Möödunud nädalal grippi haigestunute arv kahekordistus, kusjuures eriti valusalt said pihta Harju- ja Tartumaa, kirjutab BNS.
49. nädalal pöördus arstide poole 3470 inimest, kellel esinesid ülemiste hingamisteede viirusnakkuste sümptomid. Samal perioodil registreeriti 403 COVID-19 ja 800 gripijuhtu. Respiratoorsete viiruste levik jätkab kiiret kasvutrendi, mis on peamiselt seotud gripiviiruse epideemilise levikuga.
Keskmine haigestumus oli 221 juhtu 100 000 elaniku kohta. Eesti keskmisest kõrgem oli haigestumus Tartu- (264 juhtu 100 000 elaniku kohta) ja Harjumaal (232 juhtu 100 000 elaniku kohta). Lisaks gripiviirustele on peamised haigustekitajad SARS-CoV-2 ning kasvutrendis on ka RS-viirus.
49. nädalal registreeriti 800 gripijuhtu. Gripiviiruste levik on laialdane, haigestumine kasvas kõigis vanusrühmades, kuid suurim tõus toimus kooliealiste ja täiskasvanute seas. Üle-eestilist haigestumuse intensiivsust hinnatakse keskmiseks, erandiks on Tartumaa, kus haigestumus on olnud tõusutrendis neli järjestikust nädalat ning intensiivsus on hinnatud kõrgeks.
Praegu ringlevad Eestis üheaegselt kaks A-gripiviiruse alatüüpi – A(H1N1)pdm09 ja A(H3N2) ning üks B-gripiviirus. Viimastel nädalatel on täheldatud A(H3N2) alatüübi kiiret kasvu.
RS-viirusega seotud juhtumite arv on tõusutrendis, kuid haigestumus püsib veel madalal tasemel. 49. nädalal registreeriti 32 RS-viirusega seotud haigusjuhtumit. Hooaja algusest ehk 29. septembrist on hospitaliseeritud 39 inimest, kellest 30 olid kuni kaheaastased lapsed.
49. nädalal registreeriti 403 COVID-19 haigusjuhtu. COVID-19 haigestumuse intensiivsus jääb endiselt madalaks. Suurem haigestumuse kasv on registreeritud kooliealiste laste ja vanemaealiste ehk üle 65-aastaste seas.
Alates hooaja algusest 29. septembril on registreeritud 547 Mycoplasma pneumoniae’ga seotud haigusjuhtu. Kõige rohkem haigestuvad koolilapsed ´vanuses 15–19 aastat ja täiskasvanud vanuses 30–39 aastat. Enamik haigusjuhtudest on seotud Mycoplasma pneumoniae põhjustatud ägeda bronhiidiga.
Lähinädalatel võib oodata gripi ja COVID-19 haigestumuse intensiivset kasvu, millele järgneb haigestumuse stabiliseerumine ehk haigestumus enam ei tõuse, kuid tõenäoliselt püsib kõrgel tasemel. COVID-19 puhul on suurim tüsistuste risk eakatel ja krooniliste haigustega inimestel. Tervishoiusüsteemi koormus võib suureneda, eriti kui gripp ja COVID-19 levivad samaaegselt.
ECDC riskihinnangu järgi erineb sel hooajal ringlev A(H3N2) alamvariant K põhjapoolkera. A(H3N2) vaktsiintüvest, kuid vaktsiin pakub endiselt kaitset raske haigestumise eest ning vaktsineerimissoovitus jääb kehtima. Sellises olukorras tõuseb lisameetmete olulisus, eriti riskirühmade puhul.
