Riigi varude keskus suudab toidu ja veega varustada vaid iga kümnendat elanikku. Sellisele järeldusele jõudis Riigikontroll, viidates, et valitsuse 2022. aasta alguses seatud eesmärk – tagada toiduvaru kogu elanikkonnale 14 päevaks – on siiani täitmata. Miks valiti selle asemel orientiiriks vaid 10% elanike varustamine toiduga 30 päevaks ja kuivõrd vastab selline mudel reaalsetele kriisistsenaariumitele, uuris MK-Estonia.
Jaanuaris selgus Riigikontrolli läbiviidud auditi käigus, et Eesti Varude Keskus (EVK) ei ole saavutanud valitsuse seatud eesmärki – tagada toiduvaru kogu elanikkonnale 14 päevaks. Selle asemel seadis keskus tagasihoidlikuma ülesande: kindlustada toiduga kümme protsenti elanikkonnast üheks kuuks.
Riigikontroll toob oma aruandes välja, et valitud sihttase „toit 10%-le elanikkonnast 30 päevaks“ ei vasta valitsuse seatud eesmärkidele. See ei ole seotud konkreetsete kriisistsenaariumitega, mis raskendab selle piisavuse hindamist erinevates hädaolukordades, samuti ei arvesta praegune toiduvaru sihttase võimalikke vajadusi konkreetse hädaolukorra või julgeolekukriisi korral.
Audiitorite hinnangul peaksid erinevad ametkonnad toiduvaru moodustamisel tegutsema koordineeritult, suhestama selle mahu potentsiaalsete kriisidega ja harjutama ressursside jaotamise mehhanismi õppustel.
Nagu märkis riigikontrolör Janar Holm, on varude olemasolu parem kui nende puudumine, kuid auditi käigus ei saadud ammendavaid selgitusi, miks valiti eesmärgiks varustada just kümnendik elanikkonnast, mistõttu jätab see number laest võetud mulje.
Riigi varasalved
Milleks on riiklikku toiduvaru üldse vaja ja mida see endast kujutab? Siseturvalisuse seisukohalt on see võtmetähtsusega: just selle olemasolust sõltub riigi võime tagada inimestele toit kriisi esimestel päevadel, mil poed tühjenevad silmapilkselt, kodused varud ammenduvad kiiresti ning paanika ja massirahutuste oht on eriti suur.
Teatavasti on nälg üks kiiremaid ja võimsamaid sotsiaalse destabiliseerimise tegureid. Kohapealne toiduvaru leevendab varguste, röövimiste ja rüüstamiste riske kriisi algfaasis. Seega on piisava toidumoonavaru olemasolu üks olulisemaid tingimusi riigi teovõime säilitamisel ja ühiskonna normaalsel toimimisel. Just selle varu praegust mahtu peetaksegi ebapiisavalt põhjendatuks.
EVK kommunikatsiooni- ja partnersuhete juhi Martin Jaško sõnul koosneb riigi tänane strateegiline toiduvaru valmistoidust ja toiduainetest, mis on mõeldud kasutamiseks elanikkonna elupäästva varuna ulatusliku kriisi puhul, kui tavapärased tarneahelad on katkenud ja tekkinud on oht inimeste eludele.
EVK hallatavasse toiduainete varusse kuuluvad erinevad pika säilivusajaga, lihtsasti valmistatavad ja hoiustamisel külmladu mittevajavad toiduained (valmistoidud, konservid, kuivained, teraviljatooted, joogid jms). Samuti kuulub valmistoiduvarusse villitud pudelivesi.
„Riigi valmistoiduvaru on mõeldud eelkõige masstoitlustamine tagamiseks või toidupakkide koostamiseks ulatusliku kriisi korral. Osa varusse kuuluvaid toiduaineid on koheselt tarbitavad ega eelda täiendavalt ligipääsu veele, elektrile või toidu kuumtöötlemisele,“ räägib Jaško. „Riigi toiduvaru hoiustavad varude keskuse lepingupartneriteks olevad tublid Eesti ettevõtted, kellel on kohustus kokkulepitud hulka toitu ja jooke igal ajahetkel oma ladudes hoida. Kriisiolukorras ostab riik varu tootjatelt ja hulgikaupmeestelt välja.“
Ta kinnitab, et iga varuliigi eduka moodustamise peamiseks eelduseks on konkreetne, mõõdetav, saavutatav, asjakohane ja ajastatud eesmärk.
„Riigikontroll on oma auditis jõudnud varude keskusega väga sarnasele põhijäreldusele – toiduvarule seatud eesmärk on segane ega arvesta toidu varustuskindluse muude tegevustega,“ ütleb Jaško. „Selline ebamäärasus on põhjustanud erinevat arusaamist varu mahu sihttasemest, kellele eesmärk on suunatud ja milliste vahendite eest toimub ülesande täitmine.“
„10 protsenti on vahepealne etapp“
Küsimusele, miks varude keskus ei saanud hakkama ülesandega luua 14-päevane toiduvaru kõigile Eesti elanikele, vastab Jaško: „Valitsus on seadnud toiduvarude moodustamisele vägagi ambitsioonika eesmärgi (14 päeva toiduvaru kogu elanikonnale). Ülesannet täitma asudes saime peagi aru, et üksnes valmistoidu delegeeritud varuna seda täita pole võimalik – see maht oleks sisuliselt sama suur kui Eestis asuvad valmistoidu kommertsvarud. Valmistoidu väljaostmine riigi poolt oleks väga kulukas ja sellises mahus pole varude keskusele raha eraldatud. Ühtlasi tähendaks riigi poolt toidu välja ostmine paratamatut vajadust see aegumisel hävitada. Toidu raiskamist ei saa kuidagi mõistlikuks pidada.“
Lisaks valmistoidu varule valis EVK toidujulgeoleku tõstmiseks mitmekihilise ja tulevikku suunatud lahenduse – kaubanduse ja tootmise toimepidevamaks muutmise.
„Üheks näiteks sellisest tegevusest on üle-Eestilise kriisipoodide võrgustiku rajamine, mis jääksid toimima väga erinevate kriiside (nt elektri- ja sidekatkestus) korral,“ lisab ameti esindaja. „Edaspidi soovime suunata oma jõu ja ressursid toidutootjate toetamisse.“
Martin Jaško märgib, et toimepidav tootmine vajab muidugi ka tootmissisendeid: „Siis saame toiduvaru suurendada seatud eesmärgini universaalse tooraine ehk teraviljavaru lisamisega. Kokkuvõttes on olemasoleva valmistoiduvaru ning tulevase toimepideva tööstuse tarbeks moodustatava toorainevaruga võimalik valitsuse seatud eesmärk (toiduvaru kogu elanikkonnale vähemalt 14 päevaks) edukalt täita. . Seega on tänaseks varude keskuse poolt 10 protsendile elanikest 30 päevaks moodustatud valmistoidu varu üks vaheetapp, millele tuleb järgmised kihid peale ehitada.“
Jaško lisab, et sellise olukorra tekkimine, kus kogu Eesti rahvas toitub eranditult riigi toiduvarudest, on ebatõenäoline.
Tema sõnul põhineb 10 protsenti rahvusvaheliste kriiside kogemustele: riigi siseselt ümberasustatud või kiiret toiduabi vajavaid inimesi on keskmiselt 10 rahvastikust, mistõttu sellise mahuga saab varude keskuse olemasolevate varudega prioriteetsed sihtrühmad kiiresti katta ning tagada neile kuu jagu elupäästvat valmistoitu.
„Seega tuleb toiduvaru mahtu vaadata alati kontekstis konkreetse kriisiga, mida lahendatakse,“ rõhutab ta.
Siiski viitab Riigikontroll, et valitud mudelil puudub seos konkreetsete kriisistsenaariumitega, mistõttu jääb ebaselgeks, millistes olukordades on varu 10 protsendile elanikkonnast mõeldud varu piisav ja millistes mitte.
Iseenda varasalv
Martin Jaško rahustab: üldiselt pole paanikaks põhjust.
„Riigi toiduvaru pikaajaline lahendus on olemas (erinevate varude kihid ja toimepidev tarneahel toorainest tarbijani) ja oleme selle suunas teel,“ ütleb ta. „Lisaks riigi kontrolli all olevatele varudele on kriisikindluse tagamiseks oluline ka iga inimese enda valmistumine võimalikeks tarnetõrgeteks. Esmaseks reageerimiseks on kõige parem varu see mis asub juba tarbija juures – kodune jooksvalt roteeritav 7 päeva toiduvaru peaks igas perekonnas olema.“
Varude keskuse esindaja selgitab, et elanikkonna kriisis toiduga varustamisel on olulised neli sammast: isevarustatus, väliskaubanduse toimimine, kaupluste ja toidutootjate toimepidevus ning varud.
„Eesti toiduga isevarustatuse taset võib hinnata üldiselt heaks. Olulisematest põhitoiduainetest toodame suure osa siinsamas Eestis. Meie tootmisettevõtetes, hulgiladudes ja jaekauplustes on enamlevinud toiduainete kaubagruppe vähemalt kuu ajatavatarbimise mahus,“ loetleb Martin Jaško. „Lisaks on enamikus Eesti peredes ka mitme päeva kodune toiduvaru kriisiolukorras koheseks hakkamasaamiseks.“
Ta lisab: „Toiduvaru kasutuselevõtmisel tagab varude keskus varu transpordi erinevatesse asukohtadesse üle Eesti. Oleme oma protseduure õppustel läbi mänginud ja plaanime seda tänavu ka reaalselt harjutada. Varude keskuse ootus langeb kokku riigikontrolli poolt ministeeriumitele antud soovitusega, et toiduvarule tekiks selgelt määratletud eesmärk ja varu kasutuselevõtmisel oleks kohalike omavalitsuste roll vajadusel seaduse tasemel määratud.“
Kui tootmine väheneb, siis varud ei päästa
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kriisijuht Toomas Unt märgib praeguseid toiduvarusid võimalike kriiside valguses hinnates, et Eesti praegune toiduga varustatus on piisav võimalike kriisiside katmiseks.
Tema sõnul võimaldab omatoodangu, kaubanduse ja varude kombinatsioon katta võimalikud tsiviilkriisiolukorrad. Praegu on töös erinevad lahendused, mis suurendavad võimet inimesi toiduga varustada ka raskemates kriisides.
„100% kõigeks võimalikuks on väga keeruline valmistuda, mistõttu säilib vajadus, et inimestel endil oleks ka oma kodune toiduvaru. Selleks tuleks järgida Päästeameti „Ole valmis“ kampaania soovitusi,” märgib Unt.
Ta lisab: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eksperthinnang ütleb, et riigi raha heaperemehelikult kasutades ei ole meie turul mõistlik füüsiliste varude mahtu suurendada. Oluline pole mitte ainult varude hulk, vaid ka see, kui palju on võimalik ka raskemates kriisides toitu inimesteni toimetada.
„Selleks oleme koostöös Eesti Varude Keskusega ja kaupmeestega loonud nn kriisipoodide võrgustiku, mis võimaldab inimesteni toimetada suurusjärgu võrra suurema koguse toitu,“ ütleb ta. „Sellega oleme kasutanud riigi raha oluliselt efektiivsemalt ning paremini taganud kriisiolukorras inimeste toiduga varustamise.“
EVK on juba sõlminud lepingud 83 kauplusega ja partnerite arv kasvab. Riigikontroll märgib aga aruandes, et jaotusmehhanismide olemasolu ei asenda küsimust, kas reservi maht ise on erinevate hädaolukorra stsenaariumite jaoks piisav.
Unt rõhutab, et raskuspunkt peab olema kodumaise tootmise jätkusuutliku ahela tagamisel − tootmisel, töötlemisel ja kaubandusel.
Kui kohalik tootmine väheneb, ei suuda ka hästi kavandatud varud pikemaajalist toimetulekut tagada.
„Toidujulgeolekuks tuleb uuel, 2028. aastal algaval ELi eelarveperioodil tagada toidutootmise ja varustuskindluse piisav rahastus kõiki ahela osasid silmas pidades. Praeguse Rahandusministeeriumi ettepaneku kohaselt väheneb ELi uuel eelarveperioodil Eesti rahastus toidutootmisele umbes 15 protsenti,“ märgib ta. „Põllumajanduse ja kalanduse rahastuse viimine allapoole elujõulist taset suurendab kriisiriske ega ole kooskõlas riigi julgeolekuhuvidega.“
Toidujulgeoleku ahel
„Nõustume Riigikontrolli märkusega, et väljakuulutatud ootused ja tegelik olukord ei lange veel täielikult kokku,“ ütleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kriisivalmiduse juht Ingrid Teinemaa. „Siiski on varude keskus oma ülesannetega võimaluste piires hästi toime tulnud: meil on olemas toiduvaru, mis on kriisiolukorras koheselt kasutatav.“
Tema sõnul lähtus EVK valitud toiduvaru sihttase (10% elanikkonnale 30 päevane toiduvaru) lähtus eelarve võimalustest, reaalsest turuolukorrast ning analüüsidest, kus hinnati erinevaid globaalseid konflikte, nende abivajajate hulka, evakuatsiooniplaane, Päästeameti soovitusi ning Ukraina sõja kogemusi.
Teinemaa märgib, et praegune olukord on oluliselt parem kui mõne aasta eest: „Ja me liigume kindlalt edasi, et süsteem oleks veelgi tõhusam. Kõige tähtsam on tagada, et kriisiolukorras ei jääks keegi toiduta, elutähtsad teenused toimiksid ja abi jõuaks abivajajateni. Lähtume sellest kõigis oma plaanides.“
Küsimus on endiselt lahtine
Vastuseks Riigikontrolli kriitikale rõhutavad EVK ja asjaomaste ministeeriumide esindajad järjepidevalt: toiduvaru ei saa vaadelda eraldiseisvalt, see on vaid osa laiemast toidujulgeoleku süsteemist, mis hõlmab omatoodangut, kaubandust, logistikat ja abi jaotamise mehhanisme.
Selline lähenemine võimaldab nende sõnul riigi vahendeid tõhusamalt kasutada ja kohaneda erinevate kriisistsenaariumitega.
Kuid just siin jooksebki sisuline erimeelsuste joon. Riigikontroll ei hinda mitte kogu toidujulgeoleku süsteemi tervikuna, vaid konkreetset riiklikku toiduvaru kui esmase reageerimise vahendit – seda ressurssi, mis peab olema kättesaadav koheselt, kriisi esimestel päevadel, kui ülejäänud ahela lülid võivad olla häiritud.
Audit ei sea kahtluse alla jätkusuutliku tootmise, kaubanduse või kriisipoodide tähtsust, kuid viitab, et need meetmed ei asenda selgelt määratletud ja põhjendatud riikliku reservi mahtu.
Seni, kuni varude sihttase ei ole otseselt seostatud konkreetsete kriisistsenaariumitega, jääb õhku küsimus: kas olemasolev reserv, mis on arvestatud vaid 10%-le elanikkonnast, suudab täita seda rolli, mille riik talle omistab – tagada elanikkonna toiduga varustamine kriisi kõige haavatavamal hetkel?
Kommentaar
Ott Laius, Ravimiameti peadirektori asetäitja
See, millised ravimid EVK delegeeritud varusse kuuluma peavad ning milliste osas ei ole varu täielikult moodustatud, ei ole julgeoleku kaalutlustel avalik info. Seda küsimust me kommenteerida ei saa.
Ravimite kasutamine muutub ajas, seega on oluline järjepidevalt jälgida ravimituru dünaamikat ning vajadusel muuta varude koosseisu või mahtu.
EVK varu sisaldab enimkasutatavate apteegist väljastatavate ravimite ühe kuu tavakasutuse varu. Kui mõne varus oleva toimeaine tavapärane kasutus muutub olulisel määral, tuleb vastavalt muuta mahtu ka EVK varus.
Vastupidiselt võib mõne toimeaine kasutus väheneda või asenduda teise, analoogse toimeainega. Sel juhul on mõistlik varasemalt varusse kuulunud toimeaine sealt välja arvata ning uus toimeaine lisada. Oluline on, et EVK varu jälgiks ravimituru trende.
EVK varu moodustamise üldpõhimõtted on kokku lepitud ning hetkel nende ümbervaatamise plaani ei ole. Varusse on määratud ligikaudu 180 ravimit. Ravimeid, mida igapäevaselt Eestis kasutatakse on oluliselt rohkem, aga kõigi nende osas varu moodustada ei ole mõistlik ega majanduslikult ratsionaalne.
EVK varud on ravimite kriisivalmiduse üks osa. See lisandub hulgimüüjate ja apteekide tavapärastele laovarudele ning ravimitele, mis on igal inimesel kodus.
Paneme inimestele südamele, et mõistlik varu ravimitest peaks olema ka kodus: leibkonnale nädalane varu vajalikke käsimüügiravimeid ning isiklikke retseptiravimeid võiks jaguda kuuks ajaks.
Ülemääraselt ravimeid koju varuda ei ole mõtet, sest siis kipuvad need kasutamata jääma või aeguma. See omakorda oleks rahaline kahju inimesele ja ka keskkonnarisk loodusele.
Kasulikud viited
Info riigi tegevusvarude juhtimise põhimõtete kohta: https://varudekeskus.ee/eesti-varude-keskus/riigi-tegevusvarud/tegevusvarude-pohimotted
Info kriisipoodide kohta: https://varudekeskus.ee/eesti-varude-keskus/toimepidevus/logistika/kriisipoed
