Puškin, Pasternak, Balmont, Jessenin, Maikov ja teised sõnakunsti meistrid armastasid ja ülistasid sügist selle rikkaliku värvipaleti, vaikse melanhoolia ning aeglasteks mõtisklusteks antud võimaluse pärast. Sügisestes maastikes leidsid nad inspiratsiooni, et mõelda ajast, ilust ja mööduvusest. Kas saabuva hooaja ilm lubab ka meil tunda erilist sügisemeeleolu või peame esmajoones muretsema selle pärast, et vihmavari kaasa saaks võetud ja jalad märjaks ei saaks, sellest rääkisid MK-Estoniale spetsialistid.
Ilmaportaali mkweather.com meteoroloogide prognoosi kohaselt tõotab 2025. aasta sügis Euroopas tulla muutlik. See toimub globaalsete ja regionaalsete kliimategurite keerulise koostoime mõjul.
Olulist rolli mängivad atmosfäärilised „võnkumised“ – erilised rõhukõikumised Põhja-Atlandi ja Arktika kohal. Need määravad, kas Euroopasse jõuab soe õhk või külmad õhumassid Siberist, ning kas tekivad antitsüklonid, mis loovad stabiilse, kuiva ja rahuliku ilma, takistades tormide ja sademete teket.
Ilmastikutingimusi mõjutab ka El Niño (Vaikse ookeani vee eriline soojenemine, mis muudab kliimamudeleid kogu maailmas), mis järk-järgult nõrgeneb, ning troopiliste tsüklonite aktiivsus Atlandil. Hilised orkaanid võivad tugevdada tuuli ja põhjustada tugevaid vihmasadusid, eriti mandri lääneosas.
Lisaks loovad täiendavaid kõikumisi lume ja jää seisund põhjapoolsetes piirkondades, samuti ookeanide veetemperatuur – neist sõltub tsüklonite ja antitsüklonite jaotus.
Oktoobris on Lõuna-Euroopas veel soe, kuid mandri põhja- ja keskosa ootab jahedus. Kesk- ja põhjapiirkondadesse saabub järk-järgult külmem õhk põhjast ning lumesajud hakkavad mõjutama Skandinaaviat, Alpe ja Karpaate. Läänes ja rannikualadel sajab vihma ja on tuuline, Vahemeremaades ja Balkanil on aga võimalikud tugevad sademed.
November toob kaasa tõelised sügiskontrastid. Arktiline õhk laskub Kesk- ja Ida-Euroopasse, tuues kaasa külma ja lund. Põhja- ja Lääne-Euroopas esineb esmalt tugeva tuule ja vihmaga torme, millele järgneb külmem ja kuivem ilm öökülmade ja lumesadudega põhjas. Briti saartel on oodata kontrastset ilma: lõunas pehmem ja sajusem, põhjas aga külmem ja kuivem.
Pilvine vananaistesuvi
“Oktoober algab võimsa kõrgrõhkkonna all enamasti sajuta ja rahuliku ilmaga. Ööd on jahedad ja kohati 0°C ümbrusse langeva õhutemperatuuriga, päevasoe kerkib 15°C lähedale, mõnel päeval kraad-paar ülegi. Nimetada võiks seda perioodi ka vananaistesuveks, kuid kõigil päevadel ei tarvitse päike end näidata, vaid jääb madala õhukese pilvekihi taha varju,” jagab prognoosi Keskkonnaagentuuri juhtivsünoptik Taimi Paljak.
Tema sõnul avaneb pärast 3. oktoobrit Atlandilt saabuvatele madalrõhkkondadele tõenäoliselt võimalus üle Skandinaavia ja Soome liikuda. Saabub muutliku ja pisut soojema ilmaga periood – vihmased ilmad vahelduvad kuivematega, tuul tõuseb tugevaks, seejärel mõneks ajaks vaibub.
“Pärast 10. oktoobrit saabub uuesti veidi rahulikum ja jahedam periood ning ka sademeid on harvem. Kuu viimane kolmandik on samuti pigem keskmisest veidi jahedam ja siis võivad ka esimesed tahked sademed maa valgeks muuta,” ütleb spetsialist. “Kuid seda üürikeseks, sest november peaks eeldatavalt uuesti tavapärasest soojem tulema ja alles kuu lõpus arvestatavat külma teha.”
Keskkonnaagentuuri Ilmavaatluste osakonna juhtivspetsialist Miina Krabbi lisab, et 2024. aasta sügis oli vaatlusajaloo kõige soojem, rohke päikesepaiste ja väheste sademetega. Sügise keskmine õhutemperatuur oli 9,7 kraadi ehk 2,7 kraadi normist soojem. Sügise kõrgeim temperatuur 28,7 kraadi mõõdeti 4. septembril.
Sügise keskmisena sadas pikaajalisest keskmisest vähem, 89% normist. Septembris ja novembris oli sademeid normi piires, oktoobris vaid 59% normist.
Esimene lumesadu oli 1. novembril. Päikest paistis septembris ja oktoobris ligi 140% pikaajalisest keskmisest, novembris 89%.
Milline tuleb sügis 2025 – seda näitab aeg, kuid selle hooaja temperatuurirekord on juba püstitatud: kõrgeim temperatuur 27,4 kraadi mõõdeti 6. septembril Valgas.
Mis puutub talve, siis Taimi Paljaku arvates on sellest veel vara rääkida: “Viimastel aastakümnetel on sügise lõpp ja talve algus väga heitlik olnud. Vihmased soojalained on vaheldunud lumiste külmalainetega, lumi on tulnud ja jälle läinud. Kui selle aasta novembri lõpus külmaks läheb, siis võib ka detsembri algus külmaks kujuneda. On aga väga küsitav, kas kargus ka pikemalt püsima jääb.”
Varajast külma ja lund ei ole ette näha
“Oktoobri esimene nädal tuleb püsiva kõrgrõhkkonnaga, päikesepaisteline ja aastaaja kohta küllaltki soe: päeval 10 -15 kraadi ja enamikul öödelgi üle nullkraadi,” märgib Tartu Ülikooli teadlane, atmosfäärifüüsik Marko Kaasik.
“Ka hiljem oktoobris ja novembris on oodata tavalisest rohkem kõrgrõhualasid ja seega mõõdukalt sadu, aga püsib läänevool, mis tagab meile ka hilissügisel soojapoolsed ilmad. Praegustel andmetel varajast külma ja lund ei paista.”
Aarne Ots, Sürgavere linnujaama sünoptik, loodusesõber ja asjatundja, räägib oma vaatlustest, mis aitavad tal koostada pikaajalisi ilmaprognoose: “Peale astronoomilise sügise algust (2025. aastal 22. september – toim. märkus) on veel paljud suitsupääsukesed äsja lennuvõimestunud poegi toitmas. Eks needki pojad jõuavad veel Aafrikasse rännata. Üks minu 1978. aasta sügisel rõngastatud suitsupääsuke eksis rändel 1000 km itta. Püüti novembris(!) Moskva taga Pereslavlis.”
Suure-Jaanis on sünoptiku sõnul peatuma jäänud kaks noort valge-toonekurge: “Nende kohta võib küll öelda, et enam pole kiiret kuhugi – tuleb see talv kuidagi üle elada.”
Kodus hakkasid võsaülased uuesti õitsema, lisab ta.
«Kuigi Läänemeri on väga soe, ei julge väga suuri torme välja pakkuda,» ütleb Aarne Ots. “Ootan sellist väga vahelduva ilmaga pikka sügist. Öökülmadest ei pääse, ikkagi sügis. Päikeselised perioodid üle nädala ei kesta. Päike on endiselt väga aktiivne. Seda tundsime ju kogu suve. Inimesi vaevasid rohkem külm ja sademed.”
Sürgavere spetsialisti arvates tuleb hiljemalt oktoobri kolmandast dekaadist ebameeldivalt tuuliste ilmadega ka lund ja lörtsi, aga ei midagi püsivat.
“Arvan, et kuni taevas näeme virmalisi, jätkub rikkalikult ka mitmes olekus sademeid. Lumekoristajatel püsivat tööd ei tule. Esialgu tulevad veel vihmased, tuulised ja öökülmadega perioodid, mis veidi vaibuvad peale lehtede langemist,” ütleb Ots.
“Kui aastaid ette prognoosida, oleme ühe pika jahenemise perioodi alguses. See on muidugi omaette pikk jutt. Aga sügis on alati värviküllane ja mõnus aastaaeg.”
Rahvatarkus
Kuigi on laialt levinud arvamus, et kliima on „katki läinud“ ja vanad rahvatarkused enam ei toimi, kogusime siiski kokku mõned märkmed talurahvakalendrist, mis aitavad ennustada ilma oktoobriks ja novembriks:
• Paks udu septembris kuulutab pehmet ja sooja, kuid rohkete sademetega sügist.
• Varajane lehtede langemine ennustab varajast ja külma talve.
• Kui kured lendavad soojal ajal kõrgelt, tuleb külm talv; kui nad äralennuga viivitavad, püsib sügis veel kaua.
• Rohkelt pihlakamarju tähendab vihmast ja niisket sügist.
• Kui tammetõrusid ja pähkleid on palju, tuleb varajane, pikk ja karm talv.
