Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning Maksu- ja Tolliamet pööravad valitsuse tähelepanu vohavale elektrooniliste sigarettide salaturule, mis haavab läbipaistvat majanduskeskkonda, vastutustundlikke kaubandustavasid ning muudab e-sigaretid lihtsasti kättesaadavaks ka alaealistele, kirjutab BNS.
Koda peab oluliseks leida lahendused koostöös erinevate osapooltega.
Alates 2022. aastast on Eestis keelatud erinevate magusate maitsetega e-sigarettide turustamine. Paraku näitavad erinevad andmed, et praeguseks on üle 50 protsendi Eestis tarbitavatest e-sigarettidest ebaseaduslikud. „Tegemist ei ole ainult ühe sektori või institutsiooni, vaid laiema ühiskondliku probleemiga, millele reageerimine ja millega tegelemine peab olema riigi, ettevõtjate ja ühiskondlike organisatsioonide ühine vastutus,“ sõnas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.
„Seaduslik kaubandus ei kaitse ainult ausat ettevõtlust, vaid ka alaealisi, kes tänases olukorras saavad ligi keelatud illegaalsetele toodetele, mille sisu ja päritolu pole lisaks kontrollitav,“ lisas Palts.
Ta tõi ka välja, et noored, kes täna salaturult tooteid ostavad, muutuvad ka tulevikus potentsiaalselt vastuvõtlikumaks erinevatele õigusvastastele käitumismaneeridele.
Eestis e-sigarette ja e-sigarettide vedelikke müüva Nicorex Baltic OÜ jäätmeanalüüsist ehk nn tühja paki uuringust selgus, et 52 protsenti ühekordsetest e-sigarettidest olid sellised, mis ei vastanud ühelegi Eestis kehtivale nõudele. Lisaks tunnistas 60 protsenti e-sigarette tarbinud vastanutest, et tarvitab regulaarselt keelatud maitsetega tooteid, mis viitab ulatuslikule salakauba levikule Eestis.
Keskkonnaagentuuri augustis 2025 avaldatud riiklikust sortimisuuringu aruandest võis välja lugeda, et hinnanguliselt 80 protsenti leitud e-sigarettidest on sellised, mis polnud Eestis deklareeritud ega vastanud siinsetele nõuetele. Tervise Arengu Instituudi koolinoorte seas läbi viidud uuringust3 selgus, et iga teine 15–16-aastane õpilane on proovinud e-sigaretti ning 65 protsenti leidis, et neid on kerge kätte saada. 70 protsenti e-sigaretti tarvitanud koolinoortest alustas nende kasutamist juba 12–14-aastaselt. Samuti selgus, et iga neljas õpilane suitsetab e-sigaretti pea igapäevaselt ning 68 protsenti e-sigarettide tarvitajatest tunnistas, et tarbitud e-sigaret sisaldas keelatud maitseid.
Maksu- ja Tolliameti peadirektori Raigo Uukkivi sõnul eeldab e-sigarettide vastane võitlus laiemat ühiskondlikku hukkamõistu musta turu suhtes. „Maksu- ja Tolliameti esmane roll on koguda maksutulu ja tagada aus konkurents, kuid keelatud turu tõkestamine eeldab ka ühist arusaama: mustalt turult saadud kaup on ohtlik nii majandusele kui ka tarbijale,“ rõhutas Uukkivi.
Maksu- ja Tolliamet tuletab meelde, et Eestis on lubatud müüa üksnes siin kehtivatele nõuetele vastavaid e-sigarette. Maitsetest on lubatud vaid mentool ja tubakas, nikotiinisisaldus võib olla kuni 20 mg/ml ning e-sigareti vedeliku maht kuni 2 ml. Lubatud toote tunneb ära pakendil oleva Eesti maksumärgi järgi. Eesti maksumärk kinnitab, et toode on järelevalveasutuste poolt kontrollitud ning legaalne.
Mait Paltsi sõnul võidavad tänasest olukorrast vaid illegaalse kaubaga äritsejad. „Ebaseaduslik kaubandus ei ole üksikute reeglite rikkumine, vaid mitmetahuline probleem, millel on laiem ühiskondlik mõju. Illegaalne kaubandus haavab nii ausat ettevõtlust kui ka lõhub ühiskondlikku usaldust vastutustundliku kaubanduse vastu. Samuti mõjutab laekumata maksutulu investeeringuid näiteks ennetustegevusteks,“ lisas Palts.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja sõnul on probleemi tõkestamisel olulisel kohal koostööpõhise järelevalvesüsteemi jätkuv edendamine, eriti ennetusfaasis. Oluline on ka ühiskonnana probleemi märgata ning salakauba levikust ja müüjatest teada anda. „Aus turg on Eesti majanduse ja ettevõtluskeskkonna usaldusväärsuse alus. Kutsume valitsust ja riigikogu üles tegema otsustavaid samme, et koostöös ettevõtjate, ühiskondlike- ja riiklike institutsioonidega ohjata keelatud e-sigarettide levik ning takistada nende jõudmist alaealisteni,“ ütles Palts.
