kiiresti ja mastaabiefekti korral võib see olla ka soodsam kui tavapärane renoveerimine. Probleemiks on, et sel viisil renoveerides lähevad välisseinad väga paksuks ja kuna tehas tahab ühtlustada kõikuva asetusega nõukogudeaegsed aknad, siis uued aknad tulevad silmnähtavalt väiksemad. Tulemuseks võib olla, et teie köögiaken muutub kindluselaadseks laskeavaks, kus aknalaud on sügavam kui on tema laius. Sellistele probleemidele peab arhitekt oskama tähelepanu pöörata ja lahenduse leida. Seetõttu heale spetsialistile kulutatud raha ei ole kunagi liigne kulutus”.
Kontrolli all
MK-Estonia küsimustele vastab TTJA ehitiste ohutuse ekspert Urmo Karu.
1. Kui suureks probleemiks peab TTJA Eesti vananeva paneelelamufondi tehnilist seisukorda?
Eestis moodustavad olulise osa elamufondist 1960.–1990. aastatel ehitatud korterelamud, mille projekteerimisest ja ehitamisest on möödunud mitukümmend aastat. Seetõttu on loomulik, et nende hoonete konstruktsioonid, rõdud, fassaadid, katused ja tehnosüsteemid ajas vananevad ning vajavad regulaarset kontrolli, hooldust ja vajadusel remonti.
TTJA hinnangul ei saa siiski öelda, et vanem paneelelamu oleks automaatselt ohtlik või kasutuskõlbmatu.
Ehitise ohutus sõltub eelkõige selle tegelikust tehnilisest seisukorrast, kasutamisest, hooldamisest ning sellest, kas vajalikud remondi- ja rekonstrueerimistööd on õigel ajal tehtud.
Suurimaks probleemiks peab TTJA olukordi, kus hoonete tehniline seisukord on jäänud pikema aja jooksul hindamata või vajalikud hooldus- ja remonditööd tegemata.
Mida kauem konstruktsioonide, rõdude, fassaadielementide või tehnosüsteemide puudustega viivitatakse, seda suuremaks võivad kujuneda nii ohutusriskid kui ka hilisemad remondikulud.
Korterelamute vananemine ja sellega kaasnevad probleemid, näiteks rõdude või fassaadielementide lagunemine, on ajas süvenev teema eeskätt piirkondades, kus on palju vanemaid korterelamuid.
Suuremates linnades puudutab see muu hulgas Tallinna Lasnamäe, Õismäe ja Mustamäe piirkondi, samuti näiteks Ida-Virumaa vanemaid elamupiirkondi ning Tartu Annelinna.
Oluline on vaadata hoonet tervikuna. Ehitise ohutust ei mõjuta ainult kandekonstruktsioonid, vaid ka rõdud, varikatused, vuugid, fassaadid, sademevee ärajuhtimine, katused ja tehnosüsteemid. Seetõttu tuleks korterelamute seisukorda hinnata regulaarselt ja terviklikult.
2. Kas TTJA puutub kokku juhtumitega, kus kortermajade konstruktsioonide seisukord tekitab ohutusprobleeme või vajab sekkumist?
Jah, TTJA puutub selliste juhtumitega kokku.
Konstruktsioonide kahjustuste või probleemide ilmnemisel ei ole omanikel üldjuhul kohustust TTJA-d igast juhtumist eraldi teavitada. Küll aga jõuab TTJA-ni aeg-ajalt teateid kortermajade konstruktsioonide, rõdude, varikatuste või muude ehitise osade seisukorra kohta.
Sellistel juhtudel hindab TTJA, kas tegemist võib olla olukorraga, mis vajab sekkumist või omanikele selgitustöö tegemist.
TTJA menetleb juhtumeid, kus on põhjendatud kahtlus, et ehitise või selle osa tehniline seisund võib ohustada inimeste elu, tervist, vara või keskkonda.
Praktikas võivad sellised juhtumid puudutada näiteks kandekonstruktsioonides ilmnenud olulisi kahjustusi, rõdude või varikatuste avariilist seisukorda, ulatuslikke niiskus- ja korrosioonikahjustusi, omavolilisi ümberehitusi või ehitise osade varisemisohu kahtlust.
Iga juhtumit hinnatakse eraldi. Üksnes hoone vanus ei ole riikliku järelevalve algatamise alus. Sekkumise vajadus sõltub konkreetsetest asjaoludest ning sellest, kas ehitis vastab talle esitatud nõuetele ja on ohutu kasutada.
Vajaduse korral saab TTJA nõuda omanikult ehitise tehnilise seisukorra hindamist või ekspertiisi ning suunata omanikke vajalikke parandusmeetmeid rakendama. Eesmärk on, et võimalikud ohud tuvastataks ja kõrvaldataks enne, kui need kujutavad endast reaalset ohtu elanikele või möödakäijatele.
3. Millised märgid peaksid korteriühistuid või elanikke panema mõtlema hoone põhjalikumale tehnilisele kontrollile?
Korteriühistud ja elanikud peaksid tähelepanu pöörama kõikidele muutustele, mis võivad viidata hoone tehnilise seisukorra halvenemisele.
Põhjalikuma tehnilise kontrolli vajadusele võivad viidata näiteks uued või kiiresti suurenevad praod kandvates seintes, paneelivuukides või rõdukonstruktsioonides, samuti konstruktsioonide nähtavad deformatsioonid, vajumised või läbivajumised.
Ohumärkideks võivad olla ka rõdude, varikatuste või fassaadielementide lagunemine või lahtitulek, betooni ulatuslik murenemine, armatuuri paljastumine või korrosioon, korduvad vee- ja niiskuskahjustused, samuti konstruktsioonide ebatavaline liikumine või vajumine.
Tähelepanelik tuleb olla ka siis, kui hoones on tehtud või kavandatakse ümberehitusi, mis võivad mõjutada kandekonstruktsioone.
Oluline on arvestada, et kõik kahjustused ei pruugi olla väliselt kohe märgatavad. Seetõttu võiks hoone tehnilise seisukorra hindamisele mõelda ka enne suuremate investeeringute või renoveerimistööde kavandamist, isegi juhul, kui silmaga nähtavaid kahjustusi ei ole.
Esmase hinnangu peaks andma pädev ehitusinsener või ehituskonstruktsioonide ekspert, kes saab otsustada, kas vajalikud on täiendavad uuringud või ekspertiis.
TTJA on hoonete omanikele ja korteriühistutele abimaterjalina koostanud ka „Ohutu kodu“ juhendi (lisatud manusesse), kus on välja toodud erinevad võimalikud konstruktsioonikahjustused ning soovitused, kuidas nende märkamisel edasi tegutseda.
4. Kui oluline on Teie hinnangul konstruktsioonide seisukorra hindamine enne suuremahuliste renoveerimistööde alustamist?
TTJA hinnangul on konstruktsioonide tehnilise seisukorra hindamine enne suuremahulisi renoveerimis- või rekonstrueerimistöid väga oluline ning paljudel juhtudel vältimatult vajalik.
Rekonstrueerimine ei tähenda üksnes energiatõhususe parandamist või hoone välisilme uuendamist. Sama oluline on tagada, et olemasolevad konstruktsioonid oleksid piisavalt heas seisukorras ning suudaksid kavandatud lahendusi ohutult kanda kogu hoone edasise kasutusea jooksul.
Konstruktsioonide eelnev hindamine aitab avastada varjatud kahjustusi, hinnata olemasolevate konstruktsioonide kandevõimet, kavandada sobivaid tehnilisi lahendusi ning vältida ehitustööde käigus ootamatult ilmnevaid probleeme. See aitab vähendada ka hilisemaid lisakulusid ja tagada hoone pikaajalise ohutu kasutamise.
Renoveerimistööde käigus võivad hoonele lisanduda uued koormused, näiteks uued fassaadisüsteemid, rõdud, päikesepaneelid või tehnoseadmed.
Seetõttu peab projekteerijal olema usaldusväärne ülevaade olemasolevate konstruktsioonide tegelikust seisukorrast.
Kui konstruktsioonide seisukorda enne tööde alustamist ei hinnata, võivad puudused ilmneda alles ehitustööde käigus või pärast tööde valmimist.
Sellisel juhul võib osutuda vajalikuks juba tehtud töid ümber teha või lahti võtta, et konstruktsioone tugevdada või parandada. See võib muuta projekti oluliselt kallimaks ja ajamahukamaks.
Ehitise omanik vastutab ehitusseadustiku kohaselt selle eest, et ehitis oleks kogu kasutusaja jooksul ohutu. Regulaarne hooldus, õigeaegsed tehnilised uuringud ning pädevate spetsialistide kaasamine aitavad ennetada ohte, kaitsta elanike turvalisust ja tagada hoonete pikaajalise säilimise.
Mitte ainult seinad
Küsitletud kindlustusfirmade esindajad kinnitavad kui ühest suust: suurim kahju vanades korterelamutes tuleb leketest vee-, kanalisatsiooni- või küttesüsteemide torudes. Ja sageli saavad põhjuseks torude kulumine ning korrosioon, mis on otseselt seotud hoone vanusega.
«Meie kogemusel moodustavad vanemate korterelamute kahjudest suurima osa torustikega seotud veekahjud. Sageli on nende põhjuseks torude amortiseerumine ja korrosioon, mis on otseselt seotud hoone vanusega. Näiteks on ette tulnud juhtumeid, kus purunenud püstak on ujutanud üle mitu korrust ning põhjustanud ligi 27 000-euro suuruse kahju. Keerulisematel juhtudel võib üks toruleke mõjutada kümmet või enamat korterit ning kahjusummad ületavad sel juhul juba 50 000 euro piiri», ütleb Ergo esindaja Taavi Kööts.
Kindlustusseltsi If varakahjude grupi juht Lauri Nõu lisab: «Tugevad vihmad ja tormid panevad vanemad hooned suurema koormuse alla ning toovad paremini esile amortiseerunud katuste, sadeveesüsteemide ja fassaadide nõrgad kohad».
“Lisaks veekahjudele esineb tormi-, vandalismi- ja elektrisüsteemide riketega seotud juhtumeid ning väiksemal määral ka tulekahjusid. Tulekahjusid on arvuliselt küll vähe, aga nende rahaline mõju on väga suur. Keskmine tuleõnnetusest tekkinud kahju on pea 10 korda suurem kui keskmine veekahju”, rõhutab Taavi Kööts.
Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna ehitusliku järelevalve ekspert Erti Suurtalu märgib: «Statistika kohaselt on tulekahju peamised põhjused elektriseadmete ja küttesüsteemide rikked. Kontrolli ja hoolduse puudumine võib viia tulekahjuni.»
Lisaks pöörav ta tähelepanu tehnokommunikatsioonidele, mille kaudu tuli on võimeline hoones levima: «Need on ventilatsioonikanalid, veevarustuse ja kanalisatsiooni šahtid. Kui selliseid süsteeme ei kontrollita ega hooldata, tekitab see tingimused tulekahju levikuks. Suits ja kõrge temperatuur võivad tungida ühest ruumist teise samuti vanade hoonete konstruktsioonide ebatihedate kohtade kaudu.»
Suurtalu sõnul ei mõjuta maja vanus ohutust nii tugevalt kui regulaarsete tehniliste kontrollide ja hoolduse puudumine.
«Tahkekütusel töötavate küttesüsteemide hooldust – puhastamist, kolde ja korstnalõõride kontrolli – tuleb tingimata läbi viia mitte harvemini kui üks kord aastas,» ütleb spetsialist.
«Kui sellist hooldust ei tehta, siis on see vaid aja küsimus, millal kogunenud põlemissaadused – tahm ja tõrv – viivad süsteemi ummistumiseni või süttivad, põhjustades kontrollimatu põlemise.»
Korteriühistutele, kus valmistutakse mahukaks renoveerimiseks, soovitab ta pöörduda vastavat kutsekvalifikatsiooni omavate ekspertide poole: tuleohutuse küsimustes on need kuuenda taseme eksperdid, aga küttesüsteemide küsimustes – viienda taseme pottsepad.
KOMMENTAAR
Tiia Ruben,
Eesti Ehitusinseneride Liidu tegevjuht
Viimane suurem uuring suurpaneel-elamute seisukorra kohta tehti meile teadaolevalt Ettevõtlus ja Innovatsiooni Sihtasutuse tellimusel TTÜ poolt aastal 2009 “Eesti eluasemefondi suurpaneel-korterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga”. Tegemist on ligi 17 aastat vana uuringuga ning aja jooksul ühegi ehitise seisukord renoveerimata paremaks ei muutu.
Küll aga sattus juba tol ajal uuringusse ehtisi, mille puhul täheldati tõsiseid kahjustusi rõdupaneelidel ja esines fassaadi raudbetooni armatuurraua kaugele arenenud korrosiooni.
Kindlasti tasub kaaluda uuringu kordamist, kuna eelmisest uuringust on möödas üsna palju aega ja renoveerimata on väga palju korterelamuid.
Hoonete soojustamisega on võimalik tõsta energiatõhusust, kuid tähelepanu tuleb pöörata ka kandekonstruktsioonidele, mis jäävad energiatõhuhususe tõstmisel varju. Lisaks, kui kunagi hinnati ehitiste eluiga näiteks 50-aastale, siis täna ei ole ehitiste eluea pikenemist seoses renoveerimistöödega hinnatud, kuid seda oleks vajalik teha.
KÜSIMUSED EKSPERDILE
Küsimustele vastab EIS-i elamumajanduse osakonna juht Taniel Vain.
- Kui sageli tuleb EIS-i kogemuse põhjal ette olukordi, kus hoone tehnilised uuringud toovad välja probleeme, mis nõuavad renoveerimisprojekti või selle eelarve olulist ümbervaatamist?
EIS ei kogu statistikat selle kohta, kui sageli ilmneb rekonstrueerimise käigus vajadust projekti või eelarvet ootamatute asjaolude tõttu oluliselt muuta. Küll aga näitab rekonstrueerimisprojektide kogemus, et põhjalik eeltöö annab hoone tegelikust seisukorrast tervikliku ülevaate ning aitab tuvastada probleemid enne ehitustööde algust. Mida paremini on hoone seisukord enne projekteerimist läbi uuritud, seda realistlikumad on projekti tehnilised lahendused ja eelarve ning seda väiksem on vajadus ehituse käigus teha ootamatuid muudatusi.
- Kui suureks riskiks peate olukorda, kus korteriühistu keskendub peamiselt energiatõhususe parandamisele, kuid konstruktsioonide seisukorra hindamine jääb tagaplaanile?
EIS peab oluliseks terviklikku lähenemist rekonstrueerimisele. Energiatõhususe parandamine ja hoone tehnilise seisukorra hindamine ei ole teineteisest eraldiseisvad tegevused. Kui konstruktsioonide või teiste oluliste hooneosade seisukorda ei hinnata piisavalt põhjalikult, võib ehituse käigus ilmneda täiendavaid töid, mis mõjutavad nii ajakava kui ka maksumust. Seetõttu soovitame enne projekteerimist hinnata terviklikult nii kandekonstruktsioonide kui ka tehnosüsteemide seisukorda ning vajadusel kaasata tehniline ekspert.
– Kas EIS-i kogemuse põhjal võib öelda, et põhjalikumad uuringud enne renoveerimist aitavad hiljem vältida suuremaid kulusid ja ootamatuid probleeme ehituse käigus?
Jah, põhjalik ettevalmistus on üks eduka rekonstrueerimisprojekti olulisemaid eeldusi. Täpne ülevaade hoone tehnilisest seisukorrast annab projekteerijale vajalikud lähteandmed ning võimaldavad valida sobivad tehnilised lahendused juba projekteerimise käigus. See aitab vähendada ehituse käigus tekkivate ootamatute tööde ja lisakulude riski ning toetab projekti sujuvat elluviimist.
– Milliseid vigu teevad korteriühistud kõige sagedamini renoveerimisprojekti ettevalmistamisel?
EIS on rekonstrueerimisprojektides eelkõige toetuse andja ja rahastaja ning seetõttu ei saa me anda hinnangut ehitustehnilistele vigadele ega projekteerimislahendustele. Toetuste menetlemise kogemuse põhjal on enim probleeme seotud puudustega dokumentatsioonis. Näiteks esineb puudusi korteriühistu üldkoosoleku nõuetekohasel läbiviimisel ja otsuste protokollimisel.
Kindlasti soodustab projekti edukat elluviimist erinevate osapoolte varajane kaasamine, olgu selleks tehniline konsultant või korteriomanikud. Viimaste puhul on eriti oluline teha piisavat selgitustööd rekonstrueerimise eesmärkide, kavandatavate tööde ja oodatava tulemuse kohta ning anda korteriomanikele võimalus kogu protsessi vältel küsimusi esitada ja neile vastuseid saada.
EIS pakub korteriühistutele tasuta konsultatsioone korteriühistutele suunatud EISi teenuste osas. Nõustamist pakutakse igas maakonnas kohapeal, telefonitsi või e-posti teel.
