Alanud on uuring, mis võtab vaatluse alla Eesti 16–84-aastaste elanike terviseseisundi ja kehalise aktiivsuse, et aidata mõista, miks paljud Eesti inimesed liiguvad liiga vähe või hindavad oma tervist halvaks, ning mis tegurid seda mõjutavad, kirjutab BNS.
Tervise arengu instituudi (TAI) andmeil peab ligi kümnendik Eesti täiskasvanutest oma tervisest halvaks või väga halvaks ning pea pooltel täiskasvanutest on mõni pikaajaline terviseprobleem. Soovitatud määral liigub vaid umbes veerand täiskasvanutest. Mõistes nende näitajate taga olevaid põhjuseid, saab paremini kavandada samme Eesti inimeste tervise parandamiseks.
Uuring „Tervis ja elukvaliteet 2025“ on osa regulaarsest Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringust (TKU), millega TAI on kogunud andmeid juba alates 1990. aastast. Kui seni on TKU hõlmanud 16–64-aastasi, siis seekord osalevad ka 65–84-aastased. Kokku kutsutakse küsitlusuuringusse ligi 13 000 Eesti elanikku, kellele saadetakse kutse e-posti või tavapostiga.
Alanud uuring on jätk 2020. aasta TKU küsitluslainele, mis pakkus ka maakondlikult esinduslikku andmevaadet. Seekordsesse uuringusse kutsutakse nii 2020. aasta tervisekäitumise uuringu vastajad kui ka juhuvaliku teel moodustatud lisavalimisse kuuluvad Eesti inimesed.
„TKU ja alanud lisauuringu andmeid kasutatakse nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt – näiteks riiklike eesmärkide seadmisel ja jälgimisel, WHO ja OECD analüüsides ning rahvusvahelises teadustöös. Kvaliteetsed andmed aitavad seada täpsemaid sihte ja teha paremaid otsuseid, mis toetavad inimeste tervist,“ selgitas TAI vanemteadur Rainer Reile.
Uuringu edukus sõltub inimeste osalusest. Seetõttu saadab TAI vajadusel meeldetuletuskirju, et võimalikult paljud kutsutud saaksid oma panuse anda.
