Eesti elanikud kasutaksid vaba raha reisimiseks harvemini kui Läti ja Leedu elanikud, selgub Citadele panga tellimusel läbi viidud uuringust. Sellest teatab BNS.
Reisimist eelistatud viisina vaba raha kulutamiseks nimetas 44% vastanutest Eestist, 51% Lätist ja 45% Leedust. Eestis eelistaks 40% küsitletutest suunata vabad vahendid säästudesse ja investeeringutesse ning 36% – kodu remondiks. Rõivaste, elektroonika, kodukaupade ja muude asjade ostmise valis 28% vastanutest. Kontsertidele, üritustele ja meelelahutusele kulutaks vaba raha 21% Eesti elanikest ning restoranidele ja väljas söömisele – 12%.
Citadele panga juhatuse liikme ja jaepanganduse juhtija Edvard Rebase sõnul näitavad tulemused, et inimeste tarbimiseelistustes kombineeruvad üheaegselt nii ettevaatlikkus kui ka soov end elamustega hellitada.
„Osa raha tahavad inimesed kõrvale panna, osa investeerida kodu remonti ja osa – elamustesse, mille saamist ei taheta kauaks edasi lükata. Pärast mitut majanduslikult keerulist aastat on täiesti loomulik, et inimesed tahavad rohkem väljas käia ja reisida, kuid samal ajal pole vajadus säästude järele kuhugi kadunud,“ ütles Rebane.
Sääste ja investeeringuid eelistas 42% vastanutest Leedus, 40% Eestis ja 39% Lätis. Seega on kolme riigi tulemused selles osas üsna sarnased.
Rebase sõnul reisivad inimesed suvekuudel ka oma kodumaal, kuid jahedate ilmade saabudes kaaluvad Eesti ja teiste Balti riikide elanikud sagedamini linnapuhkusi ja talviseid reise soojadele maadele. Citadele kaardimaksete andmetel on eestlaste seas aastast aastasse populaarseimateks reisisihtkohtadeks Itaalia, Hispaania ja Soome.
Meelelahutuse ja vaba aja veetmise valdkonnas on erinevused riikide vahel märkimisväärsemad. Kontsertidele, üritustele ja muule meelelahutusele on valmis vaba raha kulutama 21% vastanutest Eestist, 14% Lätist ja 11% Leedust. Restoranidele ja väljas söömisele – vastavalt 12%, kuus ja kolm protsenti.
Kaupade ostmine on Eestis samuti populaarsem kui naaberriikides. Rõivaid, elektroonikat, kodukaupu ja muid asju nimetas 28% vastanutest Eestist, 18% Lätist ja 11% Leedust. Rebase sõnul võib see viidata sellele, et Eesti tarbija on pärast pikka ettevaatlikkuse perioodi hakanud taas tegema rohkem mittekohustuslikke oste, kuid suhtub sellesse endiselt üsna ratsionaalselt.
„Üks asi on inimeste eelistused, teine aga reaalsus. Sügise saabudes kasvavad kulud kommunaalteenustele ja küttele, mis omakorda võib vähendada vaba raha hulka. Sellises olukorras vähendavad inimesed eelkõige kulutusi selliste asjade ostmisele, mis ei kuulu esmatarbekaupade hulka ja mille omamine ei ole kohustuslik,“ selgitas Rebane.
