USA ja Iisraeli sõja tõttu Iraaniga on laevaliiklus Hormuzi väinas peaaegu peatunud. Analüütikaettevõtte Lloyd’s List andmetel on väina ja sellega piirnevatesse vetesse (Pärsia ja Omaani lahte) kinni jäänud umbes 200 naftatankerit ja sadu teisi laevu, kirjutab MEDUZA.
Iraan teatas, et iga Hormuzi väina läbiv laev võib sattuda tema rünnaku sihtmärgiks. Keda see ähvardus ei peatanud, neid peatas kindlustustariifide järsk tõus. Lisaks töötavad piirkonnas väga halvasti GPS-navigatsioon ja side.
Tavaliselt läbib väina üle saja laeva päevas, sealhulgas 40–50 naftatankerit. 2026. aasta esimestel kuudel langes liiklus mõnekümne laevani päevas, kuid märtsi esimesel nädalal – sõja algusest – on väina läbinud maksimaalselt neli laeva ööpäevas.
Kinni jäänud laevad seisavad peamiselt sadamates ja reidil, riskides pidevalt sattuda tule alla. Sellisesse olukorda on sattunud mitu tuhat meremeest. Rünnaku alla on sattunud juba vähemalt üheksa laeva. Hukkunud on vähemalt kolm inimest.
Meremehi on sealt ära tuua peaaegu võimatu. Esiteks ei saa maha jätta laevu, millest paljud on täielikult või osaliselt naftaga laetud – avarii ja lekke risk on liiga suur. Teiseks on peatunud mitte ainult laevaliiklus, vaid ka lennuliiklus.
Hormuzi väina läbib 20–25% maailma naftaliiklusest. Selle liikluse seiskumine on juba toonud kaasa naftahindade hüppe – ligikaudu 20% võrra vähem kui nädal aega kestnud sõja jooksul. Eksisteerib globaalsete tarneahelate katkemise, maailma energeetika häirete ja kogu maailmamajanduse tohutute kahjude oht.
Reutersi andmetel püüab Hiina rääkida Iraaniga läbi mõnede laevade läbilaskmise osas. Jutt käib tankeritest, mis veavad naftat ja vedelgaasi Hiina sadamatesse. Hiina on Iraani väheste väliskaubanduspartnerite seas suurim. Seejuures läbib umbes 45% kogu Hiina saadavast naftast (sealhulgas Iraani oma) Hormuzi väina.
Reuters märgib, et üks tanker suutis öösel väina läbida – pärast seda, kui laevade jälgimissüsteemi ilmus märge, et see kuulub Hiina omanikule.
Sõja algusest saadik läbivad väina peaaegu eranditult Iraanile või Hiinale kuuluvad laevad. Kuid see on õnnestunud ka vähemalt viiel tankeril, mis kuuluvad Kreeka ärimehe Georgios Prokopiou ettevõttele Dynacom. Hormuzi väina läbimise ajaks lülitasid nad välja transpondrid, mis edastavad asukoha- ja identifitseerimisandmeid.
Pärsia lahest väljuvate tankerite veoraha on sõja algusest saadik enam kui kahekordistunud. Agentuuri Argus Media andmetel võib üks Hiinasse suunduv supertanker tuua umbes 500 000 dollarit tulu päevas, arvestamata sõjariskide kindlustuskulusid.
Prokopiou on üks maailma suurimaid laevaomanikke (tal on üle 150 laeva ja ehitamisel on veel 85) – on tuntud oma riskivalmiduse poolest. Näiteks vedas tema ettevõte aktiivselt Venemaa naftat pärast Venemaa suure sõja algust Ukrainaga. Formaalselt pidas ta kinni sanktsioonipiirangutest – ja võis oma teenuste eest küsida väga kõrget hinda. Ukraina võimud süüdistasid Dynacomi „sõja spondeerimises“.
