Kliimaministeerium saatis kooskõlastamisele eelnõu, mille eesmärk on vähendada pakendijäätmete teket ja suurendada nende ringlussevõttu, vahendab BNS.
„Euroopa pakendimäärus jõustub juba kuu aja pärast ja praegu on käes aeg viia Eesti seadusandlus sellega vastavusse. Kui pakendimäärus tagab, et pakendid on inimeste tervisele ohutumad ja ringlussevõetavad, siis jäätmereform omakorda tagab kvaliteetse liigiti kogumise, et jäätmed jõuaksid tööstusesse. Kümnendi lõpuks jõuavad EL-i turule vaid sellised pakendid, mida on võimalik ringlusse võtta, ning üha suurem osa neist sisaldab teisest toorainet,“ ütles Kliimaministeeriumi pakendiosakonna juhataja Dagni Repp.
Eestis tekib iga elaniku kohta aastas keskmiselt üle 140 kilogrammi pakendijäätmeid. Ja kui klaas-, metall- ning paber- ja kartongpakendite ringlussevõtt on sisse töötatud üsna hästi, siis suurimaks probleemiks on šealtpoolt plastikpakendid. Viimaste statistiliste andmete kohaselt suunatakse ringlusse 95% metallpakenditest, kuid ainult 42% plastikust. Seetõttu suunavad uued nõuded tootjaid valmistama paremini ringlussevõetavaid pakendeid, vähendama materjalikulu ja soodustama korduskasutust, et pakendijäätmeid tekiks vähem.
Pakendid muutuvad ka inimeste tervisele ohutumaks, kuna toiduga kokkupuutuvates pakendites piiratakse PFAS-kemikaalide ehk niinimetatud „igaveste kemikaalide“ kasutamist. Lisaks saavad pakendid alates 2028. aastast kogu Euroopa Liidus ühtse märgistuse, mis aitab inimestel neid õigesse jäätmekonteinerisse visata.
Tarbijate jaoks loob pakendimäärus rohkem võimalusi korduskasutuseks. Alates 2028. aastast tuleb toitlustus- ja meelelahutusasutustes kohapeal tarbitavat toitu ja jooki serveerida korduskasutatavates nõudes. Kaasavõetava toidu ostmisel peab tarbijal olema võimalus valida lisaks ühekordsele pakendile ka korduskasutatav alternatiiv.
„Erinevalt paljudest teistest EL-i riikidest on Eestis juba eeskujulikult toimiv pandipakendisüsteem. Lisaks on viimastel aastatel avalikel üritustel kasutatud pandinõude süsteemi, mis on oluliselt vähendanud jäätmete teket, kuid teenustasu tekitas tarbijates palju segadust. Seetõttu sisaldub eelnõus ettepanek, mille kohaselt peab tarbija korduskasutatavate nõude või toidupakendite tagastamisel saama tagasi kogu summa ja mingeid lisatasusid võtta ei tohi,“ ütles Repp.
Jäätmete tekke vähendamiseks lõpetatakse kogu Euroopa Liidus teatud liiki ühekordsete pakendite kasutamine: näiteks kaovad hotellides kasutatavad väikebalendiga pakendid ning lõpetatakse puu- ja köögiviljade eelpakendamine väga väikestes kogustes.
Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks ei pea väikeettevõtted edaspidi läbima pakendiaruannete kohustuslikku audiitorkontrolli ning kontrolli piirmäära tõstetakse 20 tonnilt 100 tonnile aastas.
Samuti muutuvad tootjavastutuse reeglid: pakendijäätmete ringlussevõtuga seotud kulude katmise kohustus pannakse üksnes neile ettevõtetele, kes lasevad pakendid turule, mitte aga näiteks kohvikutele või toitlustusettevõtetele, kes pakendavad toidu kliendile kaasa müügikohas.
Jäätmereformi ja pakendimääruse rakendamise raames toetab riik ettevõtteid ka pakendijäätmete ringlussevõttu soodustava tööstuse arendamisel ja laiendamisel. Näiteks ehitab OÜ DME Recycling riigi toel Narva plastjäätmete ümbertöötlemistehase, AS Ragn-Sells Tallinnasse tehisintellektil põhineva pakendite sorteerimisliini ning OÜ RP Pakend Maardusse segapakendite ning paber- ja kartongijäätmete sorteerimiskeskuse. Lisaks on Keskkonnainvesteeringute Keskuses avatud taotluste vastuvõtt toetuste saamiseks pakendite ringdisaini ja korduskasutatavate pakendisüsteemide arendamiseks.
Pakendiseaduse muutmise eelnõu viib Eesti seadusandluse vastavusse Euroopa Liidu pakendite ja pakendijäätmete määrusega. Eelnõuga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis, Kliimaministeerium ootab sellele tagasisidet 17. augustini.
