Sel nädalal avaldatud eelmise aasta Euroopa 15- kuni 16-aastaste kooliõpilaste alkoholi ja teiste uimastite tarvitamise uuringu raportist selgub, et Eesti tüdrukud hakkavad e-sigaretti tarvitama poistest varem, kirjutab BNS.
Raport juhib tähelepanu suurenevale e-sigarettide ja ravimite mittemeditsiinilisele tarvitamisele ning kiiresti kasvanud sotsiaalmeedia, veebimängude ja hasartmängude kasutamisele teismeliste seas. Need suundumused on eriti märgatavad tüdrukute hulgas ning varasemalt esinenud soolised erinevused uimastite tarvitamises vähenevad või esinevad juba sagedamini pigem tüdrukute hulgas.
Eestis on e-sigareti tarvitamine noorte seas Euroopa üks kõrgemaid. „Üle poole õpilastest on seda vähemalt korra proovinud. Sarnane tase oli ka Ungaris, Slovakkias, Tšehhis ja Poolas. Samuti alustavad Eesti noored e-sigareti proovimist märksa varem kui teistes Euroopa riikides. Ligi kolmandik Eesti õpilastest on proovinud e-sigaretti 13-aastaselt või nooremana, kusjuures tüdrukute seas on varajane tarvitamine poiste omast sagedasem,“ ütles Tervise Arengu Instituudi riskikäitumise uuringute osakonna juhataja Sigrid Vorobjov.
ESPAD uuringu tulemuste põhjal on Eesti noorte alkoholi tarvitamine sarnane teiste Euroopa riikide keskmisele − ligi kolmveerand 15- kuni 16-aastastest õpilastest on elu jooksul alkoholi tarvitanud. Samas on Eestis nende noorte osakaal, kes on alkoholi tarvitanud või purjus olnud viimase kuu jooksul, madalam kui ESPAD riikides keskmiselt.
Kuigi Eesti kooliõpilaste hulgas on vähenenud kanepi tarvitamine võrreldes eelmise uuringuga, kuulub Eesti siiski Euroopa riikide hulka, kus noorte seas kanepi tarvitamine elu jooksul on üks kõrgemaid. 18 protsenti õpilastest on seda vähemalt korra proovinud.
Uuring viidi läbi koostöös Euroopa Liidu Narkootikumide Ametiga (EUDA) ning seda koordineerib Itaalia Riiklik Teadusnõukogu (CNR). Raport põhineb eelmisel aastal 37 Euroopa riigis läbiviidud uuringul, milles osalesid ka 25 Euroopa Liidu liikmesriiki.
Tegemist on ESPAD-uuringu kaheksanda andmekogumise lainega alates 1995. aastast ning esimese uuringuga pärast COVID-19 pandeemiat. Värskeimas uuringus osales kokku 113 882 15- kuni 16-aastast õpilast, kes vastasid anonüümsele küsimustikule. Raport tähistab ühtlasi 30 aasta täitumist kooliõpilaste riskikäitumise seire alustamisest Euroopas.
