Need, kes on usuvad, et pühademenüü suudab mõjutada õnne ka saabuval aastal, pöörduvad menüü koostamisel sageli idamaade horoskoobi poole. Uue, 2026. aasta – Hobuseaasta – vastuvõtmiseks soovitati katta laud pidulikult ja kergelt: suure koguse köögiviljade, puuviljade ja värske maitserohelise, tangudest ja teraviljadest roogadega. Teretulnud on kerged suupisted, kala, kodused küpsetised ning efektsed ja erksad joogid, sest selline laud sümboliseerib energiat, liikumist ja küllust. Kuid olgem ausad – kas üks õige eesti pidulaud saab olla ilma klassikalise, paljude poolt armastatud kartulisalatita? MK-Estonia arvutas kokku, kui palju maksis kausitäis seda lemmikrooga 2025. aasta lõpus.
Salati algne retsept, mille mõtles 1860. aastatel Moskvas välja prantsuse peakokk Lucien Olivier, erines tänapäevasest variandist kardinaalselt. Selle peamiste koostisosade hulka kuulusid vähiliha, ulukiliha või vasikaliha, kalamari, aga ka „Olivier“ kaste – eriline kodune segu majoneesist, sinepist, ürtidest ja puljongist. Ehk siis algselt oli tegemist pealinna restoranide kalli gurmeeroaga, mis ei sarnanenud sugugi meile harjumuspärase kombinatsiooniga vorstist, porgandist, hernestest ja majoneesist.
Tänapäeval valmistatakse seda salatit igas peres nii, nagu on harjutud või nagu sisetunne ütleb: keeduvorsti või singiga, kanaliha või veiselihaga, krabipulkade või suitsukalaga, peenemad versioonid sisaldavad veisekeelt ja mõnikord isegi krevette.
On ka koostisosi, mille ümber ei vaibu vaidlused aastateviisi. Sibulat, tilli ja riivitud õuna peavad ühed salati lahutamatuks osaks, teised aga kulinaarseks kuriteoks.
Ka kaste ei piirdu vaid hariliku majoneesiga, mida leidub tänapäeval kümnetes variantides. Sageli asendatakse see hapukoore või jogurtiga, muutes maitse pehmemaks ja roa kergemaks. See salat sobib suurepäraselt eksperimenteerimiseks ja eneseväljenduseks.
Kuid kartulisalat ei paku ainuüksi gastronoomilist huvi.
Olemas on niinimetatud Olivier’i ehk kartulisalati indeks – lihtne ja näitlik viis mõista, kuidas muutub elukallidus.
See ei peegelda inflatsiooni kuivades aruandenumbrites, vaid kõigile tuttavate ja igapäevaselt vajalike toidukaupade hindade kaudu.
Sellised indeksid on äärmiselt populaarsed ja said alguse USA-st. Alates 1986. aastast koostatakse seal kuulsat „Big Maci indeksit“, mis on aja jooksul muutunud mitteametlikuks, kuid laialdaselt kasutatavaks ostujõu indikaatoriks. Selle eeskujul on tekkinud ka teised gastronoomilised indeksid – alates boršist ja pilaffist kuni paella ja caffe latte’ni.
MK-Estonia toimetus tugineb oma arvutustes traditsiooniliselt kõige lihtsamale, „kodusemale“ kartulisalati retseptile. Sellesse kuuluvad tavalised tooted igapäevasest ostukorvist, ilma eksootika ja pühadeaegsete liialdusteta. Just seetõttu võimaldab salatile tehtavate kulutuste aastast aastasse võrdlemine hinnata, kui palju on meile harjumuspärane elu möödunud 12 kuuga kallinenud.
2025. aastal – uus liider
Nagu meie tabelist nähtub, on enamik toiduaineid kallinenud, vaid väga harvade eranditega. Tavaliselt pakuvad poed atraktiivsema hinnaga kas omamärgitooteid või hiljuti sortimenti lisandunud kaupu. Enamikus kettides tuleb sarnaselt tunamullusega nentida hinnatõusu praktiliselt kõigis tooterühmades, kuigi pühade eel võis leida ka väga häid soodustusi.
Selle aasta odavaim kartul hinnaga 0,15 eurot kilo eest oli saadaval Lidli kauplustes. Kui eelmisel aastal pakkus Coop kalleimat kartulit hinnaga 0,39 eurot kilo, siis sel hooajal on see kartuli tavapärane hind enamikus kettides.
Porgandi hind on Prismas ja Rimis tõusnud, samas kui Maximas, Lidlis, Selveris ja Coopis on see langenud. Kusjuures eelmisel aastal pakkusid Prisma ja Rimi seda juurvilja kõige odavamalt – 0,33 eurot kilo, sel aastal pakkus aga kõige madalamat hinda Lidl – 0,25 eurot kg. Kõige kallim porgand on sel aastal Selveris, Prismas ja Coopis – 0,45 eurot, mis on siiski vähem kui mullune 0,49 eurot kilo kohta.
Kahes kaubandusketis on munad võrreldes eelmise aastaga odavamaks läinud. 2024. aastal pakkus madalaimat hinda Rimi – 1,18 eurot kümne tüki eest, 2025. aastal aga Selver, kus kümne muna hind on 1,39 eurot.
Konserveeritud roheliste herneste hind jäi samaks või on tõusnud. Coopis kallinesid herned peaaegu kahekordselt – tõsi, tegemist on eri tootjate kaubaga. Kõige odavamad herned on müügil sarnaselt eelmise aastaga Maximas – hinnaga 2,65 eurot. Lidlis pole aga nende hind muutunud.
Vorsti hinnad on kohati tõusnud, kohati langenud. Kõige odavam keeduvorst on Rimis ja Lidlis – 0,85 eurot kg, kõige kallim aga sarnaselt eelmise aastaga Selveris – 3,97 eurot. Eelmisel aastal pakkus kõige odavamat vorsti Lidl hinnaga 1,29 eurot kilo eest.
Madalate hindade liider konserveeritud kurkide osas on sel aastal Lidl, sealt saab neid osta hinnaga 4,56 eurot kg. Kõige kallimad kurgid on Selveris – 7,35 eurot, võrreldes eelmise aastaga langes selle margi kurkide hind 8 senti. Kõige odavamaid kurke müüdi eelmisel aastal Maximas – 2,90.
Madalaim majoneesi hind on Lidlis – 3,51 eurot kg. Kalleim majonees on müügil Selveris – 5,88 eurot.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kui osta kõik tooted ühe keti kauplusest, siis kõige odavam 2025. aasta kartulisalat (1,6 kg) tuleb Maxima klientidel: nemad saavad hakkama 3,79 euroga, mis on isegi vähem kui eelmise aasta madalaim maksumus – 3,82 eurot, mida pakkus Rimi. Kõige kallimat toidukorvi pakub sel aastal Coop – 7,40 eurot. Selver – 2024. aasta kõrgete hindade liider – on teisel kohal 6,16 euroga kausitäie salati eest.
