Väga nakkav ja ägedalt kulgev viirushaigus linnugripp tapab linde: Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) andmetel levib haigus mets- ja kodulindude seas peaaegu üle kogu riigi. Randadest leitakse kümneid surnud luikesid, kannatada on saanud ka röövlinnuliigid. Kas meid ähvardab epideemia, kuidas kaitsta oma tervist ja kuidas see kõik mõjutab meie riigi linnukasvatust, uuris MK-Estonia.
Euroopas möllab linnugripi viirus. Poolas tõi laiaulatuslik haiguspuhang kaasa enam kui 4,15 miljoni isendi hävitamise. Kõige rängem löök tabas Suur-Poola ja Łódźi vojevoodkondi, kus viirus on laastanud nii suuri kommertsfarmekui ka erapidajatest majapidamisi.
Poola on haiguskollete arvu poolest Euroopa Liidus esikohal, olles registreerinud kommertssektoris 49 puhangut. Võrdluseks: Saksamaal on kinnitatud 38, Itaalias 17 ja Prantsusmaal 16 juhtumit (24. märtsi seisuga).
Turueksperdid hoiatavad, et nii suured kaotused mõjutavad paratamatult tarneahelate stabiilsust ja toovad kaasa linnuliha hinnatõusu.
Spetsialistide sõnul viitab haiguse leviku dünaamika aga ohu püsimisele, kuna haigestumise haripunkt võib olla alles ees.
Esimest korda EL-is nakatus inimene
Euroopas on teatavaks saanud esimene inimese linnugrippi nakatumise juhtum. Nakatunu on krooniliste haigustega eakas inimene, kes saabus Lombardia piirkonda väljastpoolt Euroopa Liitu, kus ta ka viirusega kokku puutus.
Itaalia tervishoiuministeeriumi kolmapäeval, 25. märtsil tehtud avalduse kohaselt on patsient praegu hospitaliseeritud H9N2 alatüübiga. Ta viibib haiglas isolatsioonis ja saab ravi.
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmetel registreeriti aastatel 1998–2026 kümnes Aasia ja Aafrika riigis kokku 195 inimese nakatumist viirusega A(H9N2). Ametkond märgib, et seni pole fikseeritud ei selle variandi grupiviisilisi haigestumisjuhte ega ka viiruse levikut inimeselt inimesele.
Luigelaul
Viimsi rannikul ja Pirital leiti märtsis märkimisväärsel hulgal surnud luiki – sellest andsid teada šokeeritud kohalikud elanikud. Sarnane olukord valitseb ka teistes Tallinna lähiümbruse randades, näiteks Meremõisas ja Kloogarannas, aga ka Läänemaal ning Hiiumaal. Nendes piirkondades hukkunud veelindudelt võetud proovidest on leitud linnugripiviirust.
Nagu ütleb PTA loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda, on sel aastal (25. märtsi seisuga – toim. märkus) tuvastatud lindude grippi 32 metslinnul erinevates Eesti otstes, näiteks hiireviudel Võrus ja Saaremaal, luikedel Kihnus, Hiiumaal, Läänemaal ja Harjumaal (Tallinna ja selle ümbruse rannad). Tallinnas tuvastati veel ka lindude gripp kanakullil ja sinikael-pardil.
„Seega võib öelda, et lindude gripp on levinud mets- ja veelindudel peaaegu üle kogu Eesti. Amet ei kogu andmeid hukkunud lindude kohta,“ nendib Kalda.
Seejuures ametkond hukkunud isendite koguarvu üle arvestust ei pea.
Kogu Euroopas on teavitatud metslindude lindude gripi juhtumitest kolm korda rohkem kui samal ajal eelmisel aastal, lisab Kalda: „Lindude hukkumiste kõrge määra võimalike põhjuste hulka kuuluvad lindude gripi viiruse uue variandi tõhusam levik, lindude vähenenud karja immuunsus ja/või noorlindude suurem osakaal veelindude populatsioonis. Sel aastal on Euroopas lindude gripi tõttu hukkunud või hukatud hinnanguliselt 9 miljonit kodulindu ja teavitatud 2500 metslinnu hukkumisest.“
Leitud linde mitte puutuda!
Kauaoodatud päikeseliste ilmade saabumine meelitab eestimaalasi veekogude äärde jalutama, sealhulgas koos koertega. Nakkuse leviku tingimustes on aga tõenäosus surnud lindu märgata suur.
„Surnud lind tuleb jätta puutumatult leitud kohta. Kindlasti ei tohi ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võib viiruse levikut suurendada,“ hoiatab Olev Kalda. „Hoiduda tuleb mets- ja veelinde toitmisest, et vältida nende kogunemist ja seeläbi gripi levimist.“
Lindude gripp võib üle kanduda inimestele ja teistele imetajatele, märgib ta.
„Maailma erinevates paikades on täheldatud üksikjuhtudel viiruse üleminekut imetajatele, peamiselt karnivooridele (rebane, saarmas, kaslased jt) ning mereimetajatele (hülged, delfiinid, pringel jt). Enamasti on olnud sellistel juhtudel nakatumise põhjuseks looma otsene kontakt nakatunud linnuga,“ ütleb ta.
„Eestis tuvastati eelmisel aastal lindude gripp rebasel. Lindude grippi on diagnoositud ka koduimetajatel, näiteks kassidel ja koertel Poolas ja Itaalias ning lammastel Norras ja Ühendkuningriigis.“
Ta selgitab: „Kodulinnud nakatuvad lindude grippi kas otsese või kaudse kokkupuute vahendusel nakatunud lindudega või viirusega saastunud sööda, vee või esemete vahendusel. Lindude gripile on eriti vastuvõtlikud kanad ja kalkunid. Veelindudel jääb haigus sageli märkamata, kuna nendel ei pruugi haiguse kliiniline pilt välja kujuneda, kuid neilt võib nakkus edasi kanduda teistele kodulindudele. Määrava tähtsusega on kõikvõimalikul viisil vältida kodulindude kokkupuudet mets- või veelindudega ja ka näiteks nende väljaheidetega, samuti sööta oma linde viisil, mis välistab sööda saastumist ja ei meelita kohale kutsumata külalisi.“
Spetsialisti sõnul on oluline metslindudega kontakti vältimiseks hoida kodulinde siseruumides. Lisaks on oluline tõhustada linnupidamise kohtades ka teisi viiruse levikut tõkestavaid meetmeid, näiteks lindlasse sisenemisel riiete ja jalanõude vahetamine.
Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) hinnangul on lindude väljas pidamise piiramine kõige tõhusam viis lindude gripi leviku piiramiseks.
„Siinkohal on oluline meelde tuletada, et alates 09.02.2026 kehtivad lindude gripi tõkestamiseks üle-eestilised lindude väljas pidamise piirangud. Seega on kohustus kodulinnud hoida siseruumides. PTA seirab haiguse levikut piirkonniti. See on vajalik, et rakendada haiguse leviku vältimiseks ennetavaid meetmeid ning teavitada linnupidajaid lindude gripi leviku ohust,“ lisab Kalda.
Võivad põdeda sümptomiteta
Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse spetsialist Kunter Tätte märkis veelindude massilise hukkumise mõjust kohalikele populatsioonidele rääkides, et linnugripp võib avaldada märgatavat mõju, eriti kui nakkus levib koloniaalse eluviisiga liikide seas.
Näiteks 2022. aastal suri Loode-Euroopas linnugripi tõttu kokku 20 531 tutt-tiiru, mis moodustas enam kui 17% sealsest populatsioonist. Suurbritannias on ka suulade, suurännide ja roosatiirude populatsioonid selgelt vähenenud seoses linnugripiga.
Spetsialisti sõnul, kui liigisisene suremus on suur ja korduv, võib see vähendada mõne linnuliigi arvukust ning seeläbi muuta toiduahelat või liikidevahelist konkurentsi.
Näiteks võivad nakatunud korjused ohustada raipesööjaid ja röövlinde, kelle populatsioonid on niigi kehvas seisus.
Või näiteks, kui üks veelinnuliik muutub linnugripi tõttu vähem arvukaks, võib mõni teine liik tema asemel jällegi arvukamaks muutuda, sest varem kasutuses olnud pesitsuskohad, territooriumid või toiduressursid vabanevad.
„Eestis paarikümne kühmnokk-luige surm kohalikule populatsioonile selget mõju ei oma, sest kühmnokk-luige arvukus on Eestis aastakümnete jooksul tugevalt tõusnud,“ ütleb Tätte. „Teisalt oli kühmnokk-luigel ka väga raske talv. Pikaajalise ja laialdase jääkatte tõttu hukkus rannikul sadu, kui mitte tuhandeid luiki. Külm talv koos linnugripiga võib lõpuks ka kehvemates pesitsusnumbrites kajastuda.“
Ta lisab: „Linnugripi levik on osaliselt seotud lindude rändega. On uurimusi, mis näitavad, et lindude rändeteed ja linnugripi levik näitavad ajalisi ja ruumilisi sarnasusi. Ränne on muidugi üldse ohtlik aeg lindudele, aga tavalistes oludes linnud rände ajal
niimoodi grupiviisiliselt korraga ei sure.“
Ornitoloog rõhutab, et haiget lindu saab eemalt ära tunda tema käitumise järgi: „Ta võib olla loid, hoida tiibu veidras asendis, istuda ebatavaliselt kaua maas ega lenda inimese lähenedes ära. Samas tuleb meeles pidada, et paljud veelinnud võivad viirust kanda ka ilma selgete nähtavate tunnusteta.“
Jalatsid ja käpad puhtaks!
Eesti Loodusmuuseumi bioloog Katerina Pesotski tuletab meelde, et linnugripp on ohtlik ja raske haigus, mis ei ohusta sugugi ainult veelinde. Eestis on arvukalt juhtumeid, kus ka röövlinnud langevad selle haiguse ohvriks, kuna nende lõuna- või õhtusöögiks osutus viirusesse nakatunud veelind.
“Kuigi mõned sulelised võivad olla lihtsalt viirusekandjad ilma haigussümptomiteta, esineb ka selliseid nakatumisjuhtumeid, kus hukkumine on massiline,” märgib Pesotski. “Seepärast on äärmiselt oluline teatada Põllumajandus- ja Toiduametile, kui märkate mererannas või mujal näiteks hukkunud veelinde või haigeid röövlinde. Võimalusel tuleks teha ohutust kaugusest foto ning märkida üles koordinaadid. Need andmed on väga väärtuslikud.”
Bioloog hoiatab: “Kui leiate rannas jalutades surnud linde või märkate korjuste seas loidusid elusaid isendeid, ei tohi neile lähedale minna ega neid häirida, rääkimata koju viimisest ja ravida püüdmisest – paraku on Eestis ka selliseid juhtumeid ette tulnud. Lähedale ei tohi minna ka seetõttu, et teoreetiliselt püsib oht kanda haigus jalatsitaldadega teistesse kohtadesse.
Seega, kui olete jalutanud riskipiirkonnas, kus võis leiduda linnugrippi põdevaid sulelisi, on pärast sellist käiku väga oluline jalatsid – eriti just tallad – hoolikalt puhtaks pesta.”
Pesotski selgitab, et viirus võib levida nii väljaheidete kui ka organismi mitmesuguste eritiste (sealhulgas noka kaudu tulevate eritiste) kaudu. Lindude väljaheidete kaudu levib viirus ühelt isendilt teisele ning see on ka peamine nakatumise viis.
Loetledes linnugripi avaldumise märke, toob spetsialist võimalike sümptomitena välja näiteks selle, et eelkõige muutuvad haiged linnud loiuks ja nõrgaks, neil tekib silmade limaskesta turse ning esinevad hingamisraskused.
“Selle viiruse sümptomite ilmnemisel võib luigel esineda kõikuvust (st tal on raske tasakaalu hoida). Mõnikord liiguvad nad vees justkui ringiratast ja kael otsekui ripub. Kuid see, et luik ei suuda kaela sirgena hoida, võib olla sümptomiks ka mitmetele teistele haigustele või viidata lihtsalt mehaanilistele vigastustele. See ei pruugi tingimata olla just selle haiguse ilming,” märgib Pesotski. “Aga kui märkate olukorda, kus lind on liigutustes desorienteeritud, loid ja läheduses lebab teisigi surnud linde, võib see viidata linnugripile. Täpset diagnoosi on võimalik kinnitada ainult laboratoorselt.”
Katerina Pesotski selgitab, et Eestis elab vabas looduses kaks luigeliiki: kühmnokk-luik ja laululuik. Kohatakse ka väikeluike – see on meie riigis läbirändav liik (täpsemalt lääne pool levinud alamliik). Laulu- ja väikeluigel on erinevalt kühmnokk-luigest kollane nokk. Kuigi osa laululuiki võib talveks ka meie maale jääda, talvituvad nad enamikul juhtudel siiski väljaspool Eestit, suundudes Taani ja Põhja-Saksamaale.
Mõned kühmnokk-luiged lendavad siit minema, teised aga jäävad talveks Eestisse ja hangivad toitu (peamiselt vetikaid) madalast veest seal, kus vesi ei jäätu. Juhul kui veekogud kattuvad täielikult jääga, lendab terve lind lõuna poole.
“Inimeste poolt lisatoiduga harjutatud luiged jäävad paraku Eestisse ega lenda ära. Nad võivad sattuda jäälõksu ja siis on neid kindlasti vaja aidata. Sellest tuleks teavitada Keskkonnainspektsiooni,” ütleb bioloog. “Teine üsna tõsine probleem selliste luikede puhul seisneb selles, et toidupuudusel muutub nende organism nõrgemaks ning nad on vastuvõtlikumad mitmesugustele haigustele, sealhulgas nakkustele. Nagu teada, on gripiviirustel erinevaid tüüpe ja alatüüpe ning linnugripp pole siinkohal erandiks. Samuti tekib uusi, agressiivsemaid viirustüvesid, mis hukutavad erinevaid linde.”
Samas nendib Katerina Pesotski, et kes hunti kardab, see metsa ei lähe. Inimeste jaoks on linnugrippi nakatumise oht endiselt äärmiselt väike, nagu ka teistel imetajatel – näiteks teiega koos jalutaval koeral.
„Ei maksa loobuda tavapärastest jalutuskäikudest mere ääres pelgalt hirmu tõttu, et teoreetiliselt võib teele sattuda selle viirusega nakatunud lind. Tähtis on lihtsalt esiteks meeles pidada enda ohutust: surnud lindudele ei tohi lähedale minna ning ei tohi unustada hilisemat jalanõude desinfitseerimist. Teiseks tuleb meeles pidada ka kodanikuvastutust: sellistest juhtumitest on oluline ametile teada anda. Kolmandaks on väga oluline jälgida, et koerad ei läheks mingil juhul haigete lindude juurde, ning pärast sellist jalutuskäiku tuleb lemmiklooma käpad hoolikalt seebiga puhtaks pesta,” soovitab Pesotski.
Eesti Loodusmuuseumi bioloog tuletab meelde: ei tervet ega ka haiget metslindu ei tohi ilma vastava loata koju viia. Loodusest püütud metsloomade pidamine on Eestis keelatud.
Infoks
Linnugrippi peetakse maailmas üheks kõige ohtlikumaks põllumajanduslindude haiguseks. Sellele on vastuvõtlikud kõik linnuliigid – nii kodu- kui ka metslinnud, sealhulgas eksootilised ja dekoratiivlinnud –, samuti inimesed ning paljud loomad, sealhulgas hobused, sead, tuhkrud, hiired, kassid, koerad ja teised selgroogsed.
Nakatunud lindudel täheldatakse kõige sagedamini käitumismuutusi, koordinatsioonihäireid, loidust ja reaktsiooni puudumist välistele ärritajatele, aga ka pea ja kaela turseid ning harja tumenemist ja paistetust. Üksikutel juhtudel võib haigus kulgeda isegi ilma nähtavate sümptomiteta.
Reeglina lõpeb haigus hukkumisega 1–3 ööpäeva jooksul, seejuures võib suremusmäär ulatuda lausa 100%-ni.
Haiguspuhangu korral kehtestatakse karantiin ning haiged ja haiguskahtlusega linnud hukatakse ja hävitatakse. Seetõttu on äärmiselt oluline, et kõik linnukasvatajad, sealhulgas hobipidajad, järgiksid rangelt bioohutusmeetmeid.
Kolm küsimust spetsialistile
Priit Dreimann, Maag Agro juhatuse liige
- Kuidas võivad metslindude haigusjuhud mõjutada linnukasvatussektorit? Kas on reaalseid riske liha- ja munatootmisele?
Linnugripp on loomulikult sektorile reaalne risk ning selle mõju sõltub eelkõige sellest, kas viirus jõuab linnufarmidesse. Juhul kui farm peaks nakatuma, tähendab see tootmise seiskumist ligikaudu neljaks kuuks.
Maag Agro on Eesti suurim sea- ja broilerikasvataja, ühtlasi ka Eesti suurim põllumajandusettevõte. Just meie broilerikasvatusest tuleb Talleggi tooraine ehk linnuliha. Tallegg aga on Eestis suurim kodumaine linnulihatootja, mistõttu on meie vastutus siin eriti suur, sest peame tagama nii varustuskindluse kui ka kõrgeima bioohutuse taseme.
Tarbijakäitumist mõjutavad viirustega seotud teemad alati mingil määral, kuid me ei näe, et see avaldaks pikaajalist mõju Talleggi brändi tugevusele. Eesti tarbija saab täna hästi aru, kuidas toit tekib ja kui rangelt on toiduohutus tagatud ning usaldus kodumaise tootmise vastu on jätkuvalt kõrge.
2. Milliseid bioohutusmeetmeid praegu Maag Agro ettevõtetes rakendatakse, et välistada viiruse sattumine tootmisahelasse?
Bioohutusreeglid sätestavad reeglid farmi sisenemisel ja seal toimetamisel. Oleme oma reeglites arvestanud kogu aeg linnu- ja loomahaiguste levikuga ja seda alati, mitte ainult perioodil, kui need haigused levivad. Meie bioohutusnõuded on väga karmid ja rangelt kontrollitud.
Hetkel teeb loomulikult suurimat muret linnugripi laialdane levik looduses, kuid oleme linnufarmides võtnud kasutusele erinevad lahendused metsalindude peletamiseks farmi territooriumilt.
3. Kui ohutud on linnukasvatustooted selle haiguse leviku tingimustes ja mida on tarbijatel oluline teada?
Siin on kõige olulisem üks väga lihtne fakt: ükski lind ei lähe tootmisse enne, kui veterinaar on ta terveks tunnistanud. See tähendab, et isegi viirusekahtlusega tooraine ei jõua mitte kunagi poelettidele. Tarbija jaoks on Talleggi tooted jätkuvalt ohutud ja selles osas ei ole midagi muutunud.
Kas vaktsineerimine on tõhus?
Prantsusmaal, kus esimesena Euroopa Liidus viidi sisse partide kohustuslik vaktsineerimine kõrge patogeensusega linnugripi vastu, tehti 2026. aasta märtsis programmi vahekokkuvõte: alates 2023. aasta sügisest on manustatud ligikaudu 51 miljonit vaktsiinidoosi ning hõlmatus on ületanud 95% linnukarjast. Standardskeem näeb ette kahte kaitsesüsti (umbes 10 ja 30 päeva vanuselt), samas kui kauem kasvatatavate partide (näiteks “foie gras” tootmiseks) puhul rakendatakse ka kolmandat doosi.
Prantsusmaa toiduohutuse, keskkonna ja töötervishoiu agentuuri (ANSES) hinnangul võib täieliku vaktsineerimiskuuri läbimisel lugeda kaitstuks 40–45% populatsioonist, kuid üle kümne nädala vanustel lindudel kaitse nõrgeneb. Vaktsiin ei hoia ära nakatumist, küll aga leevendab kliinilisi sümptomeid ja vähendab viiruse eritumist, mis omakorda aeglustab nakkuse levikut. Praktikas kaasnes sellega 2023.–2025. aasta talvehooaegadel farmides gripipuhangute märgatav vähenemine.
Euroopas on vaktsiinid alles katsetamisjärgus. Ent nagu on märgitud Eesti Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) kodulehel, ei ole linnugripp vaktsineerimisega ennetatav ning haigusele puudub ravi.
Tallinn alustas randadest surnud luikede kokku kogumist
Tallinn alustas rannajoonelt surnud luikede kokku kogumist, et piirata linnugripi levikut ja hoida linnaruumi puhtana.
Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan ütles, et linn reageerib kiiresti, et vältida võimalikke terviseriske.
“Surnud lindude kiire loodusest eemaldamine aitab vähendada haiguse levikut ning hoida linnaruumi turvalisena. Hukkunud linnu leidmisel andke leiust teada telefoninumbril 1247, aga ärge ise lindu puutuge. Nii hoiame üheskoos loodust ja ka inimeste tervist,” lausus Järvan.
Surnud veelinnud kogub Tallinna rannajoonelt kokku Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti lepingupartner OÜ Jäägriabi.
Surnud või haigustunnustega linde ei tohi puudutada, et vältida võimaliku viiruse levitamist.
Leiust saab teatada ka kaardirakenduse kaudu PTA kodulehel: https://pta.agri.ee/lindude-gripp/lindude-gripp/lindude-gripp
Seal saab märkida leiukoha ja lisada ka foto. Täiendavat infot saab veebilehelt www.linnugripp.ee.
Mida teha, kui leiate surnud linnu?
- Leides hukkunud veelinde (haned, luiged, pardid, kajakad), hulganisti surnud metsalinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, mille puhul võib kahtlustada hukkumist linnugripi tõttu, tuleb teavitada Põllumajandus- ja Toiduametit infotelefonil +372 605 4767 või veebivormi https://linnugripp.ee/teata kaudu, kus saab märkida asukoha ja lisada foto. Edasi edastatakse info kohalikule omavalitsusele, kes vastutab koristamise eest.
- Mingil juhul ei tasu neid iseseisvalt koguda ja kuhugi toimetada, kuna sellega võite soodustada viiruse levikut. Vajadusel võtab amet proovid. Seejuures ei ole vaja teatada igast üksikust väikesest linnust – oluline on informeerida siis, kui tegemist on veelindude, röövlindude või suleliste massilise hukkumisega.
- Kodulindude surmast tuleb teatada loomaarstile edasiste juhiste saamiseks.
- Haigustunnustega metsa- või veelinnust tuleks teatada riiklikul infotelefonil 1247.
Kuidas kaitsta ennast ja lemmikloomi?
- ärge puudutage haigeid, surnud loomi ega nende väljaheiteid;
- vajadusel kasutage isikukaitsevahendeid (kindad, mask, kaitseriietus);
- ärge söötke lemmikloomadele toorest linnuliha;
- viiruse leviku piirkondades hoidke koerad rihma otsas ja ärge laske kasse õue.
