Tartu Ülikooli raamatukogus avatud näitus “Kuidas valitseda maailma” pakub võimalust vaadata pehme võimu fenomenile ebatavalisest vaatenurgast: kasside näitel, kirjutab kunstiteadlane Anna Troitskaja.
Selleks, et kodus oma reegleid kehtestada, ei pea kass kedagi sundima. Tema käitumise kohta öeldakse sageli: “Kass kõnnib omapead”, “Kassil on õigus kuningale otsa vaadata”, “Kass ei jäta oma jonni”, “Mängib nagu kass hiirega”. Neis harjumuspärastes väljendites peegelduvad selgelt kassidele omistatavad jooned, nagu sõltumatus ja oskus olukorda kontrollida.
Pehme võim on paradoksaalne kooslus, peaaegu oksüümoron. See tähendab mõjutamist ilma surveta. Tavaliselt kasutatakse seda terminit poliitika kontekstis, kuid see tähistab ka võimet tõmmata tähelepanu, kujundada arvamusi ja kutsuda üles koostööle.
Kassid on selle taktika juba ammu omandanud. Seetõttu valitigi näituse metafooriks just kass, peegeldamaks projekti põhiideed: mõjutusmehhanismid võivad olla vaevumärgatavad ja seetõttu eriti püsivad.
Kodukassid kehastavad argielus pehmet võimu parimal võimalikul viisil, demonstreerides manipuleerimise kõige rafineeritumaid vorme. Kass ei dikteeri reegleid, kuid muudab järk-järgult kodust elukorraldust kuni sisemiste piiride paikapanemiseni.
Pehme võim muudab vastupanu tarbetuks seal, kus autoritaarne juhtimine püüab seda murda. Kuid mitte iga pehme võim pole nii ohutu kui kass, eriti kui tegemist on varjatud manipulatsioonidega. Selles peitubki asja pahupool, selle tume külg.
Võimu “tüpoloogia”
Näitus on kavandatud kogupereüritusena ning sobib igas vanuses külastajale. Kohapeal on avatud spetsiaalne fotonurk, kus igaüks saab end proovile panna valitseja rollis. Ühte saali on aga sisse seatud laste loovusnurk.
Ekspositsioon on üles ehitatud temaatiliste ruumide seeriana, millest igaüks avab kasside olemust ja nende inimmaailmaga ristumise erinevaid tahke. Entsüklopeedilise täielikkuse asemel pakutakse vaatajale kätte liikumissuund – omamoodi teednäitav lõngakera, mida saab lahti harutada igaühele sobivas tempos.
Teekonnal kerkib esile mitmeid küsimusi: millega sarnaneb kasside näugumine ja nurrumine? Kuidas tajub kass värve? Mis on tal ühist kvantfüüsikaga? Viimane teema viitab loomulikult “Schrödingeri kassi” paradoksile – ühele 20. sajandi teaduse tuntuimale määramatuse metafoorile.
Kuna näituse on korraldanud teadusraamatukogu, on siin tugevalt tajutav uurimuslik vaatenurk: külastajad saavad teadmisi nii kasside ja koerte kodustamisest kui ka ajaloolistest muutustest suhtumises neisse – alates kasside pühaks pidamisest Vana-Egiptuses ja demoniseerimisest keskaegses Euroopas kuni nende tunnustamiseni harmoonia ja tarkuse sümbolitena tänapäeval.
Ühes nurgakeses on esitletud omamoodi võimu „tüpoloogia“ – alates otsesest sunnist kuni varjatud mõjutamisvormideni, kusjuures selles koordinaatide süsteemis leidub koht ka kassilikele kavalustele.
Küsimustele kasside kohalolust inimmaailmas annavad lühivideotes vastuseid Tartu Ülikooli teadlased Maria Murumaa-Mengel ja Aleksei Turovski.
Kasside kujutamine kunstis ja kirjanduses on omaette hoomamatu teema. Näitus meenutab vaid põgusalt, kuidas kassid on sattunud süžee või pildikompositsiooni keskmesse, olles kord armsad, kord aga kavalad tegelased.
Kirjandusele on pühendatud satelliitnäitus raamatukogu teise korruse lugemissaalis. Lisaks andis raamatukogu juba 2025. aasta lõpus, näituse ettevalmistamise etapis, välja kalendri, mida kaunistavad “raamatulikud” kassipildid.
“Raamatukogu fondides leidus ohtralt vanu entsüklopeedilisi illustratsioone nii kassidest kui ka kaslastest laiemalt. Teaduslik illustratsioon on eriline žanr, mis kujutab kasse pisut ebatavaliselt, kuid just selles peitubki selle võlu. 17.–18. sajandil ei olnud kunstnikud näinud lõvisid, tiigreid ega pantreid elusas looduses, vaid juhindusid uurijate kirjeldustest, sageli ilustatud reisikirjadest ja mõistagi ka omaenda fantaasiast,” märgib näituse kuraator Olga Einasto.
Kultuurilises kujutluspildis on kass juba ammu kindla koha sisse võtnud, kuid tänapäeval on tema mõju eriti märgatav digikeskkonnas: kassimeemid ja -videod on muutunud universaalseks emotsioonide keeleks. Need väljendavad väsimust, irooniat, nördimust, õrnust ja empaatiat – lausa tervet reaktsioonide spektrit.
Ometi peituvad internetistaaride jälgimisest saadava spontaanse naudingu taga sageli levialgoritmid ja tähelepanu püüdmise mehhanismid.
Meedia pidev tõmbejõud on veel üks põhjus mõtiskleda pehme võimu toimimise üle.
Kasside supervõimete seas on nurrumine kõige hämmastavam. Selle umbes 25–150-hertsise sagedusega vibratsioone peetakse inimesele kasulikuks: uuringud näitavad, et see alandab ärevustaset ja isegi normaliseerib vererõhku. Nurrumise vibratsioone võib võrrelda lausa füsioteraapiaga – need suudavad leevendada stressi ja valu mitte ainult loomaomanikul, vaid ka kassil endal.
2017. aastal käivitati internetis Purrli, kassi nurrumise generaator. lenemata sellest, kas tegu oli algselt nalja või eksperimendiga, osutus see uskumatult kasulikuks, eriti just ärevusega kimpus olevatele inimestele.
Spetsiaalselt käesoleva näituse tarbeks salvestati helifail ehtsate nurruvate kassidega. Nende helide kuulamiseks loodud nurgake pakub näitusesaalis külastajatele turvatunnet ja õrna meelerahu.
Siiski ei suuda ükski tehnoloogia asendada karvase sõbra elavat kohalolekut ja soojust. Näituse sissepääsu juurde on üles pandud kodu otsivate kasside kuulutused, seega võib uue lemmiku leidmine saada täiesti reaalseks.
Näituse kuraator: Olga Einasto.
Kujundaja: Regina Junkina.
Näitus jääb avatuks 30. detsembrini 2026 aadressil: W. Struve tn 1, Tartu.
