Eesti elanike majanduslik kindlustatus vajab rohkem tähelepanu: nagu selgus hiljutisest Turu-uuringute AS-i läbiviidud uuringust, on säästude olemasolu Eestis küll kasvanud ja üha rohkem inimesi suudaks ootamatute olukordadega toime tulla, kuid endiselt on suur hulk elanikke, kellel puudub elukindlustus või muu kaitse ootamatute terviseprobleemide vastu, teatas BNS-ile Kindlustusseltside Liidu pressiteenistus.
Uuringu kohaselt on vaid 20%-l Eesti täiskasvanud elanikest sõlmitud elukindlustusleping ja 11%-l on laenukindlustus. Samas tunnistas 22% küsitletutest, et kui nende pere jääks ilma nende sissetulekust, ei tuleks nad rahaliselt toime.
Statistika näitab, et õnnetusjuhtumikindlustust kasutab Eestis vaid iga viies täiskasvanu — kokku 21% elanikkonnast, umbes 236 000 inimest. Kuigi see näitaja on eelmiste aastatega võrreldes veidi kasvanud, jääb enamik riigi elanikest traumade korral rahaliselt kaitseta. Samas võib see kindlustusliik olla oluliseks toeks näiteks vigastuse, luumurru või ajutise töövõime kaotuse korral.
Gjensidige Eesti filiaali juht Raido Kirsiste märkis, et elu on täis üllatusi ja ootamatusi, milleks ei ole võimalik valmistuda. „Sõltumata elustiilist võib inimene jala välja väänata või õnnetult kukkuda. Õnnetusjuhtum võib kaasa tuua terviseprobleeme või töövõime kaotuse ning tõsisemad intsidendid võivad lõppeda surmaga. Kuna surm on meie ühiskonnas tabuteema, langeb pereliikme surma korral perele lisaks emotsionaalsele valule ka raske rahaline koormus. Kindlustuses töötades ei ole selliste stsenaariumide nägemine haruldane. Emotsionaalseid läbielamisi ei suuda ilmselt keegi täielikult kompenseerida, kuid rahaliselt aitab kindlustus,“ rõhutas Kirsiste.
Tema sõnul ei ole õnnetusjuhtumikindlustuse puhul tegemist ainult isikliku meelerahuga, vaid ka vastutusega oma lähedaste ees. „Tasub meeles pidada, et selline kaitse ei ole mitte ainult rikkuse, vaid ka teadlikkuse küsimus. Meie ülesanne on seda teadlikkust tõsta ja pakkuda lahendusi, mis sobivad erinevateks eluetappideks.“
Näiteks libises möödunud talvel naine kodutrepil ja sai kukkumise tagajärjel esihamba vigastuse. Kahjustatud hammas tuli eemaldada ja asendada — ravi kogumaksumus oli umbes 2000 eurot. Kuna inimesel oli kehtiv õnnetusjuhtumikindlustus, sai ta selle summa hüvitisena. See aitas katta ootamatu, kuid vältimatu kulu ilma olulise mõjuta tema pere igapäevasele eelarvele.
Teisel juhul vajas harrastussportlane pärast vigastust kiiret ortopeedi konsultatsiooni — oli vaja otsustada, kas teha operatsioon või piirduda füsioteraapiaga. Tervisekassa kaudu tulnuks oodata üle poole aasta, kuid kindlustus võimaldas kohe pääseda arsti tasulisele vastuvõtule. Kiire ravi hoidis ära tüsistused ja kiirendas taastumist. Lisaks õnnestus vältida probleeme, mis sageli tekivad, kui ühe jäseme vigastuse tõttu koormatakse üle teine kehapool.
Need on vaid mõned näited igapäevastest traumadest. Kuigi õnnetusjuhtumeid ei õnnestu alati vältida, on nende tagajärgedega lihtsam toime tulla, kui riskid on eelnevalt läbi mõeldud ja maksimaalselt maandatud.
Kirsiste arvates tuleks rohkem investeerida finantskirjaoskuse arendamisse, et inimesed oskaksid riske paremini hinnata ja oma tulevikku planeerida. Uuring näitab, et sissetulekute kasvades suureneb ka valmisolek kindlustada, kuid informatsioonipuudus ja usaldamatus kindlustusseltside vastu jäävad pidurdavateks teguriteks.
Uuringu viis läbi Turu-uuringute AS Eesti Kindlustusseltside Liidu tellimusel. Küsitluses osales 1010 inimest vanuses alates 18 eluaastast.
