19. oktoobril 2025. aastal toimuvad Eestis kohaliku omavalitsuse volikogu valimised – päev, mil iga riigi elanik saab mõjutada seda, kes hakkab järgmise nelja aasta jooksul tema linna või valla küsimusi lahendama. Juhul, kui inimene ei saa erinevatel põhjustel valimisjaoskonda tulla, pakub seadus mitmeid variante: hääletamine kodus, valija asukohas, haiglates ja hooldekodudes, samuti eelhääletamine – igas maakonnas. Kuidas vormistada avaldust, milliseid dokumente läheb vaja, kes täpsemalt koju tuleb ja kuidas end petturite eest kaitsta – seda uuris MK-Estonia.
Kohalike valimisteni, mis toimuvad 19. oktoobril 2025. aastal, on jäänud vaid loetud päevad, ning MK-Estonia toimetusse saabub kümneid kõnesid murelikelt lugejatelt, kes oma kodanikukohust täita soovivad.
Lugejate küsimustele vastavad Riigi Valimisteenistuse juht Arne Koitmäe, Tallinna Valimiskomisjoni esimees ja linnasekretär Priit Lello ning Pärnu linnavalitsuse esindaja Teet Roosaar.
„Ma ei ole mitu aastat peaaegu üldse kodust väljunud: jalad liiguvad halvasti. Arvutit ma ei kasuta. Tahan väga hääletada, aga ma ei kujuta ette, kuidas seda teha – ilma internetita ning jaoskonda minemata. Kuhu helistada ja mida öelda?“ Valentina (88), Tallinn
Teie hääl ei lähe kaduma, isegi kui te ei saa korterist välja tulla. Selliste juhtumite puhul on ette nähtud kodune hääletamine. Piisab sellest, kui helistate oma linnaosa valitsusse või jaoskonnakomisjoni ja palute end lisada nende nimekirja, kelle juurde tullakse koju.
Tallinnas võetakse avaldusi vastu telefonidel 5888 7045 ja 5888 7046. Helistada saab 17. ja 18. oktoobril kella 12.00–20.00 ning 19. oktoobril, valimispäeval, kella 9.00–14.00.
Ei pea ootama viimast päeva – mida varem te helistate ja oma soovist kodus hääletada teada annate, seda mugavam on meil marsruuti koostada.
Peate teatama oma nime ja isikukoodi ning selgitama, miks te ise tulla ei saa, näiteks haiguse või liikumisraskuste tõttu.
Määratud ajal tulevad kohale vähemalt kaks komisjoni liiget, kes esitavad kindlasti oma ametitõendid, ja te võite nende volitustes veendumiseks helistada linnaosavalitsusse.
Hääletussedeli täidate te isiklikult, kuid kui te ei saa füüsiliselt pastakat käes hoida, võite paluda abi, näiteks komisjoni liikmelt, teha märge teie sõnade järgi.
Abistaja allkirjastab spetsiaalse vormi, mis kinnitab, et ta aitas teid ainult tehniliselt. See välistab surve avaldamise võimaluse ja tagab hääletamise saladuse.
„Ma elan juba kaks kuud Ida-Virumaal hooldekodus, kuid olen ametlikult registreeritud Tallinnas. Tahan hääletada. Kas ma pean kuhugi helistama või avalduse esitama?“ Valeri (65), Narva
Mingeid lisatoiminguid teilt ei nõuta. Haiglates ja hooldekodudes kehtib hääletamiseks eriline kord: asutuse administratsioon teatab eelnevalt komisjonile, kui palju on seal hääleõiguslikke elanikke, ja siis lepivad nad koos kokku külastuse päeva ja kellaaja.
13. kuni 16. oktoobrini, asutuse administratsiooniga kokkulepitud päeval, tuleb sinna komisjon, mis koosneb tavaliselt kahest inimesest. Teil peab olemas olema ainult isikut tõendav dokument.
Isegi kui teie hooldekodu asub teises maakonnas, saadetakse hääletussedel ikkagi teie „kodusesse“ Tallinna ringkonda, kus te olete registreeritud.
Valija jaoks näeb see välja lihtne: komisjoni liikmed toovad hääletussedeli ja ümbrikud, teie hääletate eraldi ruumis või spetsiaalselt selleks eraldatud nurgas, mille järel teie suletud ümbrik edastatakse teie ringkonda.
Hääletamise salajasus on tagatud sama usaldusväärselt kui tavalises valimisjaoskonnas.
„Ma olen pärast operatsiooni haiglas, lähedasi mul kõrval ei ole, telefon on lihtne, ilma internetita. Kardan, et jään hääleta. Mida teha?“ Maria (82), Pärnu
Haiglate patsientidele kehtib sama süsteem, mis hooldekodudele. Teil ei ole vaja kuhugi helistada ega kirjutada: haigla administratsioon edastab valimiskomisjonile eelnevalt nimekirja inimestest, kes saavad hääletada, ja lepib kokku külastuse aja.
13. kuni 16. oktoobrini, meditsiiniasutuse administratsiooniga kokkulepitud graafiku alusel, tuleb haiglasse vähemalt kahest liikmest koosnev komisjon. Nad toovad kaasa kaasaskantava kasti, hääletussedelid ja ümbrikud. Kõik, mida teilt nõutakse, on kehtiv isikut tõendav dokument.
„Ma sõitsin laste juurde teise linna ja valimispäeval olen oma kodust kaugel. Kas ma saan ikkagi hääletada?“ Liidia (74), Viljandi
Sellisteks juhtudeks eksisteerib eelhääletamine.
Esmaspäevast, 13. oktoobrist kuni laupäevani, 18. oktoobrini, on võimalik tulla mis tahes valimisjaoskonda üle Eesti ja hääletada sõltumata sellest, kus te olete registreeritud.
Piisab sellest, kui võtate kaasa isikut tõendava dokumendi. Teie sedel saadetakse automaatselt teie „kodusesse“ ringkonda.
Kui teil on liikumisprobleeme ja te ei saa ka võõras linnas jaoskonda minna, on võimalik esitada kirjalik avaldus hääletamiseks valija asukohas – see tähendab seal, kus te valimiste ajal tegelikult elate.
Avaldus tuleb esitada kohalikule omavalitsusele või mis tahes jaoskonnale hiljemalt 16. oktoobril kella 14.00-ks.
Sel juhul tulevad teie juurde komisjoni liikmed koos kaasaskantava kastiga ja teie hääletussedel saadetakse samuti teie registreerimisaadressile.
„Kui ma jään viimastel päevadel ootamatult haigeks ega jõua kodus hääletamist eelnevalt vormistada, kas ongi kõik – jäängi hiljaks?“ Oleg (70), Tartu
Isegi kui haigus tabab viimasel hetkel, säilib õigus hääletada. Avaldusi kodus hääletamiseks võetakse vastu isegi valimispäeval – 19. oktoobril kuni kella 14:00.
Kui tunnete end halvasti, helistage kohe oma omavalitsusse või jaoskonnakomisjonile, et teid marsruuti lisataks. Jaoskondade kontaktid avaldatakse oktoobris linnaosa- või piirkondlikes lehtedes ja veebilehel www.valimised.ee.
„Ma ei näe peaaegu midagi. Tahan kodus hääletada, aga kardan, et ma ei suuda ise märget teha. Kuidas sellise juhul hääletamise salajasus tagatakse?“ Jelena (79), Jõhvi
Seadus näeb ette võimaluse aidata nõrga nägemisega valijaid. Kui hääletate kodus, võite paluda abi ühelt komisjoni liikmelt või saatjalt, kuid see ei tohi olla kandidaat ise.
Abistaja täidab hääletussedeli rangelt teie sõnade järgi ja teie juuresolekul.
Ta on kohustatud allkirjastama spetsiaalse lehe, mis kinnitab, et ta abistas teid ainult tehniliselt ega mõjutanud teie valikut. Komisjon jälgib, et protsess toimuks ilma kõrvaliste tunnistajateta ja teie hääl jääks salajaseks.
„Ma ei ole siiani teabelehte kätte saanud ja mul ei ole internetti. Kuidas teada saada jaoskonna aadressi ja komisjoni telefoninumbreid?“ Anatoli (68), Kohtla-Järve
Kõigile valijatele saadetakse teabelehed hiljemalt 9. oktoobriks – kas e-posti teel või tavapostiga Rahvastikuregistris märgitud aadressile. Nendes on näidatud teie jaoskonna aadress ja tööaeg, samuti telefoninumber kodus hääletamise taotluste jaoks.
Kui kiri ei ole kohale jõudnud, tuleb helistada valla- või linnavalitsusse. Seal antakse teile kogu vajalik teave ja vajaduse korral aidatakse vormistada avaldus kodus hääletamiseks.
„Seoses minu osalise teovõimetusega on mul eestkostja. Kas ma saan ise hääletada või peab seda tegema minu eestkostja?“ Natalja (75), Paide
Hääletamine Eestis on rangelt isiklik: isegi kui inimesel on eestkostja, saab hääletada ainult valija ise.
Eestkostja saab aidata teil esitada avalduse kodus hääletamiseks või teid valimisjaoskonda saata, kuid tal ei ole õigust teie eest hääletada.
Kui teil on raske hääletussedelit täita, võite paluda eestkostjal aidata – kuid ainult teie juuresolekul ja teie otsesel palvel.
Ta peab allkirjastama spetsiaalse vormi, kinnitades, et abistas ainult tehniliselt. Komisjoni liikmed jälgivad, et valik oleks tehtud just teie poolt ja et keegi ei mõjutaks teie otsust.
„Minu dokumendid on aegunud ja uusi ma veel saanud ei ole. Kas ma saan hääletada?“ Ivan (80), Haapsalu
Hääletamiseks on vajalik kehtiv isikut tõendav dokument – ID-kaart, Eesti kodaniku pass või välismaalase pass, kui teil on hääleõigus.
Kui dokument on aegunud, on oluline võimalikult kiiresti ühendust võtta kohaliku omavalitsuse või jaoskonnakomisjoniga: mõnikord on võimalik kasutada ajutist isikutunnistust või PPA (Politsei- ja Piirivalveameti) poolt väljastatud kehtiva isikukoodiga dokumenti.
Kuid lõplik otsus sõltub konkreetsest olukorrast, seetõttu soovitame mitte edasi lükata ja eelnevalt täpsustada, millist dokumenti just teie puhul aktsepteeritakse.
„Ma tahan kodus hääletada, aga kardan väga, et töötajate sildi all võivad tulla petturid. Kuidas saan end kaitsta?“ Svetlana (72), Rakvere
Komisjon tuleb alati kohale vähemalt kaheliikmelises koosseisus. Igaühel neist on foto ja pitseriga ametitõend. Teil on õigus paluda dokumente näidata ja isegi helistada omavalitsusse, et külastajate isikuid kinnitada.
Komisjoni liikmed ei küsi teilt kunagi PIN-koode, panga andmeid ega palu allkirjastada tühje blankette. Nende ainus ülesanne on teie hääle vastuvõtmine.
Kui keegi käitub kahtlaselt, ärge avage ust ja helistage kohe politseisse.
„Ma elan hooldekodus ja meie osakonnas on palju dementsusega inimesi. Kuidas komisjon kontrollib, kas inimene on võimeline tegema teadliku valiku?“ Tatjana (83), Valga
Eestis saab hääletada igaüks, kui tema teovõimet ei ole piiratud kohtu otsusega. Komisjoni liikmetel ei ole õigust ise hinnata inimese võimet teha teadlikku valikut.
Nad kontrollivad ainult kehtiva dokumendi olemasolu ja isikukoodi.
Kui inimene on valijate nimekirjas registreeritud, on tal õigus hääletada.
Kuid protseduur on korraldatud nii, et see välistaks surve avaldamise: hääletussedel täidetakse isiklikult, vajadusel abistajaga, ja see lastakse kohe pitseeritud ümbrikku. Kõik katsed valija valikut mõjutada tõkestatakse.
„Ma kuulsin, et komisjon võib kodus hääletamisest keelduda, kui ta peab põhjust ebapiisavalt tõsiseks. Mida see tähendab?“ Mihhail (74), Tallinn
Seadus annab komisjonile tõepoolest õiguse keelduda, kui avaldus tundub põhjendamatu.
Näiteks kui inimene lihtsalt ei taha mõjuva põhjuseta valimisjaoskonda minna. Kuid haiguse, puude, kõrge vanuse või muude reaalsete takistuste korral võetakse avaldus alati vastu.
Kui komisjon peab põhjust ebapiisavaks, teavitatakse taotlejat keeldumise põhjustest. Mitte nõustumise korral saab esitada kaebuse valla või linna valimiskomisjonile – kontakttelefonid on märgitud teabelehel, mis saadetakse kõigile valijatele hiljemalt 9. oktoobriks.
„Ma kuulen halvasti ja võin uksekella mitte kuulda. Kuidas komisjon veendub, et ma olen kodus, kui ma esitasin avalduse kodus hääletamiseks?“ Mihhail (64), Narva
Avaldust esitades teavitage kindlasti, et te kuulete halvasti või ei kuule uksekella. Komisjon arvestab sellega ja lepib külastuse eelnevalt kokku: teile võidakse helistada, koputada uksele või leppida kokku konkreetne saabumisaeg.
Vajaduse korral võite paluda, et koos komisjoniga tuleks kaasa viipekeele tõlk või usaldusisik – näiteks sotsiaaltöötaja või naaber.
Märkige kõik sellised detailid otse avaldusse või edastage need telefoni teel, kui komisjon kinnituseks tagasi helistab. Vajadusel saab teavet edastada ka ühtse infotelefoni 1247 kaudu, kust see edastatakse teie jaoskonnakomisjonile.
„Ma saan aru, et kodus hääletamine toimub ainult 17.–19. oktoobril ja avaldus tuleb esitada samuti nendel päevadel. Aga kui soovijaid on liiga palju? Kas töötajaid jätkub, et kõiki teenindada?“ Mihhail (67), Pärnu
Kodus hääletamist viivad läbi kaks jaoskonnakomisjoni liiget ning marsruudid koostatakse kõigi laekunud avalduste alusel.
Jaoskonnakomisjonid komplekteeritakse eelnevalt piisava arvu töötajatega ning suure pöördumiste hulga korral võivad vallad ja linnad määrata lisatöötajaid või jagada väljasõidugruppe, et jõuaks teenindada kõiki, kes on avalduse õigeaegselt esitanud.
Küsimused spetsialistile
Mairis Kungla, Siseministeeriumi rahvastikuregistri halduse talituse juhataja
1. Millal ja kuidas saadetakse valijatele teabelehed?
Oktoobri alguses, hiljemalt 9. oktoobril, saadab siseministeerium kõigile hääleõiguslikele isikutele valimiste teabelehed, kus on täpsemalt kirjas, millisel viisil ja millal on võimalik hääletada.
Info saadetakse ametlikule e-posti aadressile isikukood@eesti.ee, kust see suundub inimese igapäevaselt kasutatavale e-posti aadressile.
Kel on ametlik e-posti aadress suunamata, saadetakse teabeleht rahvastikuregistrisse kantud e-posti aadressile. Kellel puudub e-posti aadress, saavad teabelehe posti teel.
Paberil teavitused saadetakse rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressile.
2. Teabeleht ei ole kohale jõudnud. Kuidas veenduda, et ma olen valijate nimekirjas?
Esmalt tasub vaadata, ega ei ole e-postile saabunud teabeleht sattunud rämpsposti kausta. Samuti võib olla juhtunud, et olete enda e-postina andnud enda lähedase inimese e-posti aadressi, sellisel juhul võib valmiste teabeleht jõuda tema e-postile.
Võimalik on vaadata enda valimiste andmeid e-rahvastikuregistri portaalist www.rahvastikuregister.ee (Minu andmed > Minu valimisinfo). Seal kuvatakse sama teave, mis on teabelehel.
Lisaks on kõik ametlikule e-postile “isikukood@eesti.ee” saadetavad teatiseid on alati kättesaadavad ka riigiportaalis www.eesti.ee olevas postkastis.
3. Kas teabelehed on saadaval ka teistes keeltes?
Jah. Valimiste teabelehe tekst ja selle tõlked inglise ja vene keelde pannakse ülesse pärast välja saatmist ka siseministeeriumi kodulehele https://siseministeerium.ee/KOV2025. Teabelehel on ka suunav link veebilehele, kus tõlked asuvad.
4. Kuhu peaksid pöörduma eakad inimesed, kellel puudub internet?
Interneti puudumisel saab oma rahvastikuregistri andmeid kontrollida ja vajadusel ka parandada elukohajärgses kohalikus omavalitsuses. Vajalikud kontaktid leiab siit: https://www.siseministeerium.ee/linna-ja-vallavalitsused.
5. Mida teha, kui ma kolisin hiljuti?
Ringkond, kus inimene oktoobris toimuvatel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel valida saab, läheb lukku rahvastikuregistri andmete alusel 19. septembri seisuga. Pärast seda tehtud muudatused aadressiandmetes enam valimisringkonda ei mõjuta. Valida saab selle kohaliku omavalitsuse volikogu, mis on 19.septembri andmete seisuga inimese elukohaks. Kui inimene kolib pärast 19. septembrit, siis nagu ikka tuleb esitada rahvastikuregistrisse enda uue elukoha andmed, kuid valib see inimene siiski nende elukoha andmete järgi, mis oli tema aadressiks rahvastikuregistris 19. septembril.
6. Kuidas on valijate isikuandmed kaitstud?
Valijate andmed liiguvad üle X-tee.
X-tee on andmevahetuskiht, mis võimaldab turvalist ja tõestusväärtust tagavat internetipõhist andmevahetust riigiasutuste vahel.
7. Kui palju „halli passi“ omanikke saab sel aastal viimast korda hääletada?
Siseministeeriumi hinnangul on 2025. aasta valimistel hääleõigus ligikaudu 56 000 isikul, kellel on määramata kodakondsus. Nende jaoks on see viimane võimalus osaleda kohalikel valimistel.
Kommentaar
Alo Einla, Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) valimiste infosüsteemide arenduse osakonna juht
Käesoleva aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimised saavad olema oluline verstapost Eesti e-hääletuse ajaloos, tähistades 20 aasta täitumist e-hääletuse esmakordsest kasutamisest Eestis. Selle aja jooksul on Eesti e-hääletuse lahendus olnud eeskuju kogu maailmale, tõestades, et tehnoloogia suudab lisada valimisprotsessile väärtust ning suurendada usaldusväärsust ja turvalisust.
Valijal on valimistel oma hääle andmiseks kaks võimalust: kas hääletades pabersedeliga valimisjaoskonnas või elektrooniliselt arvutiga. E-hääletamiseks on vaja arvutit (nutiseadmega hääletada ei saa), mille operatsioonisüsteem ja viirusetõrjetarkvara on uuendatud, ID-kaardi tarkvara, ID-kaarti ja kehtivaid PIN-koode ning sertifikaate või Mobiil-ID-d, Smart-ID-d ja selle PIN-koode. Valijarakenduse saab alla laadida ainult aadressilt valimised.ee.
Et mitte sattuda võltslehtedele, on kõige turvalisem on aadress ise veebilehitseja aadressireale kirjutada ja igal juhul kontrollida, et tegemist ei ole mõne sarnase kirjapildiga libalehega.
Oma PIN-koode ei tohi kellelegi edastada ja tasub meeles pidada, et riigi valimisteenistus ega ükski teine asutus ei küsi telefoni või sms-i teel valijate andmeid, sh PIN-koode.
Kõige turvalisem on kasutada isiklikku arvutit. Valija peaks veenduma, et arvutisse, mida ta kasutab, oleks paigaldatud uusim digiallkirjastamise tarkvara, viirusetõrje tarkvara ning operatsioonisüsteem.
Elektroonilist häält saab muuta kogu e-hääletamise perioodi jooksul – 13. kuni 18. oktoobrini. Kui valija hääletab korduvalt, jääb kehtima viimasena antud hääl.
Kui aga inimene tuleb 19. oktoobril, valimispäeval, jaoskonda ja hääletab pabersedelil, sel juhul jääb kehtima jaoskonnas antud hääl ning elektrooniline hääl tühistatakse automaatselt.
Kui hääletamise ajal kaob internetiühendus, arvestatakse ainult need hääled, mis jõudsid serverisse. Tõrke korral kuvatakse valijale valijarakenduses vastav teade ning palutakse hääletust korrata.
Valija saab kontrollida, kas tema hääl jõudis e-häälte kogumise serverisse kohale, kasutades eraldi nutiseadmes EH kontrollrakendust, mille viide asub veebilehel www.valimised.ee.
Valija peaks hääletama iseseisvalt alates valijarakenduse allalaadimisest kuni hääle kinnitamiseni.
Füüsilise puude korral võib teda abistada teine valija (kuid mitte kandidaat). Abi valijarakenduse allalaadimisel või e-ID seadistamisel ei ole seadusevastane.
Nägemispuudega inimestele soovitatakse kasutada ekraanilugejat, mis võimaldab protsessi läbida ilma kõrvalise abita.
Kui hääletamine ei õnnestu või tekib mõni tehniline probleem, soovitame pöörduda e-valimiste kasutajatoe poole (telefonil 1247 või kirjutades abi@valimised.ee).
VALIMISED 19. OKTOOBRIL
Kuupäevad
• 13.–16. oktoober – eelhääletamine mis tahes avatud jaoskonnas üle Eesti (12.00–20.00). Samuti saab nendel päevadel vormistada hääletamise valija asukohas; avaldus tuleb esitada hiljemalt 16. oktoobril kella 14.00-ks.
• 17.–18. oktoober – kodus hääletamine (9.00–20.00). Avaldusi komisjoni väljasõiduks võetakse vastu 18. oktoobril kella 20.00-ni.
• 19. oktoober – valimispäev (9.00–20.00); hääletada saab ainult oma registreerimisaadressi järgses jaoskonnas. Avaldusi kodus hääletamiseks võetakse vastu kella 14.00-ni.
Kodus hääletamine
Mõeldud neile, kes ei saa tervisliku seisundi, vanuse või muu mõjuva põhjuse tõttu valimisjaoskonda tulla.
Avaldus:
• helistada või saata kiri oma linnaosavalitsusele/jaoskonnakomisjonile;
• märkida: nimi, isikukood, aadress, telefoninumber ja kodus hääletamise põhjus.
Kohale tulevad kaks komisjoni liiget koos ametitõenditega. Hääletussedelid täidetakse salajaselt, abistaja sekkub ainult valija palve korral.
Kuhu helistada
• 1247 – ühtne infotelefon (töötab iga päev, konsultatsioone antakse eesti, vene ja inglise keeles);
• oma jaoskonnakomisjoni telefoninumbrid – leiate tebelehelt, mis saadetakse tavalposti ja e-postiga.
Dokumendid
Vajalik on kehtiv isikut tõendav dokument koos isikukoodi ja fotoga:
• ID-kaart,
• pass,
• juhiluba,
• elamisloakaart jm.
Koopiad ja välismaised dokumendid, millel puudub Eesti isikukood, ei sobi.
