Juuli on Tallinna kogukonnaaedades esimese saagi koristamise aeg. Miks see vaba aja veetmise viis linlaste seas üha suuremat populaarsust kogub, milliste probleemidega aednikud silmitsi seisavad ja kuidas neid lahendavad, uuris „MK-Estonia“.
Kultuurikeskuse „Lindakivi“ juures asuvas Roosilises paviljonis asub kogukonnaaed – Lasnamäe elanike salajane väepaik.
Magamistasandi südames, asfaldi ja korrusmajade vahel asuvas vabaõhuhoovis peituvad armastusega hooldatud peenrad vürtsika rohelise, köögiviljade ja lilledega. Aia keskel – puitkastis, nagu kõik teisedki istutused – kasvab isegi õunapuu!
Kruutmeetri jagu rõõmu
Aednik ja maastikukujundaja Olga Solopova korraldab selles kogukonnaaias loenguid ja töötubasid. Tema sõnul on kogukonnaaedade populaarsusel korraga mitu põhjust.
Olga Solopova: „Õpin oma vigadest ja räägin neist pärast teistele. Ei ole häbi midagi mitte teada – häbi on mitte küsida ja mitte proovida.“ Foto: Tatjana Pissareva
„Kellelegi on see võimalus luua oma väike aiake vaid ühel ruutmeetril. Keegi kasvatab harjumuspäraseid köögivilju ja marju, aga keegi eksperimenteerib ebatavaliste kultuuridega,“ ütleb ta.
Mitte vähem tähtis pole spetsialisti sõnul see, et linnaaiast saab koht, kus lapsed saavad oma silmaga näha, kuidas kasvavad köögiviljad ja puuviljad. Peenarde vahel jalutades saab imetleda erksaid lilli, lopsakat tilli ja basiilikut, salatit ja peterselli.
Siin on isegi tillukesed kasvuhooned, kus tomatid öise jaheduse eest varju leiavad – ning sellest, kuidas tomatid kasvavad ja millist hoolt vajavad, ei tea mitte iga linnalaps.
„Tänapäeval on kapsas või arbuus paljudele lastele tuttavad vaid poeriiulitelt. Kuid siin saavad nad jälgida kogu protsessi – seemnest kuni saagini. See on tõeline õppeprotsess,“ märgib Olga Solopova.
Sellistel aedadel on veel üks oluline funktsioon – terapeutiline.
„Paljudele pensionäridele on see tõeline roheline teraapia,“ jagab aednik tähelepanekuid. „Paljudel olid varem suvilad või väikesed aiamaad, mis tuli eri põhjustel maha müüa või jätta. Kogukonnaaed saab neile tõeliseks lohutuseks.“
Koht eksperimentideks
Vaatamata peenarde väikestele mõõtmetele kasvatatakse siin väga erinevaid taimi. Lisaks harjumuspärastele köögiviljadele ja marjadele võib kohata suvikõrvitsaid, arbuuse ja muid eksperimentaalseid istutusi.
Oma peenra saamine huvitab paljusid, kuid sageli vaibub entusiasm siis, kui tõstatub küsimus saagi säilivusest.
„See on siiski avalik aed, seega pole vandalismijuhtumeid võimalik täielikult välistada,“ tõdeb Solopova. „Kuid näiteks Roosiaiad suletakse õhtul ja võõrad sinna enam ei pääse. Ka lasteaedade territooriumil asuvad aiad suletakse ööseks. Paljudes teistes kohtades kahjuks sajaprotsendilist kaitset pole.“
Üks uute projektis osalejate sagedasemaid küsimusi puudutab mulla kvaliteeti.
Olga Solopova sõnul ei tasu karta, et kogukonnaaedade jaoks kasutatakse mingit „kahtlast“ pinnast.
„See on pigem müüt. Pinnas läbib kontrolli,“ kinnitab ta. „Ja üldiselt pole keegi kaitstud ebameeldivate üllatuste eest: võite osta poest mullakoti ja tuua sellega koju lehetäid või muid hädasid.“
Suhtlemine ja tunnetus
Kogukonnaaedade territooriumil toimuvad regulaarselt loengud, töötoad, kontserdid ja muud üritused. Aedniku tähelepanekute kohaselt sõltub osalejate koosseis eelkõige linnaosast.
„Kuskil moodustavad enamiku pensionärid, kuskil aga, vastupidi, on väga palju noori. Näiteks Pelgulinnas osalevad aktiivselt kooliõpilased, Kalamajas aga lasteaiad ja koolid,“ räägib Olga Solopova. „Teaduskeskuse juures asuvas uues aias viiakse tunde läbi suisa otse peenardel.“
Tema räägib külastajatele kõige sagedamini toatoimetest ja aiataimedest.
„Alles eile tegime põllulilledest kimpe,“ räägib staažikas aednik. „Inimesed tulevad siia mitte ainult peenardel töötama, vaid ka suhtlema, uut õppima, koos aega veetma.“
Kuigi Solopova juhendab aiandusalaseid töötubasid, peab ta end eelkõige praktikuks.
„Mul on kaks oma aeda – üks Ülemiste järve lähedal, teine Kesk-Eestis,“ ütleb ta. „Kasvatan taimi ka rõdul ja terrassil, eksperimenteerin pidevalt. Õpin oma vigadest ja räägin neist pärast teistele. Ei ole häbi midagi mitte teada – häbi on mitte küsida ja mitte proovida.“
Konteinerites taimede kasvatamise iseärasustest rääkides märgib Olga Solopova, et sellised istutused kannatavad sagedamini seenhaiguste ja kahjurite all, mistõttu aednikud peavad pidevalt õppima.
Eraldi mureks on hispaania teetodid.
„Neid kohtab mitte ainult kogukonnaaedades. Tänapäeval võib neid leida isegi kolmanda korruse rõdult – nad ronivad suurepäraselt mööda majaseinu,“ nendib aednik. „Tõsi, leidub veel majapidamisi, kus neid pole siiani üldse nähtud, kuid selliseid kohti jääb järjest vähemaks.“
Seejuures soovitab spetsialist suhtuda ettevaatlikult isegi kõige populaarsematesse kahjuritõrjevahenditesse.
„Kõiki preparaate tuleb kasutada mõistusega,“ tuletab ta meelde. „Keegi ei tea veel, kuidas selliste vahendite regulaarne kasutamine mõjutab mulda viie või kümne aasta pärast. Seetõttu on parem järgida mõistlikku ettevaatust.“
Hobi igale vanusele
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti linnaaianduse projektijuhi Maria Derlõši sõnul jätkab kogukonnaaedade liikumine pealinnas aktiivset arenemist.
„Praegu on Tallinnas 56 kogukonnaaeda. Kui 2024. aastal püstitati rekord ja tekkis korraga 12 uut kohta, siis 2025. aastal suurenes nende arv veel nelja võrra. Käesoleval aastal on plaanis avada veel seitse kogukonnaaeda. Neid luuakse linna, kohalike elanike ja erinevate organisatsioonide koostöös. Aedade teke sõltub paljuski sellest, kas on olemas aktiivsed algatusrühmad,“ märgib Maria Derlõš.
Oma peenra saab peaaegu igas linnaosas, kuid tingimused erinevad aedade lõikes. Kuskil on juba järjekord, kuskil aga vabu kohti veel jagub. Uusi osalejaid võtavad vastu iga konkreetse aia koordinaatorid.
„Kogukonnaaedades tegelevad aiandusega nii noored kui ka eakad inimesed. Nii algajad kui ka kogenud aednikud. Eriti silmapaistvad on noored pered, kes tulevad koos lastega. Enamik osalejaid elab läheduses ning aedadest saab naabrite suhtlusplatvorm,“ ütleb Derlõš.
Tavaliselt eraldatakse ühele inimesele või ühele perele üks peenar pindalaga umbes üks ruutmeeter, kuigi mõnes aias on need suuremad. Kõige aktiivsematele osalejatele usaldatakse vahel korraga mitu peenart.
Aastane liikmemaks on tavaliselt 10 kuni 30 eurot, kuid on ka aedu, kus peenraid saab kasutada tasuta.
Seejuures, nagu rõhutab Maria Derlõš, ei ole tegemist lihtsalt väikese maatüki rentimisega: „Kogukonnaaias saab inimesest osa kogukonnast. Siin saab kasvatada köögivilju, marju ja rohelist, kasutada ühiseid tööriistu ja infrastruktuuri, osaleda töötubades, talgutel ja muudel üritustel. Vastutasuks oodatakse osalemist aia enda heakorrastuses ja arendamises.“
Nagu märgib Maria Derlõš, kasutatakse enamikus kogukonnaaedades sertifitseeritud kompostmulda, mis on spetsiaalselt ette nähtud toidukultuuride kasvatamiseks. Seda ostetakse spetsialiseerunud tootjatelt.
Lisaks uuritakse linnaaedades regulaarselt mulda ja kasvatatud taimi.
„Kõik tulemused on seni kinnitanud kasvatatud toodangu ohutust tarbimiseks,“ ütleb projektijuht.
Kõige populaarsemateks kultuurideks jäävad till, petersell, piparmünt, porgand, tomatid, kurgid, suvikõrvits ja maasikad. Kuid leidub ka eksperimenteerimise armastajaid.
„Linnaaedades on juba kasvatatud arbuuse, maisi, nisu, otra, aga ka haruldasemaid söödavaid taimi – mugul-mungalille, jakooni (selle mugulad on maitse ja aroomi poolest midagi õuna ja arbuusi vahepealset – toim. märkus) ja magusat kikkaputke,“ loetleb linnaaianduse projektijuht.
Tema sõnul tuleb naabritevahelisi konflikte peenardel ette harva ja need on tavaliselt seotud ühise territooriumi hooldamise, erinevate taimede kasvatamise viiside või kokkulepete täitmisega. Enamik selliseid küsimusi suudetakse lahendada rahumeelselt.
Harva esineb ka vandalismijuhtumeid või saagi omavolilist korjamist.
„Sellised intsidendid on üksikud. Nende ennetamiseks kasutatakse infotahvleid, märgistatakse peenraid, külastajatele selgitatakse kogukonnaaia toimimise põhimõtteid. Paljudes aedades on ka ühised peenrad ja ühiste istutusalad,“ räägib ta. „Peamine on siiski see, et siin korraldatakse talguid, töötubasid, ühiseid kokkamisüritusi, luuleõhtuid, kontserte, vabaõhukinoseansse ja muid kohtumisi linnaosa elanikele. Paljud neist on avatud kõigile huvilistele.“
Muide!
Info lähimate ürituste kohta
- tallinn.ee/uritused tallinn.ee/et/linnaaiandus-sundmused
Kõikide kogukonnaaedade asukohad, koordinaatorite kontaktid ja muu kasulik info
- tallinn.ee/et/tallinna-kogukonnaaiad
