Tallinna endine linnapea Jevgeni Ossinovski kritiseeris linnavalitsuse otsust lõpetada uue meditsiinilinnaku rajamise projekt ning leidis, et Tallinnal on võimalik haigla rajada ka ilma riigi kaasrahastuseta, edastab BNS.
„Tallinna linnavalitsus on otsustanud lõpetada uue meditsiinilinnaku rajamise projekti. Tegemist on erakordselt rumala otsusega, mis jätab meie tervishoiutöötajad ilma tänapäevastest töötingimustest ja parimatest ravivõimalustest. Patsiendid peavad aga veel kümnenditeks leppima eelmise sajandi tingimustega meie haiglates,“ kirjutas Ossinovski ühismeedias.
Tema sõnul on projekti tühistamist põhjendatud ligi 800 miljoni euro suuruse maksumusega, kuid tähelepanuta jääb, et olemasolevate haiglate rekonstrueerimine maksaks tema viidatud analüüsi kohaselt umbes 650 miljonit eurot.
„Suurusjärgud on võrreldavad, aga tulemus paraku märksa kehvem, sest eriti Ravi tänava hooneid ei ole tänapäeva meditsiini vajadustele võimalik ümber ehitada. Rääkimata aastatepikkusest ravitöö häirimisest, mis kaasneb töötava haigla rekonstrueerimisega,“ märkis Ossinovski.
Kuigi linnavalitsus on viidanud, et projekti peatamise põhjuseks on riigi kaasrahastuse puudumine, ei ole see Ossinovski hinnangul lõplik takistus, kuna uue haigla ehitus algaks alles 2030. aastal ning selleks ajaks võivad poliitilised jõujooned muutuda.
„Pealinna tervishoiuvõrk on riikliku tähtsusega, kuna see teenindab poolt Eesti elanikkonnast, mistõttu on raske ette kujutada, et järgmise kahe riigikogu koosseisu jooksul ei tekiks valitsust, kes peaks oluliseks Tallinnaga koos uut haiglat ehitada,“ tõdes Ossinovski, kelle sõnul on projekt teostatav ka siis, kui riik rahastamises ei osale.
„Nüüd, mil uued linnajuhid on asja sisuliselt süvenemata tühistanud Eesti tervishoiu suurima projekti, võib läbirääkimistaktika kõrvale jätta: uue haigla ehitus on Tallinnale jõukohane ka ilma riigi toeta. Muidugi ei ole see lihtne, kuna investeering on suur, aga see on võimalik,“ nentis Ossinovski.
Tema pakutud skeemi järgi saaks kuni 300 miljonit eurot katta olemasolevate haiglakinnistute müügist ja haiglate kogunenud tulemist. Ülejäänud umbes 500 miljonit tuleks võtta laenuna ning tagastada pärast haigla käivitumist 10–15 aasta jooksul tegevustulemi arvelt.
„Kas 500 miljonit eurot laenu on linnale jõukohane? Linna tänane laenukoormus on 320 miljonit eurot, moodustades 29 protsenti tegevustuludest. Seadusega määratud piir on alates ülejärgmisest aastast 60 protsenti. Ent aastaks 2035 on vastutustundliku rahanduspoliitika korral see täiesti saavutatav,“ kirjutas ta ja lisas, et selleks tuleb hoida kulude kasv kontrolli all ning kasvatada eelarvetulemit.
„On ka teine tee – hoida kulude kasv kontrolli all ning kasvatada eelarvetulemit. See võimaldab investeerida rohkem, parandab eelarvepositsiooni ning suurendab linna võimet kaasata suurprojektide jaoks laenu,“ rõhutas ta.
Lõpetuseks hoiatas Ossinovski, et projekti peatamine võib soodustada eratervishoiu rolli kasvu.
„Kui linn ei suuda oma arstidele adekvaatseid tingimusi pakkuda, on neid lihtsam meelitada erakliinikusse. Seejärel ei suuda avaliku sektori haigla enam tervisekassa lepingut täita ning vastav eriarstiabi maht tuleb anda erasektorile täitmiseks. Nii toimub järkjärguline tervishoiusüsteemi erastamine koos kõigi selle tagajärgedega,“ hoiatas Ossinovski.
