Reformi peamine eesmärk on süsteemi lihtsustamine ja õiglasemaks muutmine. Üheks olulisemaks muudatuseks saab maksimaalse toetuse perioodi lühendamine ning baasmääras toetuse kehtestamine, mille saamiseks tuleb täita kindlad tingimused. Mida täpselt muudetakse ja millised võivad olla tagajärjed, uuris MK-Estonia.
Toimetuse poole pöördus 19-aastase neiu ema, kes rääkis, millisesse haavatavasse olukorda sattus tema tütar töötutoetuste süsteemi reformi tõttu.
„Pärast kooli lõppu abiellus ta kohe ja ootab nüüd last. Tema abikaasa õpib ja tal pole veel stabiilset tööd, nii et sisuliselt sõltub see noor pere täielikult vanemate abist,“ räägib Irina. „Varem kavatses tütar end Töötukassas arvele võtta, lootes vähemalt mingisugusele riigi toetusele. Kuid hiljuti saime teada, et alates 2026. aastast ei saa ta uue reformi kohaselt enam mingile väljamaksele loota.”
Ema sõnul puudub tütrel vähemalt kaheksakuuline ametlik tööstaaž, mis tähendab, et ta ei saa isegi baasmääras toetust.
„Ta liigitatakse automaatselt „sotsiaalselt haavatavate” hulka, kellel ei jää muud üle, kui pöörduda elatusmiinimumi saamiseks kohaliku omavalitsuse poole, läbima kõikvõimalikud kontrollide, tõendite esitamised ja alandavad protseduurid. Aga ta ei ole ei laisk ega logard – lihtsalt nii on elu läinud: kõigepealt oli kool, siis pere, nüüd laps,“ ohkab Irina.
Ta ütleb, et mõistab – riik peab võitlema toetuste kuritarvitamisega ja mitte soosima neid, kes aastaid riigi kukil elavad, kuid ei mõista, miks see peaks toimuma selliste inimeste arvelt nagu tema tütar.
„Kogu reformi retoorika räägib “tööle motiveerimisest”, aga mis saab neist, kes ajutiselt tööd teha ei saa – noored emad, haigete hooldajad, keerulisse olukorda sattunud inimesed? Kas riik, mis nimetab end sotsiaalriigiks, saab endale lubada lihtsalt selliste kodanike süsteemist väljalülitamist?” küsib Irina nördinult. „Minu tütre abikaasa alles õpib, pärast lõpetamist peab ta leidma erialase töö, ja me kõik teame, kui „meelsasti” võtavad tööandjad tööle ilma korraliku kogemuseta inimesi. Toetus oli heaks abiks neile, kes otsisid erialast tööd, kuid nüüd tuleb ilmselt haarata kinni igast töökohast, et mitte nälga surra, isegi kui diplom on taskus.”
Narva elanik Vitali on aga 20 aastat oma erialal töötanud.
„Kuid mulle öeldi, et ettevõtte sissetulekud on keerulise majandusolukorra tõttu järsult vähenenud, seetõttu koondatakse pooled meist,” ohkab ta. „Ja mind tõsiselt huvitab, millist reformi riik seal läbi viib ja kuidas see meile, tavalistele elanikele, hiljem tagasi põrkub?”
Paljusid meie lugejaid, otsustades toimetusele laekunud pöördumiste järgi, võivad eelseisvad muudatused puudutada samuti ebameeldivalt. Koolide ja gümnaasiumide lõpetajate vanemad, kelle lapsed ei ole kuhugi sisse saanud, samuti teised murelikud inimesed küsivad: miks üldse töötutoetuste reformi läbi viiakse?
Kes panustab, see ka saab
Riigikogu saadikud otsustasid, et alates 2026. aastast töötutoetust enam ei maksta. Selle asemel tuleb uus toetuse liik, mille puhul kehtib põhimõte: „Kes panustab, see saab toetust.”
Kui varem maksti toetust riigieelarvest, siis edaspidi maksab Töötukassa töötuskindlustushüvitist oma eelarvest.
Muudatuste peamine eesmärk on muuta süsteem õiglasemaks ja tõhusamaks. Hüvitisi hakkavad saama vaid need, kes on tõepoolest töötanud ja maksnud kindlustusmakseid, mitte aga kõik registreeritud töötud. See peaks kõrvaldama süsteemi moonutused ja välistama põhjendamatud väljamaksed.
„Enamiku inimeste jaoks, kes on juba mõnda aega töötanud ja siis töö kaotanud, ei muutu uuest aastast oluliselt midagi: pärast töö kaotamist hakkavad nad töötutoetuse asemel saama töötuskindlustushüvitist. Vähenenud töövõimega inimestele on see isegi kasulikum: praegu pidid nad valima töötutoetuse ja töövõimetoetuse vahel, kuid edaspidi saavad nad mõlemat toetust samaaegselt,” selgitas Lauri Kool, Töötukassa kommunikatsiooninõunik portaalile teabevara.ee.
Riiklikest toetustest loobumine nende puhul, kes ei ole kindlustussüsteemis osalenud, võimaldab säästa eelarvekulusid umbes 45 miljonit eurot.
suurendab seaduse rakendamine 2026. aastal kulusid umbes 2,3 miljoni euro võrra – seoses sellega, et tuleb üheaegselt välja maksta nii vanad töötutoetused, mis on määratud enne 2026. aastat, kui ka uued baasmääras töötuskindlustushüvitised. Ent aastatel 2027 ja 2028 säästab riik vastavalt u. 23,2 ja 25,3 miljonit eurot.
Väljamaksete tähtaegu ja summasid lühendatakse – et inimestel oleks motivatsioon võimalikult kiiresti tööle naasta, mitte elada kuude viisi vaid toetusest.
Lisaks on uus süsteem lihtsam hallata: kahe erineva skeemi asemel on üks, arusaadav nii ametnikele kui ka töötutele.
Peamine on, et inimene töötaks
Alates 2026. aastast on enamikul neist, kes täna saavad töötutoetust, õigus baasmääras kindlustushüvitisele, mis on suuruselt peaaegu sama, mis praegune toetus, ja mõnel juhul isegi veidi kõrgem.
Peamine tingimus on, et inimene peab olema eelnevalt töötanud. Õigus sellisele väljamaksele on neil, kes on viimase kolme aasta jooksul töötanud ametlikult vähemalt kaheksa kuud ja maksnud oma palgast töötuskindlustusmakseid.
Hüvitise suurus ja maksmise tähtaeg sõltuvad sellest, mis põhjusel inimene töö kaotas – kas omal soovil või temast sõltumatutel põhjustel (näiteks koondamise tõttu).
Praegu makstakse neile, kes lahkuvad töölt omal soovil, peamiselt tavalist toetust, ja neile, kes on vallandatud neist sõltumatutel põhjustel – kindlustushüvitist. Uuest aastast saavad kõik töötud kindlustushüvitist, kuid omal soovil lahkunute jaoks kehtivad teistsugused tingimused.
Kui inimene kaotas töö temast sõltumatutel põhjustel (näiteks ta koondati), siis jääb kõik nii, nagu praegu: esimesed 100 päeva makstakse 60% endisest sissetulekust, seejärel 40%.
Poolte kokkuleppel töölt lahkunul on samuti õigus kindlustushüvitisele, kuid baasväljamakse kujul, mis on väiksem kui koondamise korral. Seda makstakse 180 päeva jooksul ja tööjõuturu olukorra tõsise halvenemise korral pikendatakse maksmise tähtaega veel 60 päeva võrra.
Baasväljamakse suurus sõltub miinimumpalgast. Järgmisel aastal on keskmine baastoetus 443 eurot kuus. Kuna see jääb alla tulumaksuvaba miinimumi, siis tulumaksu sellelt summalt kinni ei peeta. Kõik, kellel on õigus baastoetusele, saavad ühe ja sama summa. Seda ei ole võimalik suurendada.
„Inimesed, kellele on töötutoetus määratud sel aastal, saavad seda toetust edasi kuni ettenähtud perioodi lõpuni. Nende jaoks midagi ei muutu. Nende töötutoetus ei muutu. Muudatused puudutavad neid, kes võtavad end uuel aastal töötuna arvele,” rõhutab Lauri Kool.
Aga kui mitte?
Seega, märkimisväärse tööstaažiga inimene võib veel loota toetusele. Eestis võivad töötutoetuste süsteemi kavandatavatest muudatustest kannatada järgmised töötute kategooriad:
1) Ebapiisava tööstaažiga inimesed
Näiteks:
▪ noored, kes alles alustavad töökarjääri,
▪ endised koduperenaised,
▪ mitteametlikult töötanud inimesed,
▪ hooajatöötajad ja ajutiste tööde tegijad, kelle tööstaaž võib olla katkendlik,
▪ üksikvanemad, kelle karjääripausid on seotud laste hooldamisega,
▪ immigrandid ja pagulased, kes ei ole veel jõudnud Eestis vajalikku tööstaaži koguda.
2) Töötud, kes pole pikka aega leidnud sobivat töökohta
Kuna uus süsteem piirab toetuse maksmise perioodi 180 päevani, satuvad keerulisse olukorda inimesed, kellel on vanuse, kvalifikatsiooni puudumise, tervisliku seisundi või madala tööhõivega piirkonna eripärade tõttu raske tööd leida.
3) Ebastabiilse tööhõivega inimesed
Nende hulka kuuluvad:
▪ osalise tööajaga töötajad, kes teevad lühiajalisi projekte,
▪ vabakutselised,
▪ need, kes vahetavad sageli töökohti.
Rohkem kulusid ja bürokraatiat
Töötukassa juhi Meelis Paaveli hinnangul toovad uuendused kaasa märkimisväärseid lisakulusid, mis tuleb katta reservidest.
Reform mõjutab umbes 10 000 inimest, kes jäävad ilma õigusest töötutoetusele. Tema sõnul „saab neist vaid 6–7% abi toimetulekutoetuse näol,” vahendab ERR. Ilma toetuseta jäävad muuhulgas õppurid, vanglast vabanejad, hoolduskoormusega inimesed, kellel ei ole tööstaaži.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi töö- ja võrdsuspoliitika asekantsleri Ulla Saar ütles ERR-ile, et töötutoetuse kaotamine avaldab mõju kuni 700 leibkonnale, kellel oleks võimalik kohalikust omavalitsusest abi küsida ja abi andmiseks vajalikud vahendid riik ka omavalitsustele eraldaks.
Kuid Tallinna abilinnapea Karl Sander Kase saatis juba 2024. aasta juunis majandusminister Tiit Riisalule kirja reformi kriitikaga. Tema sõnul on muudatused koostatud „ilma põhjaliku mõjuanalüüsita” ja tagajärgi kohalikele omavalitsustele ei ole arvesse võetud.
Kase tuletas meelde, et „kui 31 päeva eest on töötutoetus 362,7 eurot, siis toimetulekupiir on 200 eurot”, ning hoiatas, et muudatused võivad viia haavatavate gruppide elatustaseme languseni.
Kase väljendas muret ka selle üle, kuidas koormus omavalitsuste vahel ümber jaotub: „Kohalikul omavalitsusel peab olema võimalus hinnata, kas olemasolevast tööjõust piisab.”
Ta rõhutas, et toimetulekutoetuse saamine tähendab igakuist dokumentide ja tõendite esitamist ning vajaduste hindamist pere tasandil.
„See on märkimisväärne halduskoormus nii inimesele kui ka kohalikule omavalitsusele,” märkis Kase.
Kuigi ministeerium väidab, et muudatused toovad kaasa bürokraatia vähenemise, ei ole abilinnapea sellega nõus: „See on oluliselt ressursimahukam kui töötutoetuse määramine.”
Lisaks võib toetuste kaotamine mõjutada töötuna arvelevõtmise motivatsiooni: „Üks peamine motivatsiooni allikas töötuna arvele võtmiseks on olnud sellega kaasnev rahaline toetus. Kui toetus kaob, on ka motivatsioon töötuna arvel olla madalam, mis omakorda võib suurendada nende inimeste hulka, kellel ei ole ka kehtivat ravikindlustust.”
Tema arvates suureneb muudatuse tagajärjel ka ravikindlustuseta inimeste arv, kes ühelt poolt võivad jääda ebasoodsasse olukorda abi saamisel ja kellega teisalt kaasnevad täiendavad kulutused omavalitsusele, kes ravikindlustamata inimeste ravi korraldab ja sellega seotud kulud kannab.
Ei kommenteeri
MK-Estonia pöördus korduvalt reformi elluviiva Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole palvega selgitada uut süsteemi ja rääkida, kellele need uuendused kasu toovad.
Kuid pooleteise kuu jooksul ei suudetud ministeeriumist vastata ühelegi küsimusele.
Kolm küsimust spetsialistile
Inimeste olukord halveneb
Reformi esitletakse kui sammu õiglasema süsteemi suunas ja ministeeriumite tasandil on korduvalt rõhutatud, et osalise töövõimega inimeste olukord peaks paranema. Kas see vastab tõele, kommenteerib Eesti Puuetega Inimeste Koja nõunik Kadri Palk.
1. Kuidas hindate kavandatavaid muudatusi töötushüvitistes osalise töövõimega inimeste seisukohalt? Kas see toob tõepoolest kaasa märgatava paranemise nende majanduslikus olukorras?
Kuna töötutoetust ja töövõimetoetust ei maksta samaaegselt, siis vähenenud töövõimega inimeste vaatest ei ole näha olukorra halvenemist.
2. Kas Teie hinnangul on selles grupis inimesi, kes uue süsteemi tõttu hoopis kaotavad õiguse toetusele või jäävad senisest kehvemasse olukorda?
EPIKoda juhtis 14.05.2024 seisukohas tähelepanu asjaolule, et töötutoetus ja toimetulekutoetus ei ole samaliigilised ehk võrreldavad toetused.
Lisasime, et ebaselgeks jääb planeeritava muudatuse üks eesmärke ehk teadmata on, kuidas plaanitakse eelnõuga reguleerida sotsiaalabi andmise aluseid ja korda, sh ühtlustada sotsiaalabi andmist. Asjaolu, et teatud sihtgrupp (töötutoetuse saajad) suunatakse toimetuleku saamiseks kohaliku omavalitsuse poole, ei ole võrdsustatav sotsiaalabi andmise süsteemi ühtlustamisega.
Juhtisime tähelepanu ka asjaolule, et toimetulekutoetuse saamise tingimused on liigselt kitsendavad ning toetuse määrad ei kata tegelikke elukallidusega seonduvaid kulutusi, mistõttu ei ole tegemist võrreldavate toetustega ja toimetulekutoetus ei ole üks-ühele kohalduv/efektiivne alternatiiv töötutoetusele.
Uue süsteemi kohaselt jääks Töötushüvitistest ilma töötutoetuse saajad, kes praegu ei ole kaetud töötuskindlustuskaitsega, nt füüsilisest isikust ettevõtjad, õppijad, ajateenistuses olijad, lapse kasvatamise, haiglaravil viibimise, hoolduskoormuse või puuduva töövõime alusel töötutoetuse saajad, kes edaspidi saavad vajadusel taotleda toimetulekutoetust.
Muutuse tulemusena suunatakse kõige haavatavam osa tänastest töötutoetuse saajatest ühest riigi poolt rahastatavast süsteemist teise, samas enamik neist ei kvalifitseeru toimetulekutoetusele, kuna selle maksmisel lähtutakse leibkonna, mitte isiku vajadustest.
Seega – õigus toimetulekutoetusele ei teki kõigil töötuskindlustusele mittekvalifitseeritutel ning võib arvata, et nende inimeste, kes toimetulekutoetuse saajaks ei kvalifitseeru, rahaline olukord ei parane, vaid halveneb. Näeme, et uue süsteemi käivitumine võib kaasa tuua ka senisest halvemasse olukorda sattumist.
3. Üks reformi eesmärke on ametnike sõnul suurendada motivatsiooni tööle asumiseks. Kuid kas see võib avaldada vastupidist mõju inimestele, kellel on niigi raske tööd leida (näiteks tervisliku seisundi või juurdepääsetavuse probleemide tõttu)?
Tõepoolest, selleks, et inimestel säiliks huvi töötamise vastu, on vaja ka väärikaid ja toimivaid lahendusi, sh pääsemine tööle (transport, ligipääsetav taristu ja töökeskkond). Selles vajavad tuge ja nõu sageli nii tööandjad kui töötajad.
Kuna vähenenud töövõimega inimeste tööhõives osalemine on üldiselt keskmisest madalam, on vaja pakkuda rohkem tuge ja töötamist toetavaid lahendusi, sealhulgas nõustada ja julgustada ning motiveerida tööandjaid värbama ka vähenenud töövõimega inimesi.
Enne ja pärast
Mis kehtib 2025. aasta lõpuni
Eestis on olemas kaks toetust töötute toetamiseks:
Töötutoetus
Töötutoetust maksab riik – selleks, et töö kaotanud inimene saaks end ülal pidada ja toetus kataks tema põhivajadused. Saamise tingimused: inimene peab registreerima end Töötukassas, tema sissetulek ühes kuus on väiksem kui 410,13 eurot ja ta on enne töötuna arvele võtmist vähemalt 180 päeva jooksul eelneva 12 kuu jooksul olnud hõivatud tööga või muu tööga võrdsustatud tegevusega.
Näiteks loetakse tööks: õppimine, ajateenistus, asendusteenistus või reservteenistus, samuti muu tegevus, mille kohta ei saa eeldada, et inimene töötas aasta jooksul enne töötuna arvele võtmist (näiteks kuni kaheksa-aastase lapse kasvatamine, statsionaarsel ravil viibimine või vangistus).
Suurus – umbes 13 eurot päevas ehk umbes 396 eurot kuus.
Makstakse kuni 270 päeva.
Töötuskindlustushüvitis
Määratakse neile, kes on maksnud töötuskindlustusmakseid. Väljamaksete kestus sõltub tööstaažist: 180 kuni 360 päeva.
Esimesed 100 päeva makstakse 60% endisest palgast, seejärel 40%.
Mis muutub alates 1. jaanuarist 2026
Töötutoetust enam ei määrata.
Need, kes ei ole töötanud ametlikult või ei ole makse maksnud, ei saa enam väljamakseid Töötukassalt. Selle asemel suunatakse nad toimetulekutoetuse saamiseks kohalikku omavalitsusse.
Kehtestatakse ühtne baasmääras kindlustushüvitis.
Nüüd nimetatakse kõiki väljamakseid kindlustushüvitiseks. Selle saamiseks on vaja:
1. omada vähemalt 8 kuud ametlikku tööstaaži viimase 3 aasta jooksul,
2. olla töötuna Töötukassas arvele võetud,
3. tasuda tööperioodil töötuskindlustusmakseid.
Väljamakse suurus:
Esimesed 100 päeva – 60% endisest palgast, järgmised 80 päeva – 40%.
Kui sissetulek oli madal või ebastabiilne – määratakse baashüvitis 50% miinimumpalgast, mis on umbes 374 eurot kuus (seisuga 2025).
Maksmise periood: tavaliselt 180 päeva; olukorra halvenemise korral tööturul on võimalik pikendamine kuni 240 päevani.
Näited elust
1. „Olen juba 10 kuud töötanud kassapidajana poes, mu palk on 900 eurot. Kuid on väga raske ja ma kaalun omal soovil lahkumisavalduse kirjutamist. Hiljuti öeldi mulle, et poes on kavas koondamised. Kuidas mul oleks parem toimida?” Marina
Kui Marina kirjutab omal soovil lahkumisavalduse ja lahkub enne reformi jõustumist, saab ta töötutoetust – umbes 396 eurot kuus (13 eurot päevas).
Kui Marina koondatakse, on tal õigus saada kindlustushüvitist: alguses 60% palgast – see on 540 eurot kuus esimese 100 päeva jooksul, seejärel 40% – see on 360 eurot.
Kuna Marinal on 10 kuud tööstaaži, on tal õigus väljamaksele ka uute reeglite kohaselt, nii et pole vahet, kas koondamine toimub enne reformi või pärast.
Kui Marina oleks töötanud vaid 6 kuud, ei saaks ta pärast reformi midagi, sest tal ei oleks olnud täidetud tööstaaži tingimus (vähemalt 8 kuud 3 aasta jooksul).
2. „Ma olen tudeng, lõpetasin ülikooli sel aastal, ei ole veel kuskil ametlikult töötanud. Ema soovitab end Töötukassas arvele võtta, et toetust saada. Sest pole teada, mis saab pärast reformi. Kas on tõesti parem end veel sel aastal arvele võtta?” Artur
Kui Artur võtab end veel sel aastal arvele, saab ta arvestada töötutoetusega suuruses 396 eurot kuus.
Kui Artur viivitab Töötukassas registreerimisega, siis pärast reformi jõustumist ei ole tal õigust toetusele, kuna tal ei ole piisavalt tööstaaži.
Siis suunatakse ta toimetulekutoetuse saamiseks kohalikku omavalitsusse, kus tal tuleb läbida kontroll, kas ta vajab tõesti riigi abi.
Kes jääb väljamaksetest ilma?
Pärast reformi ei saa kindlustushüvitist need, kes:
▪ ei ole kunagi ametlikult töötanud (näiteks koolilõpetajad);
▪ omavad alla 8 kuu tööstaaži (arvestatakse viimase 3 aasta jooksul);
▪ on saanud mitteametlikku või ajutist sissetulekut;
▪ on tegelenud lapse või haige lähedase hooldamisega;
▪ on just vabanenud vangistusest.
Need inimesed võivad pöörduda toimetulekutoetuse saamiseks, kuid seda saab vormistada ainult kohalike omavalitsuste kaudu, kus on ranged tingimused ja kontrollitakse pangakonto väljavõtteid.
