Citadele panga värske küsitlus näitab, et 39 protsenti Eesti elanikest tunneks piinlikkust või häbi tunnistada, kui nad oleksid langenud finantspettuse ohvriks; Läti ja Leedu inimesed tunneksid häbi vähem, kirjutab BNS.
Lätis tunneks piinlikkust 32 protsenti ja Leedus 24 protsenti vastanutest. Üldse häbi ei tunneks 38 protsenti eestlastest (Lätis 44 protsenti ja Leedus 54 protsenti) ning 23 protsenti ei osanud küsimusele vastata.
„See, et ligi kaks viiendikku inimesi tunneksid häbi pettuse ohvriks langemist tunnistada, on murettekitav,“ kommenteeris Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juht Viktor Tkatšenko. „Häbitunne võib takistada abi otsimist ja juhtumi kiiret lahendamist. Samal ajal saavad kelmid edasi tegutseda ning rohkemad inimesed langevad pettuse ohvriks ja kaotavad raha. Petturite skeemid muutuvad järjest kavalamaks ning isegi teadlik inimene võib nende lõksu langeda.“
Kui satutaks finantspettuse ohvriks, oleks 33 protsenti eestlastest valmis oma kogemust ka avalikult jagama – näiteks sotsiaalmeedias või huvirühmades. 34 protsenti räägiks juhtunust vaid lähedastele sõpradele või perele, 17 protsenti jagaks infot üksnes anonüümselt. 15 protsenti poleks kindlad, kas ja kuidas nad seda teeksid, ning üks protsent ei ütleks oma kogemusest mitte kellelegi.
„Avalik jagamine võib aidata teisi sarnaseid juhtumeid vältida, kuid mõistetav on ka soov hoida oma kogemus privaatsena,“ märkis Tkatšenko. „Oluline on vähemalt oma pangale ja politseile teada anda – nii saab kahju piirata ja aidata vältida, et sama skeem tabab valusalt teisigi.“
Citadele küsitlus näitas lisaks, et 78 protsenti Eesti inimestest peab pettuse ohvriks langemisel vastutajaks eelkõige iseennast – see on kõrgem kui Lätis ja Leedus, kus see näitaja on mõlemas 67 protsenti. Enamikehk 85 protsenti pöörduks esmalt oma panga ja 82 protsenti politsei poole, kuid neli protsenti ei tea, mida nad sellises olukorras teeksid.
„Need, kes ei oska kahtluse korral käituda, on petturite jaoks kõige haavatavam sihtmärk. Just seetõttu tuleb avalikkuses järjepidevalt selgitada, millised sammud tuleb pettusekahtluse korral kohe astuda,“ rõhutas Tkatšenko. „Häbi ei tohi olla see põhjus, miks abi ei küsita. Iga viivitus võib tähendada suuremat rahalist kahju, seega tasub tegutseda kohe.“
Politsei- ja Piirivalveameti andmetel kaotasid Eesti elanikud eelmisel aastal erinevate finantskelmuste tõttu kokku 8,8 miljonit eurot. Ainuüksi selle aasta esimese kuue kuuga on aga raha välja petetud juba ligi 7,6 miljonit eurot.
