Kaitseminister Hanno Pevkur ütles usutluses Postimehele, et kui Eesti uusi moonaladusid ehitada ei suuda, tuleb varsti tootjatele öelda, et ärgu nad nii kiiresti moona tarnigu, edastab BNS.
Suvel lepiti Haagis NATO riikide vahel kaitsekulude eesmärgiks kokku viis protsenti. Kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul on tublid olnud Balti piirkonna riigid, aga ka Saksamaa ning Rootsi. Järeleaitamist vajavaid riike on tublidest olnud rohkem. «Suurbritannial ma ei näe väga suurt hüpet, Hispaanial ei näe,» tõdes Pevkur.
‘”Eesti peab pingutama, et siia toodav moon kuhugi ära mahutada, sest ladudes on ruumiga kitsas. «Kui me ei suuda (juurde) ehitada, siis peame mitte veel sel või järgmisel poolaastal, aga ühel hetkel hakkama tootjatega kokkuleppeid tegema, et ärge meile palun nii kiiresti tooge siia, hoidke oma laos,» tõdes Pevkur intervjuus pärast pressikonverentsi, kus võttis kokku riigikaitsevaldkonna 2025. aasta.
Pevkuri sõnul on Eesti baas riigikaitsesse minevast rahast järgmisel aastal veidi alla 5,1 protsendi. “Sellele lisanduvad liitlaste kulud, mis tõstavad meie kogu riigikaitsesse panustamise 5,35-5,4 protsendile. See on nn tugev riigikaitse. Riigikaitsega seonduvad kulud, mis puudutavad Rail Balticut, Via Balticat, sildade renoveerimist, siseturvalisusega seotud investeeringuid, on kõik veel sinna peale. Nii et hinnanguliselt, sõltuvalt metoodikast, on kogukulu 6,5-7 protsendi peal,” rääkis Pevkur.
Tema sõnul on Saksamaa teinud väga jõulise otsuse: nad on öelnud, et jõuavad 3,5 protsendini 2029. aastaks. “Saksamaa tingimustes tähendab see 60 miljardilt eurolt 100 miljardile liikumist. Tuntav areng. Rootsi on teinud otsuse, Holland on teinud otsuse. Aga on ka neid, kellel eelarveperspektiivis suuri hüppeid pole: Suurbritannial ma ei näe väga suurt hüpet, Hispaanial ei näe,” märkis Pevkur.
“Neid riike, kellel on veel küsimärke, on rohkem kui neid, kes on teinud otsuse, nagu Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Meie kõik oleme viie protsendi kandis juba järgmisel aastal. Põhja-Euroopas on seis päris ilus, Kesk- ja Lõuna-Euroopas vajab järeleaitamist,” ütles Pevkur.
Mis puutub brittidesse, siis Pevkur märkis, et kes natukene Briti ühiskonnal silma peal hoiab, näeb neid valu- ja raskuspunkte. “Loomulikult on riigikaitsesse raha juurde tulnud. Näiteks prantslaste eelarvekava, mis ei ole veel lõpuni heaks kiidetud, näeb järgmisel aastal ette ligi seitse lisamiljardit riigikaitsesse. Suure riigi puhul pole see protsendina nii suur. Aga seitse miljardit juurde absoluutnumbrites on meie kolme aasta riigikaitse-eelarve. On positiivseid märke ka mõnelt poolt mujalt. Aga brittide puhul on siseriiklik poliitika see, mis on hoidnud riigikaitsekulude hüppelist kasvatamist tagasi,” ütles Pevkur.
