NATO peasekretär Mark Rutte sai USA presidendi Donald Trumpi peamiseks vahendajaks suhetes Euroopaga pärast ootamatut diplomaatilist pööret Maailma Majandusfoorumi ajal Davosis, kirjutab UNIAN viitega CNN-ile.
Just pärast kohtumist Ruttega loobus Ameerika liider jõu kasutamise ähvardustest Gröönimaa suhtes ja peatas kaubandustariifide kehtestamise Euroopa riikide vastu.
Veel mõni päev tagasi valmistusid Euroopa liidrid tõsiseks kriisiks suhetes USA-ga, mille põhjuseks olid Trumpi karmid avaldused võimaliku Ameerika kontrolli kehtestamisest Gröönimaa üle. Davosis esinedes kritiseeris USA president teravalt Euroopa Liitu, kuid välistas saare annekteerimise jõustsenaariumi, mis võimaldas pingeid leevendada.
Otsustav murrang toimus aga pärast Trumpi läbirääkimisi Mark Ruttega. Kohtumise tulemusena teatas USA president raamkokkuleppe saavutamisest Gröönimaa osas ning loobus tollitariifidest nende EL-i riikide vastu, kes tema plaanidele vastu seisid. Võimaliku kokkuleppe detaile pole seni avalikustatud.
Euroopa võtmeläbirääkija
Analüütikud märgivad, et Ruttest on saanud Euroopa jaoks võtmeisik suhtluses Trumpiga. Endine pikaaegne Hollandi peaminister on tuntud oma pragmaatilise stiili ja oskuse poolest leida ühist keelt isegi konfliktsetes olukordades. Tema isiklikud suhted Trumpiga kujunesid välja juba Ameerika liidri esimese ametiaja jooksul.
Rutte on korduvalt avalikult toetanud Trumpi algatusi – alates NATO riikide kaitsekulutuste suurendamisest kuni pingutusteni lõpetada sõda Venemaa ja Ukraina vahel. Tema komplimente tegev stiil, sealhulgas erasõnumid Trumpile, mida ta sotsiaalmeedias avaldas, tekitasid Euroopa poliitikute seas kriitikat. Rutte ise on tunnistanud, et selline positsioon on teinud ta Euroopas ebapopulaarseks, kuid rõhutab selle tõhusust.
Nende kontaktide taustal lõppes eelmise aasta NATO tippkohtumine liikmesriikide kaitseeelarvete rekordilise kasvuga, Davosi foorum sel nädalal aga aitas tõenäoliselt vältida ulatuslikku kaubandussõda USA ja EL-i vahel.
NATOs märgitakse, et Rutte ei pakkunud kompromisse Taani suveräänsuse osas Gröönimaa üle. Tema sõnul keskendusid läbirääkimised julgeolekuküsimustele Arktikas ega tõmba ressursse Ukraina toetamiselt kõrvale.
Vaatamata pingete leevendumisele pole kriis lõplikult lahendatud. Väljaanne märgib, et Trump nõuab endiselt USA kontrolli Gröönimaa üle ning läbirääkimised Washingtoni, Kopenhaageni ja Nuuki vahel jätkuvad. Euroopa liidrid valmistuvad samal ajal uuteks konsultatsioonideks, mõistes, et Atlandi-üleste suhete stabiilsus on endiselt habras.
