Vene režiimi juhti Vladimir Putinit ei saa usaldada ning õiglase ja kestva rahuni jõudmiseks tuleb astuda järgmine samm koos Ukrainaga, kirjutasid Balti- ja Põhjamaade (NB8) valitsusjuhid laupäeval ühisavalduses, kirjutab BNS.
“Ainult Ukraina ise saab otsustada oma tuleviku üle,” edastas valitsuse kommunikatsioonibüroo BNS-ile peaministrite ühist seisukohta.
Samuti toonitatakse avalduses, et kestva rahuni jõudmiseks peavad esmalt relvad vaikima ning tuleb kehtestada vaherahu.
“Sõja juurpõhjusteks on Venemaa agressioon ja imperialistlikud ambitsioonid.”
Eesti peaministri Kristen Michali sõnul valitseb Euroopas üksmeel, et surve Venemaale jätkub.
“Sanktsioonid töötavad, me ei lõpeta neid enne õiglase ja püsiva rahu saavutamist,” sõnas ta.
Michali sõnul on ta olnud tihedas kontaktis nii Soome presidendi Alexander Stubbi kui teiste lähemate Euroopa kolleegidega ning ülevaade Alaska kohtumisel räägitust on Eestil olemas.
Esmaspäeval kohtub Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi Washingtonis USA presidendi Donald Trumpiga, pühapäeva on kavandatud tahtekoalitsiooni videokohtumine, kus Euroopa riigitegelased saavad oma sõnumeid koordineerida, märkis Michal.
“Ilma Ukrainata ei tohi otsuseid teha. Ukraina on väga koostööaldis ja valmis igal moel rahu saavutamise nimel töötama,” sõnas peaminister. “Taas on aga kinnitust saanud, et Putin rahust huvitatud ei ole. Relvarahu kehtestamise asemel jätkas ta rünnakuid Ukrainale.”
Samuti toonitas Michal, et tugev toetus Ukrainale jätkub igal juhul. “Ukraina peab saama veenvad julgeolekugarantiid, mida tuleb rakendada kohe, kui lahingutegevus lakkab. Eesti on valmis panustama tahtekoalitsiooni raames. On hea meel president Trumpi teate üle, et ka USA on valmis julgeolekugarantiisid pakkuma.”
Ukraina rahukõneluste seisu pärast Alaska kohtumist arutas valitsus laupäeval kabineti nõupidamisel.
Valitsuse hinnangul ei ole Venemaa ega Putin pakkunud mingeid järeleandmisi. Ainus tee õiglase ja kestva rahu suunas läheb läbi agressori survestamise ja ohvri toetamise. Eesti ei tunnusta kunagi piiride muutmist, mis on saavutatud relva jõul. Meie toetus Ukraina territoriaalsele terviklikkusele ja suveräänsusele on vankumatu, seisis avalduses.
Valitsus märkis, et pikemas vaates on parim garantii nii Ukraina kui laiema Euroopa julgeoleku jaoks Ukraina kuulumine nii NATO-sse kui Euroopa Liitu.
Eesti toetab jätkuvalt mõlemat eesmärki ja rõhutab, et neid küsimusi saavad otsustada vaid liituda sooviv riik ja vastavalt NATO ning EL, võttis avaldus kokku.
