Mees ostis elektroonikapoest sülearvuti, kuid avastas peagi ostul mitmeid puudusi. Suhtlus müüjaga rahuldava tulemuseni ei viinud ning mees jagas oma lugu MK-Estoniaga, et teised inimesed saaksid tema kogemusele tuginedes kahetsusväärseid vigu vältida.
„2014. aastal ostsin ma sülearvuti HP Pavilion 15, mis töötas probleemideta 11 aastat. Just see positiivne kogemus sai uue seadme valikul määravaks: HP bränd äratas usaldust,“ räägib Tallinna elanik Vladimir. „13. oktoobril 2025 ostsin Klick’i kauplusest sülearvuti HP 255 G10 Ryzen 3 Windows 11 Pro hinnaga 347,99 eurot.“
Kuid probleemid algasid praktiliselt kohe.
Nagu lumepall
„Karbis puudus riigikeelne kasutusjuhend. Olemas oli vaid itaaliakeelne juhend ja kaupluse personal ei pidanud seda probleemiks – mis tundub absurdne riigis, kus järgitakse rangelt keeleseadust. Kusjuures juhend osutus puudulikuks: seal polnud mingit infot toite- ja akuindikaatorite kohta,“ räägib mees. „Lisaks puudus sülearvuti korpusel ja pakendil CE-märgis.“
Lisaks selgus, et operatsioonisüsteemi Windows 11 peab ostja ise paigaldama.
„Poes mind eelnevalt ei teavitatud, et paigaldamine on võimalik ainult Wi-Fi kaudu (mobiilse hotspot’i kaudu see ei õnnestu), et on vaja luua Microsofti konto, sisestada isikuandmed ja mõelda välja PIN-kood ning et süsteem teeb mitu taaskäivitust,“ loetleb Vladimir. „Mingeid juhiseid ega selgitusi selle kohta ei antud.“
Lisaks pakkus süsteem lugeja sõnul paigaldamise käigus tungivalt tasulist Office 365 tellimust, nõudes pangakaardi andmeid, kusjuures sellest teenusest keeldumise võimalust polnud kuskil märgitud.
Peagi ilmnes aga peamine tehniline probleem: sülearvuti töötas üksnes aku toitel ega võtnud välisest adapterist voolu. Sisuliselt osutus seade juba ostuhetkest alates defektseks. 13 päeva pärast ostu väsis mees neist probleemidest ja viis sülearvuti poodi tagasi.
„Kaupluse töötajad,“ räägib Vladimir, „keeldusid raha tagastamast või seadet asendamast, selgitades, et raha tagastamine on võimalik vaid interneti teel ostetud kaupade puhul. Kuid nad vormistasid seadme remonti vastuvõtmise akti.“
Seejuures puudus mehel ligipääs oma e-postile – ostetud arvuti rikke tõttu. Sellest hoolimata sai ta juba 10 minutit pärast poest lahkumist SMS-i ettepanekuga jälgida remondi käiku müüja kodulehel – kuid ilma arvutita ei saanud Vladimir seda teha.
„29. oktoobril saatsin Klick Eesti AS-ile kirjaliku nõude raha tagastamiseks, milles loetlesin üles üheksa rikkumist, sealhulgas info puudumise keeruka seadme müügil,“ jätkab mees. „Vastuseks teatas pood, et juhend on leitav tootja kodulehelt.“
Umbes kuu aega hiljem andsid poe esindajad teada, et sülearvutil tuvastati emaplaadi rike.
„Nad lisasid, et kavatsevad seadme ära parandada ega kaalu raha tagastamist,“ räägib Vladimir.
See otsus tekitas ostjas eriti suurt nördimust: „Emaplaat on ju arvuti põhikomponent!“
Lõpetuseks teatas lugeja, et ei osta enam iial ühtegi HP toodet ega soorita ühtegi ostu Klick Eesti AS-i kauplustest, jättes endale õiguse pöörduda järelevalveasutuste poole.
Kuidas oma õigusi kaitsta?
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) tarbijate ja ettevõtjate nõustamise osakonna juhataja Kristina Tammaru selgitab, et kui tarbija avastab ostetud tootel puuduse(d), on esimese asjana vajalik esitada vastav pretensioon kauplejale. Juhul, kui tarbija suuliselt müüjaga kokkuleppele ei jõua, siis tuleb esitada kauplejale vabas vormis kirjalik kaebus, milles on välja toodud konkreetne nõue.
Kaupleja on kohustatud vastama kaebusele 15 päeva jooksul arvates kaebuse saamisest.
Kui kaupleja ei vasta või tarbija ei nõustu saadud vastusega, siis on tal õigus pöörduda avaldusega tarbijavaidluste komisjoni poole. Kaebuse menetlemine toimub kirjalike dokumentide alusel, seega juhtunud tõendavate dokumentide puudumisel ei pruugi kaebuse menetlemine olla edukas.
„ Konkreetsele vaidlusele tarbija ning Klick Eesti AS-i vahel ei saa me täpset hinnangut anda, kuna meil on teada ainult tarbijapoolne kirjeldus kaebusest. Saame aga selgitada tarbija seadusest tulenevaid õigusi,“ märgib Tammaru.
Seaduse järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale.
Kui kaup ei vasta lepingutingimustele ehk teisisõnu tootel ilmnevad puudused, võib ostja nõuda müüjalt esmalt asja parandamist või asendamist.
„ Antud juhtumi puhul näiteks arvuti parandamist ning nõuetekohase kasutujuhendi üleandmist,“ selgitab Tammaru.
Tarbijal on õigus lepingust taganeda ja nõuda raha tagastamist eelkõige olukordades, kus:
- müüja ei ole asja parandamist või asendamist mõistliku aja jooksul lõpule viinud,
- tootel ilmneb hoolimata müüja püüdlusest puudus uuesti,
- lepingutingimustele mittevastavus on nii tõsine, et õigustab kohest müügilepingust taganemist.
„ Tarbija kirjeldusest selgub, et üheks lepinguga mittevastavuseks on ka eestikeelse kasutusjuhendi puudumine. Vastavalt tarbijakaitseseadusele peab tehniliselt keerukale, ohtlikke aineid sisaldavale või kasutamisel erioskust nõudvale kaubale tootja lisama kasutusjuhendi,“ selgitab Tammaru.
„ Tarbijale tuleb kaasa anda kasutusjuhend nii originaalkeeles kui ka selle eestikeelne tõlge.“
Ta lisab: „ Eestikeelne kasutusjuhend peab sisaldama tarbijale vajalikku teavet kauba õigeks, sihipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks ning kauba õigeks kokkupanemiseks, paigaldamiseks, ühendamiseks, hooldamiseks või säilitamiseks ja vajaduse korral ka hävitamiseks ning olema üheselt arusaadav.“
Vastavalt tarbijakaitseseaduses sätestatule annab kaupleja kauba müügil tarbijale kasutusjuhendi ja selle eestikeelse tõlke paberil või muul püsival andmekandjal või teeb tarbija nõusolekul kasutusjuhendi kättesaadavaks muul viisil.
Seega võib tarbija nõusolekul kaupleja kasutusjuhendi teha kättesaadavaks ka interneti vahendusel, esitades tarbijale kaupleja veebilehe aadressi, kus on võimalik kasutusjuhendiga tutvuda. Seejuures peab tarbijal olema võimalus kasutusjuhend salvestada või välja printida.
„ Rõhutame, et kasutusjuhendi tarbijale kättesaadavaks tegemine taolisel viisil on võimalik üksnes juhul, kui tarbijat on sellest enne lepingu sõlmimist eraldi ja selgesõnaliselt teavitatud. Taolisel viisil kasutusjuhendi kättesaadavaks tegemine erineb jaemüügi tavapärasest praktikast, kus kaupleja paneb kasutusjuhendi kauba pakendiga kaasa,“ ütleb Tammaru. „Seega antud juhul on tegemist n-ö üllatusliku tüüptingimusega. Üllatuslikud tüüptingimused ei saa lepingu osaks, välja arvatud juhul, kui tarbijat on neist enne lepingu sõlmimist eraldi teavitatud ning tarbijal on olnud võimalus nendega tutvuda (Võlaõigusseadus, § 37 lg 3).“
Müüja on kohustatud veenduma, et ostjale sobib juhendi saamine veebilehe või telefoni teel, ja küsima tema nõusolekut. Kui tarbijale ei sobi veebilehel/telefonis kasutusjuhend, peab kauplejal olema võimeline andma kasutusjuhendi paberkandjal.
Nagu Tammaru rõhutab, peab vaidluse korral just kaupleja tõendama, et tarbijale esitati selgelt ja arusaadavalt teavet selle kohta, kust tarbija leiab kasutusjuhendi.
„Kauplejale on seadusega pandud kohustus kauba müügil anda tarbijale eestikeelne kasutusjuhend. Kaupleja ei ole täitnud enda kohustust kasutusjuhend kättesaadavaks teha, kui kasutusjuhend on kättesaadav üksnes tootja või maaletooja kodulehel,“ märgib ta.
Varem on tarbijavaidluste komisjon sarnastes olukordades asunud tarbijate poolele. Ka Riigikohus on oma otsuses leidnud, et kasutusjuhendi puudumine võib teatud juhtudel olla käsitatav müügilepingu olulise rikkumisena, mis annab ostjale õiguse müügilepingust taganeda müüjale kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega andmata.
Lugeja järelsõna
„Kogu see lugu jättis mulle äärmiselt ebameeldiva mulje. Pöördusin tootja poole, kuid ei saanud ei vabandusi ega vigade tunnistamist. Ka Klick Eesti AS kaupluse esindajad ei vabandanud kordagi. Saatsin kogu kirjavahetuse tarbijakaitseametisse,“ ütleb Vladimir.
„Sülearvuti kättesaamisel ei suutnud poe töötajad seda isegi käivitada ja Windows 11 lasta teises firmas uuesti paigaldada. Eestikeelset juhendit ma ei saanudki. Seejuures ilmus karbile ülekleebitud seerianumber ja CE-märgis, mis tekitab küsimusi.“
Ta lisab: „Pärast seda pole mul mingit soovi tegemist teha ei selle poe ega selle brändiga – oma närvid maksavad rohkem. Edaspidi eelistan osta elektroonikat väljastpoolt Eestit. Eesti müüjad on minu näol kliendi kaotanud ja see on juba nende vastutus.”
Kommentaar
Maili Kongas, Klick Eesti AS-i järelteeninduse juht
Kuna kaebuse teinud isik on lubanud pöörduda järelvalveasutuste ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole, siis ootame esmalt nende menetluse tulemused ning seisukoha ära ja enne seda täiendavaid kommentaare juhtumi kohta ei anna.
