Eesti on teist korda tunnustatud maailma kõige keskkonnasõbralikumaks riigiks vastavalt Yale’i ülikooli koostatavale keskkonnasäästlikkuse indeksile (EPI). Sama positsiooni asus riik ka 2024. aastal, teatab BNS.
Indeksi üksikasjalikumaid tulemusi tutvustatakse neljapäeval New Yorgis üritusel, mille korraldavad ÜRO Ülikooli Poliitikauuringute Keskus (UNU-CPR) ja Yale’i Keskkonnaõiguse ja -poliitika Keskus. Ettekandega esineb seal ka energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Suti sõnul kinnitab Eesti korduv liidripositsioon, et riiklikud otsused puhta energia, looduskaitse ja keskkonnakaitse valdkonnas kannavad vilja.
«Saada teist korda maailma kõige keskkonnasõbralikumaks riigiks on märkimisväärne saavutus. See näitab, et riigi järjepidev töö ja läbimõeldud otsused keskkonnakaitse valdkonnas kannavad vilja. Loomulikult on Eestis veel palju tööd teha ja meil on rida valdkondi, mis vajavad parandamist. Kuid indeksi tulemus kinnitab, et oleme õigel teel, ja Eestis on palju seda, mida on vaja hoida ja kaitsta. Me väärtustame seda,» ütles Sutt.
Indeks hindab kõrgelt Eesti saavutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel ja kliimaeesmärkide seadmisel. Lisaan kliimamuutustele hinnatakse indeksis ka ökosüsteemide elujõulisust ja keskkonnatervist.
EPI on üks maailma autoriteetsemaid keskkonnaseisundi hindamise indekseid. Seda avaldatakse iga kahe aasta tagant ja sel aastal võrdleb see 180 riigi tulemusi 58 keskkonnanäitaja alusel. Indeks mõõdab riikide progressi kliimamuutuste leevendamisel, ökosüsteemide säilitamisel ja elanikkonna tervist mõjutava keskkonnaseisundi parandamisel.
Viimase kahe aastakümne jooksul on EPI-st saanud maailma tsiteeritavaim säästva arengu näitaja ning oluline vahend poliitikutele, teadlastele, ettevõtjatele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele. Eesti järel kuuluvad edetabeli liidrite hulka Luksemburg, Saksamaa, Soome, Suurbritannia, Rootsi, Norra, Austria, Šveits ja Taani.
Keskkonnasäästlikkuse indeksit koostavad Yale’i ja Columbia ülikoolide teadlased. See hindab riikide progressi ÜRO säästva arengu eesmärkide, samuti Pariisi kliimakokkuleppe ja Kunmingi-Montreali ülemaailmse elurikkuse raamistiku eesmärkide saavutamisel. Hindamine põhineb võrreldavatel keskkonnaandmetel, mida koguvad rahvusvahelised organisatsioonid ja teadusasutused.
Traditsiooniliselt võtavad EPI tulemuste esitlusest osa riigipead, peaministrid ja teised kõrged liidrid. Eestit esindab üritusel minister Andres Sutt, korona jagab oma ettekandes riigi kogemusi kliimamuutuste leevendamisel, looduskaitses ja keskkonnatervise parandamisel.
