Hiljutisest Luminori tellimusel läbi viidud uuringust selgus, et viiendik eestlastest on vähemalt korra viimase kolme aasta jooksul võtnud väikelaenu, et oma kulusid katta; kõige sagedamini kasutatakse tarbimislaene kodu remondiks, sõiduki ostmiseks või parandamiseks ning elektroonika ja kodumasinate soetamiseks, kirjutab BNS.
Luminor Eesti jaepanganduse valdkonnajuhi Marek-Meelis Puusti sõnul on väikelaen suurema osa eestlaste jaoks praktiline, mitte impulsiivne otsus. „65 protsenti uuringule vastanutest pole kunagi väikelaenu kasutanud ja need kes seda on teinud, suunavad laenuraha peamiselt koduga seotud kulude katteks. See on märk läbimõeldud rahakasutusest, sest tavaliselt laenatakse konkreetse vajaduse rahuldamiseks, mitte tarbimise suurendamiseks,“ selgitas ta.
Norstati uuringu andmetel on viiendik vastanutest viimase kolme aasta jooksul vähemalt korra väikelaenu abi kasutanud. Nendest 47 protsenti on laenu kasutanud kodu remondiks või renoveerimiseks, 34 protsenti sõiduki ostmiseks või parandamiseks ja 30 protsenti elektroonikaseadmete või kodumasinate ostuks. Samuti selgus, et kolmandik vastanutest on väikelaenu kasutanud tervishoiukulude või hambaarsti visiidi katteks.
Eriti paistis küsitlusest silma tõsiasi, et nooremates vanuserühmades on tarbimislaenu kasutamine tervisega seotud kulude katmiseks märgatavalt kõrgem kui teistes vanusegruppides. Kui 18-29-aastaste noorte seas on väikelaenu tervisehoiukulude katmiseks kasutanud 40 protsenti vastanutest, siis vanemates vanusegruppides jääb sama näitaja alla selle.
„See viitab tervishoiuteenuste kasvavale hinnasurvele ja tasuta arstiabi piiratud kättesaadavusele. Noored on tasuliste teenuste osas veidi avatumad ning ka terviseteadlikkus on suurenenud, mis tähendab, et aina rohkem uuritakse oma tervist erapraksistes,“ sõnas Puust.
Uuring tõi esile ka eestlaste käitumismustrid laenupakkumiste võrdlemisel: ligi pool laenuvõtjatest võrdleb enne otsuse tegemist erinevate pankade pakkumisi, hinnates nii intresse kui ka kogukulu. Viiendik laenuvõtjatest võtab väikelaenu otse oma kodupangast, teisi võimalusi kaalumata.
„On hea tõdeda, et üha rohkem kliente vaatab pakkumisi laiemalt ning ei jää kinni kodupanga võimaluste juurde,“ ütles Luminor Eesti jaepanganduse valdkonnajuht. „Laenutaotlust tehes on alati mõistlik võrrelda krediidi kulukuse määra, lepingutasusid, võimalikke lisakulusid ja samuti enneaegse tagastamise paindlikkust, et leida endale kõige sobivam lahendus.“
Norstati uuring viidi läbi Luminori tellimusel selle aasta septembrikuus. Küsitlusele vastas 1001 inimest vanuses 18–74 eluaastat üle kogu Eesti.
