Paljusid meie riigi elanikke seovad Venemaaga peresidemed. Kui sealpool piiri elavad lähedased vajavad abi, ei saa neile selga pöörata. Koos hoolitsusega sugulaste eest tekivad aga ka uued mured: kas on võimalik säilitada pension, soodustused ja õigus kodumaale naasta? MK-Estonia uuris, millised ohud varitsevad neid, kes perekondlikel põhjustel Venemaale suunduvad.
Valentina Ivanovna on 65-aastane ja jäi alles hiljuti pensionile. Ta on Tallinnas elanud juba üle neljakümne aasta. Tal on poeg ja lapselapsed, kuid naine elab üksinda – abikaasa suri paar aastat tagasi raske haiguse tagajärjel.
Pensionile jäädes muutus Valentina Ivanovna elu mõõdukalt rahulikuks: käia poes, vajadusel arsti juures, kohtuda naabritega.
Suve alguses sai ta aga Venemaalt murettekitava telefonikõne: tema Pihkva oblastis elav ema oli raskelt haigestunud ja polnud kedagi, kes tema eest hoolitseks. Ema on püha ja nii hakkaski Valentina end teele sättima.
„Ta on juba eakas ja tundub, et pean seal olema vähemalt pool aastat, et ta uuesti jalule aidata,“ räägib naine.
Enne lahkumist kerkisid aga üles olulised küsimused: mis saab tema Eesti pensionist, kui ta peab Venemaale kauemaks jääma? Kas seda on võimalik ka Venemaal kätte saada?
„Kas ma kaotan õiguse soodustustele, kui olen pikalt ära?“ muretseb Valentina Ivanovna. „Ja kas ma pean üldse riigiasutusi teavitama sellest, et mind pikemat aega Eestis ei ole?“
Kui palju inimesi tegelikult lahkub?
Statistikaameti andmetel ei ole oma Eestist Venemaale kolimist ametlikult registreerivaid inimesi kuigi palju.
2020. aastal registreeris oma lahkumise 120 inimest, 2024. aastaks oli see arv langenud 69-le.
Statistikaameti rahvastiku tiimijuht Terje Trasberg selgitab aga, et paljud lahkumised ei kajastu andmebaasis, Eestist lahkuvatel Venemaa kodanikel aga puudub selleks kohustus.
Seetõttu näitavad esitatud andmed pigem Eesti kodanike registreeritud liikumisi kui rände üldpilti.
„Saame võrrelda erinevate aastate 1. jaanuari väljavõtteid. Näiteks kui isikul oli 2020. aasta väljavõttes elukohariigina märgitud Eesti ja 2021. aasta väljavõttes Venemaa, loeme selle registreeritud rändeks,“ selgitab spetsialist.
Õigus naasta
Kõige rohkem kardab Valentina Ivanovna, et tal ei lubata Eestisse tagasi pöörduda.
„Äkki võetakse mult “hall pass” ära ja ei lasta enam Eestisse? Mul on ju siin korter, siia on maetud mu abikaasa… Aga ma ei saa ka ema teises riigis üksi jätta,“ muretseb naine.
Niinimetatud “hall pass” on välismaalase pass, mis antakse inimesele, kellel on Eestis kehtiv elamisluba või elamisõigus ning kelle puhul on tõendatud, et tal ei ole ühegi teise riigi reisidokumenti ja tal pole ka võimalik seda saada.
„Kui pikaajalise elaniku elamisluba omav välismaalane viibib pikemaajaliselt Eestist eemal, võib see viia tema elamisloa kehtetuks tunnistamiseni,“ kommenteerib Siseministeeriumi piirvalve- ja rändeosakonna nõunik Killu Christine Paal. „Välismaalaste seaduse § 241 lõike 2 punkti 2 kohaselt tunnistatakse pikaajalise elaniku elamisluba kehtetuks, kui välismaalane on viibinud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike kaksteist järjestikkust kuud. Sellest kauem võib eemal viibida juhul, kui PPA on eemalviibimise lugenud põhjendatuks.“
Just Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) on see pädev asutus, mis otsustab elaniku elamisloa andmise, selle andmisest keeldumise, samuti kehtetuks tunnistamise ja taastamise üle.
Siiski tuleb märkida, et alates 2017. aastast ei pea enam Eestist eemalviibimist PPA juures registreerima.
„Välismaalane peab nõudmisel aitama kaasa ja tõendama Eestis elamise asjaolusid, kui on näiteks kahtlus, et ta on pikemalt Eestist eemal viibinud,“ märgib Killu Christine Paal.
Teisisõnu, tema sõnul tuleb arvestada, et välismaalasel on seaduse kohaselt tõendamiskohustus.
Juhul kui Eestist lahkub pagulane või sarnase staatusega isik, tuleb sellest kindlasti teavitada Siseministeeriumi. Kui aga ajutise kaitse saanud inimene lahkub Eestist jäädavalt, peab ta sellest teavitama nii kohalikku omavalitsust kui ka Politsei- ja Piirivalveametit, nagu on märgitud portaalis www.kriis.ee.

Elukohast teavitamine
Siseministeeriumi esindaja täpsustab, et kui inimene lahkub Eestist välismaale pikemaks ajaks või püsivalt elama, siis on tal kohustus elukoht rahvastikuregistris muuta.
Välisriiki elama asumisel peab inimene ühe kuu jooksul teatama oma välisriigi elukoha andmed kas viimase Eesti elukoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele või Eesti välisesindusele.
Sama kehtib ka elukoha vahetamisel Eesti piires – uued andmed tuleb rahvastikuregistrisse kanda 14 päeva jooksul teise elukoha elama asumisest arvates.
Seda, mis on “pikem aeg”, seadus ei täpsusta ja see on inimese enda otsustada.
Kui inimesel on mitu elukohta, siis on tal õigus valida, milline elukoht jätta rahvastikuregistrisse elukohana. Mitme elukoha puhul inimene määrab rahvastikuregistri elukoha selle järgi, kus asub tema huvide kese (st millise elukohaga ta kõige rohkem seotud on).
„Oma elukoha andmete õigsuse eest peavad vastutama kõik Eesti elanikud sõltumata kodakondsusest,“ rõhutatakse Siseministeeriumis.
Kas pikaajalist elamisluba on võimalik taastada?
Siseministeeriumi esindaja sõnul näeb välismaalaste seadus sellise võimaluse ette.
„Kui pikaajalise elaniku elamisluba on kehtetuks tunnistatud pikaajalise eemalviibimise tõttu, võib elamisloa taastada,“ selgitab Killu Christine Paal. „Kui välismaalasel on kehtiv tähtajaline elamisluba ja ta on Eestis elanud tähtajalise elamisloa alusel vähemalt kaks aastat vahetult enne pikaajalise elaniku elamisloa taastamise taotlemist, tal on püsiv legaalne sissetulek, tal on ravikindlustus ning puuduvad keeldumise aluse (nt ei tohi välismaalane kujutada endas ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule).“
Elamisloa kehtetuks tunnistamine
Siseministeeriumi esindaja sõnul võidakse pikaajalise elaniku elamisluba kehtetuks tunnistada, kui välismaalane kujutab endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule.
Asjaolude hindamise menetluse viib läbi Politsei- ja Piirivalveamet, kes seejärel teeb oma otsuse.
Kui isiku pikaajalise elaniku elamisluba on kehtetuks tunnistatud, ei väljastata isikule uut elamisloakaarti.

Kontrollige dokumente!
Oluline on meeles pidada põhireegleid: välispiiri ületamiseks on vaja kehtivat reisidokumenti. Enne lahkumist tuleks kindlasti kontrollida oma dokumentide kehtivusaega ja vajadusel neid aegsasti uuendada.
Mida aga teha, kui viibimine välisriigis venib pikemaks, kuid pass on kaotanud kehtivuse?
Politsei- ja Piirivalveamet selgitab, et kui reisidokument välismaal viibides kaob, varastatakse või selle kehtivusaeg lõpeb, väljastab Eesti välisesindus (saatkond või konsul) ajutise reisidokumendi. Eesti kodaniku puhul on selleks tagasipöördumistunnistus.
Välismaalasele, kes elab Eestis elamisloa alusel ja kellel on välismaalase pass, ajutine reisidokument või pagulase reisidokument, väljastatakse tagasipöördumisluba.
Siiski tuleb meeles pidada, et tagasipöördumisluba on mõeldud ainult Eestisse naasmiseks – selle dokumendi alusel Eestist lahkuda ei saa. Nii tagasipöördumistunnistuse kui ka tagasipöördumisloa võtab politsei piiril ära.
Kommentaar
Alexander Kilmet, Kilmet Jurist OÜ
Meie büroo kogemusele tuginedes võin öelda järgmist: kui pensionäril on Eesti Vabariigi kodaniku pass, siis ei teki tal isiklikel põhjustel Venemaale pikemaks ajaks lahkudes mingeid probleeme.
Hoopis teine lugu on aga siis, kui tegemist on tähtajalise elamisloaga isikuga – sel juhul võivad tekkida küsimused.
Oletame, et inimene lahkub kauemaks kui kuuks-kaheks – juba siis tasub oodata küsimusi PPA-lt. Sellistel puhkudel on soovitav omada dokumente, mis tõendavad reisi eesmärki: näiteks, et inimene hooldas haiget sugulast, viibis ise ravil ja nii edasi. Meditsiinilised tõendid ja muud kinnitused on siin väga olulised.
Hiljutisest praktikast võin tuua näite, kus meie poole pöördus alalise elamisloaga isik, kellelt politsei uuris, miks ta viibis Eestist eemal üle aasta.
Tõendavate dokumentidega tasub end kindlustada isegi siis, kui reis on lühem kui aasta. Juhuks, kui küsitakse, millega inimene täpsemalt tegeles ja mis alustel ta välismaal viibis.
Praegust poliitilist konteksti arvestades vaadatakse kõigele tähelepanelikumalt.
Peamine nõuanne on arvestada juba ette juriidiliste tähtajalise või alalise elamisloa kaotamise riskidega. Samuti on oluline säilitada side Eestiga: jätta alles registreeritud elukoht, säilitada oma mobiilinumber (sideoperaatorilt saab paluda numbri ajutist „külmutamist“).
Kui pikaajaline eemalviibimine on seotud ravimise, sugulaste hooldamise või muu sarnasega, tuleks koguda tõendeid välismaal viibimise põhjuste kohta (tõendid, meditsiinilised dokumendid).
Kui plaanite ära olla üle 6 kuu, võiks sellest Politsei- ja Piirivalveametit ka ette teavitada.
Samas näitab minu viimaste aastate praktika, et isegi kui inimene lahkus Venemaa Föderatsioonist juba 1998. aastal, käis seal viimati 2013. aastal ja omab topeltkodakondsust (sealhulgas Venemaa oma), suhtutakse temasse juba eriliselt.
Kommentaar
Kui Eesti kodanik lahkub Eestist pikemaks ajaks
Kersti Ringmets, Siseministeeriumi esindaja
Välisriiki elama asumisel teatab isik ühe kuu jooksul viimase Eesti elukoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele või Eesti välisesindusele andmed oma välisriigi elukoha kohta.
Elukohateadet on võimalik esitada järgmistel viisidel:
- kasutades e-rahvastikuregistri e-teenust (portaali sisenemine on võimalik ID-kaardi, Mobiil-ID ja Smart-ID vahendusel);
- esitatava elukoha aadressi järgsesse valla- või linnavalitsusse kohale minnes;
- saates digitaalse allkirjaga e-posti teel;
- saates posti teel ja lisades elukohateatele koopia isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest.
Küsimused spetsialistile
Kuidas saada Eesti pension kätte Venemaal?
Ksenia Repson-Deforge, Sotsiaalkindlustusameti esindaja
1. Kui Eesti pensionär kolib alaliselt elama või lahkub pikemaks ajaks Venemaale, kas ta saab seal Eesti pensioni kätte?
Inimesel, kes elab Eestis või välismaal, on õigus pensionile, kui ta on Eesti resident.
Eesti residendiks loetakse näiteks inimest, kelle alaline elukoht on Eesti Vabariigis või kes viibib Eestis vähemalt 183 päeva 12 järjestikuse kuu jooksul.
Kui Eesti pensionär elab Vene Föderatsioonis, makstakse talle Eesti pension välja kord kvartalis sealse pädeva asutuse (Venemaa Sotsiaalfondi) kaudu. Kolimise korral peab inimene pensioni maksmise jätkamiseks võtma ühendust oma uue elukoha järgse ametkonnaga. See asutus vormistab vajalikud dokumendid ja edastab need Eesti poolele.
Vene Föderatsioonis elavale inimesele makstavalt pensionilt peetakse Eestis kinni 22% tulumaksu.
Sotsiaalkindlustusamet tuletab meelde, et Eesti ei soovita avada Venemaal pangakontot Eesti pensioni saamiseks – see vaid näib lahendusena. Kui inimene saab kogu oma pensioni Venemaa kontole, kaotab ta Eestis pensionärina õiguse ravikindlustusele.
2. Millistest toetustest ja hüvitistest jääb ilma Eesti kodanik või alalise/tähtajalise elamisloaga isik, kui ta kolib või lahkub pikemaks ajaks Venemaale?
Eestis on puuetega inimeste sotsiaaltoetused ja peretoetused seotud elukohaga. Pikaajalisel välismaal viibimisel või sinna elama asumisel Eesti toetuste maksmine peatatakse.
Teise riiki kolides või pikemalt Eestist eemal viibides on toetuste saaja kohustatud sellest viivitamatult teavitama Sotsiaalkindlustusametit.
Pensionide maksmise aluseks on Eesti ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmitud leping. Sotsiaalkindlustuslepingu kohaselt tagavad riikide pensioniasutused vastastikku teineteise pensionide väljamaksmise. See puudutab aga ainult pensione ega laiene puuetega inimeste sotsiaaltoetustele ega peretoetustele.
Sotsiaalkindlustusamet tuletab meelde ja hoiatab:
Eesti Välisministeerium soovitab tungivalt vältida igasugust reisimist Venemaale. Ajutiselt Venemaal viibivatel Eesti kodanikel tuleks seal viibimise vajalikkust põhjalikult kaaluda. Kui Venemaal viibimine ei ole vältimatult vajalik, soovitab Välisministeerium Eesti kodanikel esimesel võimalusel Eestisse naasta. Otsust tehes peavad Eesti kodanikud arvestama Venemaale reisimise ja seal viibimisega kaasnevate riskidega.
Juhtum elust enesest
Oht riigi julgeolekule
Juunis tühistas Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) Venemaa kodaniku Sergei Filatovi elamisloa. Ameti teatel tehti seda julgeolekukaalutlustel.
„FSB (Venemaa Föderatsiooni Föderaalne Julgeolekuteenistus – toim.) oli Filatoviga loonud kontakti. Julgeolekuohtude ennetamiseks ja tõkestamiseks aitasime ta kodumaale,“ kirjutasid Kaitsepolitseiameti töötajad sotsiaalmeedias.
Varem saatis Eesti riigist välja Ukraina kodaniku Stanislav Matlaki, samuti sidemete tõttu FSBga. „Kaitsepolitsei tuvastas, et ta omas kontakte Venemaa eriteenistusega FSB ning toetas oma tegevuse läbi Venemaa agressiooni Ukrainas,“ teatas amet.




