Täna elab Eestis üle 59 tuhande inimese, kellel on välismaalase pass – või, nagu seda sageli nimetatakse, “hall pass”. Seda on veidi rohkem kui kogu Narva elanikkond. Esmapilgul elavad määratlemata kodakondsusega inimesed peaaegu nagu kõik teisedki: neil on õigus tööle, arstiabile ja vabale liikumisele Schengeni alal. Aga kui täisväärtuslik saab olla elu ilma kodakondsuseta aastal 2025? Ja miks paljud “halli passi” omanikud ei tõtta Eesti Vabariigi kodakondsust saama?
Siseministeeriumi andmetel on Eestis 1. juuni seisuga registreeritud 59 482 määratlemata kodakondsusega ja kehtiva Eestis elamise õigusega – teisisõnu elamisloaga – isikut.
Iseseisvuse taastamisega 1991. aastal taastas Eesti kodakondsuse neile, kellel see oli enne 16. juunit 1940, ning ka nende järeltulijatele.
Määratlemata kodakondsusega isikud ehk nn “halli passi” omanikud on endised NSV Liidu kodanikud, kes elasid Eesti territooriumil ega saanud pärast Liidu lagunemist Eesti Vabariigi kodakondsust.
Nende inimeste staatust reguleerib EV “Välismaalaste seadus” aastast 1993.
Eesti võimud eeldavad, et osal “määratlemata kodakondsusega isikutest” võib samaaegselt olla ka Venemaa (või mis tahes muu) pass. Sellest teatas tänavu veebruaris endine siseministeeriumi asekantsler Erkki Koort ETV saates “Impulss”. Tema sõnul, kui “halli passiga” inimene soovib taotleda näiteks Venemaa kodakondsust ja tema praegune pass tunnistatakse kehtetuks, võib ta pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti poole ning teatada, et tema pass on kadunud või varastatud. Eestil puudub võimalus kontrollida, kas sellel inimesel on teise riigi kodakondsus.
Valimised ja avalik teenistus
Nn “halli passi” omanikel ei ole õigust hääletada parlamendivalimistel, nad ei saa osaleda Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel.
Sel sügisel hääletavad nad viimast korda kohalike omavalitsuste valimistel. Käesoleva aasta aprillis kuulutas Eesti president Alar Karis välja põhiseaduse muutmise seaduse, mille kohaselt kaotavad Eestis elavad kolmandate riikide kodanikud ning alates järgmistest valimistest ka kodakondsuseta isikud hääleõiguse.
Samal ajal on Eestis elavate Venemaa kodanike hääleõiguse äravõtmine ning lubadus piirata selles õiguses ka “hallide passide” omanikke muutnud jõudude vahekorda riigi poliitilisel kaardil.
Kui 2023. aastal langesid Keskerakonna reitingud ja seda toetas vaid 50% venekeelsetest valijatest, siis nüüd on Norstati viimaste küsitluste kohaselt keskerakondlaste toetus taas lähenenud 70%-le – tasemele, mida viimati nähti 2019. aastal.
“Miks see nii toimub? Tasub meenutada Riigikogu hääletustulemusi 26. märtsil, kui otsustati hääleõiguse piiramise eelnõu saatust – Keskerakond osutus ainsaks, kes hääletas vastu,” kommenteerib olukorda politoloog Tõnis Saarts portaalile RusERR. “Signaal venekeelsele elanikkonnale oli enam kui selge: ainult keskerakondlased kaitsevad kriitilisel hetkel nende õigusi, teistele erakondadele loota ei tasu.”
Inimesed räägivad
Miks ei kiirusta paljud “halli passi” omanikud Eesti kodakondsust saama? Arvestades, et paljud mittekodanikud on pensioniealised, on sageli põhjuseks suutmatus riigikeelt omandada või hirm eksamite ees.
“Ma arvan, et kõik inimesed, kes on siin sündinud, peaksid saama Eesti kodakondsuse ilma keeleeksamit tegemata. Mõnel tuleb see kergesti, aga mõned ei ole lihtsalt keelte õppimiseks võimelised, eriti pensionärid. Kuidas pensionärid sellises vanuses eesti keele eksami ära teevad? Ma arvan, et halli passi omanikega ei käituta õigesti,” tunnistas Kohtla-Järve elanik Jelena, välismaalase passi omanik, telekanali ETV+ saates “Rahva jaoks oluline”.
Mõned tajuvad naturalisatsiooni alanduse või sunniviisilise integratsioonina.
“Ma peaksin saama oma Eesti passi sünnijärgselt, sest ma olen sündinud Eestis,” avaldas oma arvamust teine Ida-Virumaa elanik.
“Miks ma pean tõestama, et ma olen oma, kui mu vanemad elavad Eestis alates 1967. aastast ja ma ise olen siin sündinud ja kasvanud? Ma pole ju selles süüdi,” ütleb 50-aastane Mihhail Tallinnast.
Sõbramehe poolest
Mittekodanikud ei saa teenida Eesti sõjaväes. Ning paljude jaoks on see kaalukas argument “halli passi” kasuks.
“Mina sain Eesti kodakondsuse sünnijärgselt – ema esitas taotluse,” räägib 30-aastane Veronika, kelle vanematel on mittekodaniku staatus. “Aga mu abikaasa on siiani “halli passiga”, kuigi tal on ka põhiseaduse eksam sooritatud ja isegi C1 keelekategooria olemas. Kuid, esiteks, oli tal mugav tööalaselt Venemaal käia, seetõttu ei kiirustanud ta Eesti kodakondsuse vormistamisega. Ja teiseks on maailmas praegu rahutu, sõjad, mul on hea meel, et abikaasat sõjaväkke ei kutsuta.”
Lisaks ei saa kodakondsuseta isikud töötada riigiametites politseis, julgeolekuteenistuses, sõjaväes, prokuratuuris, kohtutes, ministeeriumides jne.
Turism ja reisid Venemaale
Tatjana ja Andrei on 57-aastased, mõlemal on mittekodaniku staatus ja pikaajaline elamisluba.
“Oma lastele vormistasime kodakondsuse,” ütleb Tatjana. “Aga ise ei taha. Esiteks, ma ei tee eesti keele eksamit ära, kuigi räägin päris hästi. Kuid eksamit kardan. Lisaks käime sageli sugulastel Venemaal külas ja “halli passiga” on seda lihtsam ja odavam teha.”
Kehtiva EV seadusandluse kohaselt peavad välismaalase passi omanikud reisides kaasas kandma kehtivat passi ja Eesti elamisloakaarti – need dokumendid on vajalikud nii Euroopa Liidu riikidesse kui ka väljapoole reisimiseks.
Siiski tuleks enne reisi sihtriigi saatkonnast täpsustada sisenemistingimusi – mõned riigid (Liibanon, Madagaskar, Maroko, AÜE, Peruu, Tšiili, LAV ja teised) ei tunnusta “halle passe” ja võivad sisenemise keelata.
“Oleme suurema osa elust ilma Eesti kodakondsuseta elanud ja elame veel. Ma sündisin Eestis. Tööks ma eesti keelt ei vaja, igapäevaelus ja suhtlusringis piisab olemasolevast tasemest. ui aga saan Eesti kodakondsuse, siis ei saa enam Peterburis sugulastel külas käia,” selgitab Tatjana abikaasa Andrei.
Viie aasta komistuskivi
Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) andmetel elab Eestis praegu kolm alla nelja-aastast kodakondsuseta last, kuus vanuses 5 kuni 9 aastat ja 24 last vanuses 10 kuni 14 aastat.
Käesoleva aasta jaanuaris teatas haridus- ja teadusminister, erakonna Eesti 200 juht Kristina Kallas, et järgmise 10-15 aasta jooksul tuleks hallide passide arv Eestis viia nullini. Tema sõnul tuleks igale lapsele, kes sünnib Eestis ja kellel pole teise riigi kodakondsust, anda Eesti pass.
Tegelikkuses pole kõik nii lihtne
Nagu meedia kirjutas tänavu veebruaris, pöördus õiguskantsler Ülle Madise poole vanem, kes oli mures, et tema 2018. aastal Eestis sündinud laps ei saanud Eesti kodakondsust.
“Lapse ema on sündinud ja elanud kogu elu Eestis, tal on pikaajalise elaniku elamisluba,” kirjutas õiguskantsler Ülle Madise pöördumises Riigikogu põhiseaduskomisjonile ja Siseministeeriumile. “Lapse isa on samuti kodakondsuseta isik, kuid enne lapse sündi oli ta Eestis elamisloa alusel elanud vähem kui viis aastat.”
Seaduse kohaselt ei saa laps sellises olukorras Eesti kodakondsust isegi vaatamata sellele, et teine vanem on Eestis elamisloa alusel elanud viis aastat.
Edaspidi saab laps Eesti kodakondsuse ainult juhul, kui vähemalt üks vanematest esitab taotluse endale EV kodakondsuse saamiseks või kui laps esitab 15-aastaseks saades ise kodakondsuse saamiseks taotluse üldises korras.
Õiguskantsler leiab, et selline olukord piirab põhjendamatult lapse õigusi.
“Puudub mõistlik alus, miks mõned Eestis sündinud lapsed, kellel on Eesti elamisluba ja kes on vanemate kaudu Eesti riigiga seotud, jäävad siiski kodakondsuseta,” seisab kirjas.
Madise kutsus Põhiseaduskomisjoni üles kaaluma seaduse muutmise võimalust – et Eestis sündinud ja muud kodakondsust mitte saanud lapsed võiksid saada Eesti kodakondsuse tingimusel, et vähemalt üks vanematest on elanud Eestis elamisloa alusel vähemalt viis aastat enne lapse sündi.
Määramata kodakondsusega isikud, kes on saanud viimastel aastatel Eesti kodakondsuse
MUUSEAS
Inimõiguste ülddeklaratsioon (võeti vastu ÜRO Peaassambleel 10. detsembril 1948) sätestab kodakondsuse mitte kohustuse, vaid õigusena. Deklaratsiooni artikli 15 kohaselt on igal inimesel õigus kodakondsusele; kedagi ei tohi meelevaldselt ilma jätta tema kodakondsusest ega õigusest oma kodakondsust muuta.
Sellegipoolest on ÜRO andmetel vähemalt 4,4 miljonit inimest endiselt kodakondsuseta.
Aastal 2024 said enam kui 47 000 kodakondsuseta isikut kodakondsuse – see on viimaste aastate kõrgeim näitaja.
KOMMENTAAR
Andres Kollist, Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu direktor, ühiskonnategelane, aastatel 1990–2000 juhtis Migratsiooniametit ning Kodakondsus- ja Migratsiooniametit
– Milliseid peamisi probleeme seoses määratlemata kodakondsusega isikute õigustega Eestis te praegu näete?
– Minu arvates seisneb suurim probleem just selles, et neile inimestele on antud tunda, justkui oleksid nemad ise “probleem”. Enamasti on nad elanud Eestis üle 35 aasta või sündinud siin. Eesti ühiskonna ootus oli, et selle ajaga õpib enamik neist eesti keele selgeks ja saab Eesti kodakondsuse. Paljudega nii juhtuski, kuid väga paljudega – mitte. Ma arvan, et otsus eemaldada need inimesed järgmistel kohaliku omavalitsuse valimistel osalemisest on ebamõistlik. Juriidilisest seisukohast ma siin probleemi ei näe. Kuid näen probleemi riigi suhtumises oma inimestesse. Küsimus on selles, kas me tahame lahendada probleeme, tinglikult öeldes “heaga”, kutsudes osalema, või teeme seda ähvarduste ja tõrjumise kaudu. Oluline on tugevdada riigi sisemist stabiilsust ja “head tunnet” Eesti suhtes.
– Kas peate võimalikuks lähitulevikus kodakondsuse automaatset andmist osale “halli passi” omanikest?
– Arvestades praeguseid poliitilisi meeleolusid, ei pea ma seda kahjuks realistlikuks. Minu isiklik arvamus on, et ammu oleks tulnud anda neile inimestele võimalus taotleda kodakondsust lihtsustatud korras. Lihtsustatud kujul tähendaks see minu arvates leebemaid tingimusi keeleoskuse kontrollimisel. Kuid säilitades truudusvande Eestile.
– Milliseid meetmeid soovitaksite riigil kodakondsuse taotlemise soodustamiseks “halli passi” omanike seas?
– Keeleõppekursused peavad olema kättesaadavad. Ja riigi suhtumine nendesse inimestesse peab olema selline, et nad tunneksid end siin oodatuna, mitte nagu oleksid nad “probleem”.
Kolm küsimust spetsialistile
Vastab siseministeeriumi piirivalve ja rändepoliitika osakonna nõunik Jana Laane:
– Millised on praegu nn “halli passiga” inimeste õigused? Millele on neil õigus ja millele mitte?
– Tuletame igaks juhuks meelde, et nn “hall pass” ei ole staatus ning mitte kõigil määratlemata kodakondsusega isikutel ei ole kehtivat välismaalase passi, kuna see ei ole kohustuslik dokument, vaid ainult reisidokument. Kohustuslik dokument on neile inimestele elamisloakaart.
Eesti põhiseaduse kohaselt on õigused, vabadused ja kohustused ühesugused nii Eesti kodanikele kui ka riigis elavatele välisriigi kodanikele ja kodakondsuseta isikutele. Eestis on kodakondsuseta isikud (sh määratlemata kodakondsusega inimesed) võrdsustatud kolmandate riikide kodanikega. Neil on elamisluba, isikut tõendavad dokumendid, nad töötavad või õpivad, võivad reisida ja saada arstiabi, neile makstakse kõiki sotsiaal- ja lastetoetusi jne, nagu kõigile teistelegi.
Nad võivad omada kinnisvara, abielluda, registreerida laste sündi jne. Samuti oli kodakondsuseta isikutel õigus hääletada kohalike omavalitsuste valimistel – sel sügisel aga juba viimast korda.
– Kui Eestis elav määratlemata kodakondsusega isik satub välismaal raskesse olukorda, kas ta saab Eesti konsulaadilt abi? Kas tal on välismaal samad õigused kui Eesti kodanikel?
– Määratlemata kodakondsusega isikutele, kellel on kehtiv Eesti elamisluba või elamisõigus ning isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel välja antud välismaalase pass, osutavad Eesti välisesindused konsulaarabi ja -teenuseid vastavalt konsulaarseadusele.
Oluline on mõista, et Eesti välisesindustes ei saa taotleda välismaalase passi vormistamist ega kättesaamist, samuti ei saa taotleda elamisloa või elamisõiguse pikendamist ega elamisloakaardi väljastamist.
Samuti palume lugejatele meelde tuletada, et enne reisi on soovitav tutvuda Välisministeeriumi veebilehega Reisi Targalt, uurida reisiinfot, võtta kaasa kehtiv isikut tõendav ja reisidokument, vormistada kindlustus ja registreerida reis veebilehel: https://reisitargalt.vm.ee/registreeri-reis/
– Millised on Siseministeeriumi pikaajalised plaanid “halli passiga” inimeste suhtes?
– Määratlemata kodakondsusega isikud on reeglina Eestis kaua elanud ning põhjused, miks nad ei ole kodakondsust taotlenud, on olnud erinevad – alates vajaduse puudumisest, keeleoskamatusest ja hirmust bürokraatia ees (eriti eakatel) kuni väga erinevate individuaalsete põhjusteni nooremate inimeste puhul.
Eesti on huvitatud sellest, et inimestel oleks kodakondsus ja et määratlemata kodakondsusega isikute arv oleks võimalikult väike. Me näeme püsivat suundumust nende arvu vähenemisele ja kasvavat huvi inimeste seas enesemääratlemise vastu.
Kiire ülevaade
Mida kirjutab Balti riikide mittekodanike probleemist välismeedia?
“Euroopa Parlamendi valimisloosung EL-i valimistel: “Kasuta oma häält. Muidu otsustavad sinu eest teised.” Siiski on EL-is pool miljonit kodakondsuseta isikut, kes ei saa hääletada, isegi kui tahaksid. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni pagulaste ülemvoliniku ameti (UNHCR) andmetel elab üle poole neist Balti riikides: Lätis ja Eestis. Eestis on 61 000 inimesel nn määratlemata kodakondsus, mis moodustab umbes 4,5% elanikkonnast. Lätis on statistikaameti andmetel mittekodaniku staatus 175 000 inimesel, mis moodustab 9% elanikkonnast.”
“Eestis on kodakondsusetus nende inimeste isiklik valik. Eesti toetab igati mittekodanike püüdlusi saada kodanikeks ja meil on hea meel näha nende osalemist Euroopa Parlamendi valimistel kohe pärast kodakondsuse saamist,” ütles väljaandele Eesti Siseministeeriumi nõunik Siiri Leskov.
Kuigi Läti ja Eesti valitsused väidavad, et vastavad vähemused ei ole kodakondsuseta isikud, ei ole Politicoga suhelnud nende rühmade esindajad sellega nõus. Enamik neist kartis avalikult esineda selle tõttu, mida üks vestluskaaslane nimetas “võimalikeks tagajärgedeks võimude poolt”.
Politico, juuni 2024 (K. Jochecová “Balti riikides ei saa kodakondsuseta isikud ELi valimistel hääletada”)
* * *
“Eesti ja Läti, erinevalt Leedust, ei andnud automaatset kodakondsust kõigile oma elanikele iseseisvuse taastamisel 1991. aastal. Selle tulemusena seisid sajad tuhanded venekeelsed, kes saabusid teistest Nõukogude Liidu piirkondadest pärast Teist maailmasõda, ning nende järeltulijad valiku ees: jääda kodakondsuseta kui “mittekodanikud”, saada Venemaa passid või sooritada keeleeksamid kodakondsuse saamiseks naturalisatsiooni teel.
Elanikud, sõltumata kodakondsusest, saavad hääletada kohalikel valimistel – kuid nüüd astub Eesti valitsus samme, et võtta see õigus ära Venemaa ja Valgevene kodanikelt, viies samal ajal venekeelsed koolid, näiteks Narvas, üle eestikeelsele õppele…
“Siin ei ole mingit viiendat kolonni,” ütles Katri Raik (Narva linnapea – toim. märkus). “Inimesed ei ole rumalad ja saavad suurepäraselt aru, kus on parem elada – siin või Venemaal.”
Sellegipoolest, üle kolmekümne aasta pärast iseseisvuse taastamist, moodustavad Eesti kodanikud vähem kui poole Narva elanikkonnast.
The Wall Street Journal, mai 2024 (J. Trofimov “Seni kui Ukraina kaotab positsioone, küsivad Balti riigid: kas meie oleme järgmised?”)
* * *
“Kuigi, nagu ütleb Rosbalti vaatleja Vjatšeslav Gordijenko, elavad nii Eestis kui ka Lätis endiselt mõned mittekodanikud, ei karda täna kumbki neist riikidest, et “venekeelne vähemus võiks kujutada ohtu riiklikule julgeolekule”.
… Gordijenko väidab, et kodakondsusetuse probleem neis kahes Balti riigis on endiselt tihedalt seotud vene keele staatusega. Lätis ei olnud 2021. aasta sügise seisuga enam ühtegi venekeelse õppega riigikooli. Eestis on olukord venekeelse õppega mõnevõrra parem, kuid tulevikus säilib tõenäoliselt rõhk riigikeelel. Sellegipoolest ei ole keeleküsimus enam nii tundlik kui varem…
Kõik see tähendab, et kodakondsusetuse küsimus Balti riikides, mida pidevalt tõstatati kõigis aruteludes elu kohta Eestis ja Lätis 1990. aastatel ja isegi sel sajandil – on jõudmas lõpule. Kui ei toimu mingeid tektoonilisi nihkeid, kaob see tõenäoliselt lähima kümnendi jooksul täielikult.”
Eurasia Daily Monitor, oktoober 2021 (P. Goble “Kodakondsuse puudumise probleem Balti riikides lahkub lavalt”)
