Värskest SEB tarbijauuringust selgub, et tarbetuks osutunud jõulukingituste edasikinkimine kogub järjest populaarsust, edastab BNS.
Kui 2023. aastal leidis tarbetutele jõulukinkidele uue omaniku 28 protsenti inimestest, siis eelmisel aastal oli vastav protsent 34 ning tänavu juba 42. Paljudel jäävad sobimatud jõulukingid endiselt koju seisma, kuid 36 protsenti annab need siiski tasuta ära või annetab heategevusse. Müüki paneb kingid 11 protsenti vastanutest, kusjuures müümist eelistavad pigem kõrgema, mitte madalama sissetulekuga inimesed.
Kui võrrelda olukorda lõunanaabritega, siis leedulastest asju edasi kinkinud 40 protsenti ning ligi pool vastanutest arvab, et see on jätkusuutlik valik. Lätlastest jätab suur osa asjad koju seisma, kuid üle poole kingib need edasi või annetab.
“Suurte pühade ajal tuleb ette paanikaoste, kuna inimesed tahavad kinke teha, kuid nad kas ei tea, millist kinki oodatakse, või siis jääb kingi leidmine viimasele minutile. Tuleb ette, et pakist vaatab vastu asi, millega on raske midagi peale hakata. Samuti on jõuludeks raamatute kinkimine väga levinud ja teretulnud, aga võib juhtuda, et menukid jõuavad kingisaajani mitmes eksemplaris. Kõigil neil juhtudel võib puhta ja korras asja edasi kinkida või siis annetada. Nagu näha, siis selline mõtteviis leiab iga aastaga üha enam pooldajaid,” ütles SEB jätkusuutlikkuse juht Laura Kostiak. “Selleks et kingitused ei jääks seisma, tasub eelistada ka ühiseid elamusi või kingitus juba varem hoolikalt läbi mõelda. Nii pakub see rõõmu nii kingi saajale kui ka kinkijale ning on sõbralikum ka eelarvele.”
Vastanutest 69 oli edasikinkimise poolt, isegi siis, kui nad ei ole seda ise teinud. Põhjenduseks toodi jätkusuutlik valik ning asjaolu, et ese saab uue elu. Ülejäänud polnud sellega nõus põhjusel, et edasikinkimine võib tekitada kinkijas pahameelt või on lihtsalt ebaviisakas. Eelmisel aastal oli edasikinkimise poolt vaid 57 protsenti vastanuist.
Kui meestest jätavad pooled ebahuvitava kingi koju seisma, siis tervelt 44 protsenti naisi annavad need tasuta ära. Kõige meelsamini annavad kingile uue elu 30-ndates olevad inimesed.
SEB uuringu kohaselt kulutasid Eesti inimesed üleüldse jõuluostudele tänavu vähem kui eelmise aasta pühade ajal. Kingiostud kaalutakse varasemast rohkem läbi ning 35 protsenti ostudest tehakse aasta vältel või suuremate allahindluskampaaniate ajal. Jõululauas tehakse taskukohasemaid valikuid.
Kui jõulukinkidele kulutas eelmisel aastal kokku üle 150 euro 42 protsenti vastanutest, siis tänavu oli vastav protsent 35. Teisalt on suurenenud kuni 150 eurot kulutavate inimeste osakaal, 8 protsendipunkti võrra 44-le.
SEB jõulueelse ostukäitumise uuring viidi läbi koostöös uuringufirmaga Norstat tänavu novembris. Uuringus osales 1000 Eestis elavat inimest vanuses 18–74 aastat.
