Kuu lõpus jagas tööandja jälle lahkelt naeratades kõigile kätte ümbrikud. Olime kahe sõbraga varem tema juures ametlikult tööle vormistatud, kuid sattusime siis koondamise alla, seejärel võttis ta meid tagasi, ent juba mitteametlikult, kirjutab toimetusele lugeja G.S. Tallinnast.
Tööd justkui oleks küll, aga samas nagu ei ole ka, ning saame tema ettevõttele osutatud teenuste eest sularahas „justkui tasu“.
Keegi meist eriti vastu ei vaielnud – ajad on sellised, aitäh sellegi eest, et üldse keegi sulle maksab ja rahaga ei viivita. Keskkond on tuttav ja mugav ning kui midagi peaks juhtuma – eks siis vastutab ikkagi ülemus.
Nüüd aga hakkasid sahinad käima, et mitte ainult maksmine, vaid ka ümbrikupalga eest töötamine on riskantne, kui mitte seadusevastane tegu.
Kas see vastab tõele?
Toimetuselt:
Tööinspektsioon selgitab, et peamine kohustus töötamise andmete registrisse kandmiseks lasub tööandjal. Just tema on maksukorralduse seaduse kohaselt kohustatud tegema kandeid töötamise registrisse.
Kui tööandja ei ole töötajat registrisse kandnud, ei panda vastutust selle eest töötajale ning tema suhtes ei saa kohaldada trahvisanktsioone.
Samas märgitakse ametis, et sissekande puudumine registris tähendab sageli seda, et töötasult ei maksta makse.
Registreeringu olemasolu saab kontrollida Maksu- ja Tolliameti iseteeninduskeskkonnas. Sellistel puhkudel on reeglina tegemist nn ümbrikupalga saamisega.
Kohustus arvestada, deklareerida ja tasuda töötasult makse lasub tavaliselt tööandjal. Kuid kui töötasu maksti välja, ent jäeti see deklareerimata, on töötaja kohustatud selle sissetuleku oma tuludeklaratsioonis ise ära märkima ja tasuma tulumaksu.
Teadlik nõusolek ümbrikupalga saamisega tähendab, et vastutust kannavad mõlemad pooled – nii tööandja kui ka töötaja. Deklareerimata tulu saamine ei vabasta inimest kohustusest tasuda tulumaksu.
Tuludeklaratsiooni esitamisel tuleb andmed hoolikalt üle kontrollida ja vajadusel teha parandusi. Kui tulu saadi sularahas või kanti pangakontole ilma deklareerimata, tuleb see summa deklaratsioonis ära märkida. Valeandmete esitamine deklaratsioonis võib kaasa tuua rahatrahvi suuruses kuni 1200 eurot.
