Elu Eestis muutub aina kallimaks ja paljudel pensionäridel on raskusi ots otsaga kokku tuua. MK-Estonia toimetuse poole pöördus eakas mees, kes rääkis oma keerulisest olukorrast ja uuris, millised toetused on ette nähtud pensionäridele, kui elamiseks raha napib.
„Paar aastat tagasi oli mu elus raske periood: naine jäi tõsiselt haigeks,“ alustab ta oma lugu. „Peaaegu kogu minu invaliidsuspension ja tema vanaduspension kulusid tema ravimite peale ning rahast jäi katastroofiliselt puudu. Et tasuda korteriarvete võlgnevust, võtsin kiirlaenu. Ja see oli suur viga.“
Nagu sellistes olukordades sageli juhtub, ei suutnud pensionär kiirlaenu õigeks ajaks tagasi maksta. Ta võttis teise, veelgi suurema laenu, et tasuda esimene ja maksta korteri eest.
„Lõpuks hakkas minu võlakoorem kasvama nagu lumepall,“ ohkab pensionär. „Hoolimata sellest, et minu ainus sissetulek on 100-protsendilise töövõimetuse pension, anti mulle kiirlaene peaaegu kõigist firmadest, kuhu pöördusin. Kokkuvõttes ületas minu võla kogusumma 7000 eurot.“
Kahjuks ravimid naist ei aidanud ja eelmisel aastal ta suri. Mees jäi aga maha hiiglasliku võlaga, millele hakati arvestama meeletuid intresse.
„Lõpuks läheb peaaegu kogu minu töövõimetustoetus võlgade katteks ja osa võtab ära kohtutäitur,“ näitab eakas mees pangaväljavõtteid. „Pärast naise surma tabas mind insult ja nüüd liigun ma ainult ratastoolis.“
Olukorra teeb keerulisemaks ka see, et mehel on kaks suurt koera, kellega ta enam jalutada ei suuda.
„Süüa teha ja korterit koristada ma samuti ei saa,“ ütleb ta. „Mu tütar elab välismaal ja koduabilise palkamiseks sissetulekust ei piisa.“
Kuna mees liigub pärast insulti ainult ratastoolis, vajab ta igapäevaelus abi.
Kas linna sotsiaalosakond saab aidata?
„Toimetulekuraskuste korral abistamise võimaluste väljaselgitamiseks palume ennekõike pöörduda Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaaltöö talitusse, mis asub aadressil Pallasti tn 54,“ ütleb Lasnamäe linnaosa valitsuse esindaja Viktoria Panova.
„Vajalik on eelregistreerimine, vastuvõtu aja ja kuupäeva saab kokku leppida telefonil 645 7770. Vastuvõtt toimub esmaspäeviti kell 9.00–12.00 ja 14.00–17.30 ning teisipäeviti ja neljapäeviti kell 9.00–12.00 ja 14.00–16.30“.
Ta märgib, et toimetulekuraskuste tekkimisel võivad vähekindlustatud isikud või perekonnad loota Tallinna linna poolt makstavatele sissetulekust sõltuvatele toetustele.
„Toetust makstakse toimetuleku soodustamiseks, toetades hädavajalike kulude katmist,“ täpsustas ta. „Toetust on võimalik taotleda näiteks tervise säilitamiseks, taastamiseks või abivahendite soetamiseks. Toetuse määramisel on aluseks taotleja ja tema pereliikmete taotlusele eelnenud kuul laekunud sissetulekud.“
Toetust saab taotleda eelneval ning jooksval kuul tehtud põhjendatud kulude kompenseerimiseks maksimaalselt üks kord kuus. Toetuse määramisel lähtutakse sissetulekupiirist ehk rahasummast, mis peab jääma inimesele/perele pärast rahvastikuregistrisse kantud eluasemega seotud kulude ja põhjendatud kulude katmist.
2025. aastal on sissetulekupiir 360 eurot iga pereliikme kohta.
Sissetulekust sõltuvat toetust on võimalik täiskasvanule määrata maksimaalselt 350 eurot kalendriaasta jooksul juhul, kui inimesel/perel on õigus toetusele.
„Lisaks on sotsiaalhoolekande osakonnal on võimalik abistada majandusraskustesse sattunud isikut/peret riikliku toimetulekutoetuse raames,“ jätkab ta. „Toetuse määramise aluseks on perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, millest arvestatakse maha makstud elatis, täitemenetluses kinnipeetud summad, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir.“
2025. aastal on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 200 eurot kuus, alaealisele liikmele 240 eurot ning perekonna teisele ja igale järgmisele täisealisele liikmele 160 eurot. Taotlus tuleb esitada jooksva kuu eest hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks sotsiaalhoolekande osakonnale, kelle territooriumil isik/perekond tegelikult elab.
Muud teenused
Samuti on võimalik toetada abivajavat isikut/peret ka toiduabiga. Eesti Toidupanga toiduabi määratakse vajaduspõhiselt üldjuhul kahel korral kuus peredele/inimestele, kes on majanduslikult vähekindlustatud ning kelle toimetulekut see toetab.
Üheks kriteeriumiks toiduabi määramisel on sotsiaaltoetuste saamine. Sotsiaaltöötaja hindab inimese/perekonna abivajadust ja sellest tulenevalt vajadusel võimaldatakse ka täiendavalt toiduabi.
„Lisaks on täiendav toiduabi toimetulekutoetuse ja kohaliku omavalitsuse toetuste saajatele/taotlejatele Rimi toiduabikaardi näol. Toiduabikaarti on õigustatud saama abivajavad isikud/pered, kes on kas näiteks toimetulekutoetuse saajad või perekonna sissetulekust sõltuva toetuse saajad,“ ütleb Panova.
Abivajaduse hindamiseks ja toetuste taotlemiseks tuleb esitada dokumente sissetulekute ja varalise seisu kohta, sh väljavõtteid pangakontodest, vara kasutamise lepinguid, eluasemekulusid tõendavaid dokumente, kuludokumente tehtud kulutuste kohta, mille osas soovitakse sissetulekust sõltuvat toetust taotleda, mis ei ole vanemad kui eelmine kalendrikuu.
Täiendavalt on olemas ka teisi teenuseid, mis toetavad inimest, kes vajab tervise või elukeskkonna tõttu kõrvalabi, et saaks võimalikult iseseisvalt ja turvaliselt kodus hakkama.
Näiteks, koduteenus hõlmab abi igapäevastes kodustes tegevustes, nagu sisseostude tegemine, kodu korrastamine, kütmine ning ka isikliku hooldusega seotud toimingud – näiteks riietumine, pesemine, toitumine ja ravimite võtmisel juhendamine.
„Koertega jalutamine ei kuulu tavapäraste sotsiaalteenuste hulka,“ rõhutab Panova.
Koduteenuse kasutamisel arvestatakse teenuse saaja sissetulekut ning vastavalt sellele on kehtestatud omaosalustasu, mis võib jääda vahemikku nullist kuni 10 euroni tunnis.
Kui inimese sissetulek on alla 360 euro, omaosalustasu ei rakendu.
Teenuse maht ja sagedus määratakse koos sotsiaaltöötajaga ning vajadusel saab teenust tellida ka lisamahtudes, kuid selle eest tuleb tasuda täishind.
„Kui inimene vajab igapäevast kõrvalabi, mis eeldab tihedamat hooldust, on võimalus määrata talle hooldaja (tavaliselt pereliige või muu lähedane),“ lisab Panova.
Hooldaja aitab igapäevaste hügieeni- ja toimetulekutoimingutega, temaga saab kokku leppida ka koeraga jalutamise osas.
Hooldajatoetust makstakse:
- täisealise inimese hooldajale, kes on määratud hooldama raske või sügava puudega inimest, kes vajab abi isiku- ja koduabi toimingutes, mida ta ise kõrvalise abita sooritada ei suuda, kuid mis on vajalikud igapäevaselt kodus toimetulemisel, või
- täisealise inimese hooldajale, kes hooldab inimest, kellel ei ole tuvastatud puuet, kuid kellel on ajutiselt kroonilisest haigusest või muust terviseprobleemist või erivajadusest põhjustatud hooldusvajadus kuni kuueks kuuks (näiteks raske kehavigastus või insuldijärgne taastumine jms).
Hooldajale makstakse hooldajatoetust, mis aitab kompenseerida töölt puudumise tõttu tekkinud kulusid ning tagab hooldajale ka sotsiaalkindlustuse ja tervisekindlustuse. Toetus sõltub hoolduse vajaduse raskusastmest ja võib olla kuni 100 eurot kuus.
Mida teha võlgadega?
Raskes rahalises olukorras olevale inimesele võib abiks olla ka võlanõustamisteenus, kus inimene saab ülevaate oma õigustest ja kohustustest.
Koos võlgnikuga otsib nõustaja võimalusi võlgnevuste vähendamiseks (nt maksegraafiku tegemine) või likvideerimiseks (nt aegunud võlgade ajatamine).
Nõustaja aitab:
- suhelda vajadusel kohtutäiturite ja võlausaldajatega
- koostada vajalikke avaldusi ja dokumente,
- tugevdada toimetulekuoskusi uute võlgnevuste vältimiseks (tulude-kulude analüüsi tegemine, pere eelarve koostamine, oskuslik majandamine jms)
- lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.
Teenust osutab Tallinna Sotsiaaltöö Keskus.
Registreerimine: tööpäeviti kell 9.00–16.00 telefonil 666 0886 või e-posti aadressil volanoustaja@swcenter.ee.
Vastuvõtukohad: Tuulemaa 6 ja Mahtra 44
Vastuvõtuajad: E 10–20, T–R 10–16
Teenus on rahvastikuregistri järgsetele Tallinna elanikele tasuta (eesti ja vene keeles).
