Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit (ETTKL) ei kooskõlasta sotsiaalministeeriumi esitatud määrust „Perearstiabi töökorraldus ning tervisekeskuste liigid ja nõuded“ enne, kui on saavutatud kokkulepe 2026. aasta algusest rakenduva perearstiabi rahastusmudeli põhimõtetes ning arvestatud liidu ettepanekuid, kirjutab BNS.
Liit rõhutab, et 1. jaanuarini, mil uus rahastusmudel ja töökorralduse määrus jõustuvad, on jäänud vaid üks kuu. Tervisekeskused ei ole siiani näinud lepingut, mille alusel nad peaksid järgmised viis aastat töötama, kuigi liit on aasta vältel esitanud mitmeid sisulisi ettepanekuid rahastusmudeli kohta.
“Esmatasandi tervishoius ei tohiks olla otsuseid, mis jõustuvad kiiremini, kui neid on võimalik mõista. Ometi oleme olukorras, kus rahastusmudel kinnitatakse enne, kui tervisekeskused on saanud tutvuda lepinguga. Nii ei sünni ei usaldust ega jätkusuutlikkust,“ ütles ETTKLi juhatuse liige ja Vee Perearstikeskuse juht doktor Ingrid Alt.
ETTKLi hinnangul ei vasta rahastusmudel tervisekeskuste tegelikele tööjõu- ja halduskuludele. Samuti ei kata mudel piisavalt järelevalve, küberturbe, IT-, kvaliteedi- ega innovatsioonikulusid, mis tervisekeskustele iga aastaga lisanduvad. Lisaks toob liit esile, et kulumudeli alusandmed on koostatud 2023. aasta kulude järgi, kuigi vahepealne palgasurve ja elukallidus on märkimisväärselt kasvanud.
Töökoormus tervisekeskustes kasvab samuti aasta-aastalt. ETTKLi töökoormuse analüüsi järgi teevad perearstid keskmiselt 2,9 ületundi päevas ja pereõed 2,2 ületundi päevas. Samas ulatuvad kolme nimistuga tervisekeskuse tegelikud tööjõukulud 61 000 euroni kuus, kuid uus mudel katab nimistu kohta ligikaudu 52 000 eurot.
Liidu sõnul ei ole tervisekeskus võrreldav üksikpraksisega. Tervisekeskused peavad olema avatud kümme tundi kauem nädalas, pakkuma suuremat hulka kohustuslikke teenuseid ja tagama multidistsiplinaarse meeskonna töö – sealhulgas ämmaemandad, füsioterapeudid, vaimse tervise õed, koduõendusteenus ja tugipersonal. See eeldab märkimisväärselt suuremaid tööjõu- ja püsikulusid, mida üksikpraksistelt ei nõuta.
„Kui mudel ei kata tegelikku tööjõukulu, tekib vastupidine efekt – läbipõlemine, mitte järelkasv. Samal ajal vajab Eesti järgneva kümne aasta jooksul asendamist ligi pool perearstidest. See peaks olema kogu süsteemi fookuses,“ lisas Alt.
ETTKLi hinnangul on selleks, et tõsta perearstiabi võimekust ja peatada noorte perearstide väljavool esmatasandilt, vajalik kaks põhimõttelist muudatust rahastusmudelis.
Esiteks tuleb tõsta tööjõukulude komponenti tervisekeskustes. Perearsti brutotunnipalga aluseks peab uues rahastusmudelis olema tervishoiu kollektiivlepingus sätestatud eriarstiabis rakendatav brutotunnipalk, mitte arsti palk.
Eelmisel aastal muudeti seadust ning üldarstiabi mõiste asendati perearstiabi mõistega, kinnitades veelgi perearsti kui eriarsti staatust. Seetõttu puudub mõistlik põhjendus, miks on rahastusmudelis võetud aluseks arsti, mitte eriarsti töötasu.
Teiseks tuleb rakendada eriarsti palgale Tervisekassa kulumudelis kasutatavat koefitsienti 1,38, et tagada tervisekeskustes töötavatele perearstidele konkurentsivõimeline töötasu. Kuna perearstidele kehtib õigusaktis sätestatud nõue võtta vastu ägedad haiged kohe pöördumise päeval, on perearsti töö intensiivsus kõrgem kui plaanilist abi osutaval eriarstil.
Lisaks on visiitide arv tervisekeskustes jätkuvalt tõusutrendis, mis kinnitab perearstide ja -õdede suuremat töömahtu ja kättesaadavust.
Tervisekeskuste liit on esitanud rahastusmudeli kohta ettepanekuid juba aasta vältel, kuid seni pole neid arvestatud. „Tervisekeskused tahavad pakkuda inimestele head ja kättesaadavat perearstiabi ning Tervisekassa eesmärk on sama. Me ei ole eri poolustel. Aga selleks, et uue mudeli järgi töötada, peab ka meie ettepanekuid kuulama. Enne sisulist kokkulepet ei ole võimalik määrust kooskõlastada,“ sõnas Alt.
