Kaheksas Maailmakoristuspäev (inglise keeles World Cleanup Day) toimub juba sel laupäeval, 20. septembril. Eestis pööratakse sel aastal lisaks tavapärasele koristamisele erilist tähelepanu ka kasutult seisvale väikeelektroonikale, mida saab suunata korduskasutusse, kirjutab aktivist Tatjana Lavrova.
Alustuseks on paslik heita pilk minevikku ja teha kokkuvõte muljetavaldavatest tulemustest. Eelmisel aastal võttis sellest ülemaailmsest kodanikualgatusest osa 63 000 Eesti elanikku ning kokku osales üle maailma 23,1 miljonit inimest.
Maailmakoristuspäeva Eesti tiimi juhi Elike Savioru sõnul on kohaliku meeskonna eesmärk ühendada terve Eesti, lasteaiast ülikoolini: „Kutsume osalema ettevõtteid, erinevaid kogukondi ja lihtsalt inimesi, kellele nende elukeskkond korda läheb. Maailmakoristuspäev on eelkõige ennetustöö.“
Ühendamine ja ennetus ongi MTÜ Let’s Do It World baasil loodud mitmemiljonilise mõttekaaslaste võrgustiku ühine siht. Seitsme aasta jooksul, alates esimesest Maailmakoristuspäevast 2018. aastal, on ettevõtmisest osa võtnud 114 miljonit inimest 211 riigis ja territooriumidel.
See ei saanud jääda märkamatuks ning alates eelmisest aastast on Maailmakoristuspäev kantud ametlikult ÜRO rahvusvaheliste päevade ja nädalate kalendrisse. See aitab algatusel pälvida rohkem tähelepanu nii elanike kui ka globaalsesse võrgustikku kuuluvate riikide valitsuste seas.
On märkimisväärne, et Eestis sündinud algatust peetakse üheks kõige kiiremini kasvavaks kodanikuliikumiseks tänapäeva ajaloos. Ülemaailmne võrgustik on seadnud eesmärgiks kaasata 5% maailma elanikkonnast, et saavutada kestlikke globaalseid muutusi, kuna uuringute kohaselt on just selline hulk inimesi vajalik kriitiline mass.
Fookuses on väikeelektroonika
Igal aastal võetakse üritusel ülemaailmselt fookusesse üks konkreetne teema, et sellele tähelepanu juhtida. Nii on varasematel aastatel keskendutud näiteks väikeprügile, toksilistele konidele, veipidele ja muule.
Sel aastal on Maailmakoristuspäeva tähelepanu keskmes väikeelektroonika. Tihtipeale on meie kodudes ja töökohtadel hulgaliselt väikeseadmeid, mida me enam ei kasuta.
Nende hulka kuuluvad näiteks katkised laadijad, USB-kaablid, kõrvaklapid, puldid, akupangad, mänguasjad, vanad elektrilised hambaharjad, nutikellad, mitmesugused elektroonilised tööriistad jne.
Paljud neist seadmetest sisaldavad liitiumioonakusid, mis ei tohi mingil juhul sattuda olmeprügi hulka – seda nii tuleohu kui ka neis sisalduvate haruldaste metallide tõttu.
Selleks, et Eesti elanikel oleks mugavam väikeelektroonikale uus elu anda, on paljudesse kauplustesse paigaldatud spetsiaalsed kogumiskastid. Alates 25. augustist kuni 20. septembrini leiab sellised konteinerid Coopi, Lidli ja Prisma kauplustest, Ülemiste keskusest ning Tallinna ja Tartu Kaubamajast.
Poodi minnes ei ole ju keeruline midagi mittevajalikku kaasa haarata ja siis juba ilma koormata koju naasta! Tähelepanuväärne on, et sinna võib viia ka patareisid ja akusid.
Kuhu viia veibid?
E-sigaretid ehk veibid sisaldavad nikotiini ja liitiumakut, mis omakorda sisaldab niklit, koobaltit ja mürgiseid orgaanilisi lahusteid. Kui visata e-sigaretid olmeprügisse või loodusesse, võivad neis sisalduvad ohtlikud ained põhjustada keskkonnareostust ning mürgitada metsikut loodust, pinnast ja veekogusid.
Päästeameti andmetel põhjustavad patareid ja akusid sisaldavad seadmed (sealhulgas e-sigaretid) igal aastal umbes 30 tulekahju – nii kodudes, jäätmejaamades kui ka prügiautodes.
Tühjad veibid tuleks viia kas väikeelektroonika kogumiskasti või jäätmepunkti. Samuti saab veibi tagastada põhimõttel 1:1 kõikidele müüjatele – see tähendab, et uue toote ostmisel on müüja kohustatud vana vastu võtma. Need põhimõtted kehtivad ka kõigi teiste väikeste elektroonikaseadmete kohta.
Lisaks sellele võib veibi panna patareide kogumiskasti, et väärtuslik materjal suunataks ringlusse. Poodidesse on ilmumas ka üha rohkem spetsiaalseid kogumiskaste e-sigarettide jaoks, näiteks võib sellise kasti leida kõikidest Lidli kauplustest.
Täpsemat teavet leiate veebilehelt www.maailmakoristus.ee/veip.
Konide jaoks pole looduses kohta
Ka suitsukonid on ohtlikud, kuna sisaldavad suures koguses kahjulikke aineid ja mittelagunevaid filtreid. On tõestatud, et üks suitsukoni suudab mürgitada kuni 1000 liitrit vett ja ühe kuupmeetri pinnast.
Konid satuvad veekogudesse kallastelt ja kanalisatsiooni kaudu. Need pehmenevad ja lagunevad osaliselt, kuid ei kao jäljetult.
Igal aastal toodetud kuuest triljonist sigaretist tekib 4,5 triljonit suitsukoni, mis jõuavad loodusesse, põhjustades keskkonnale tohutut toksilist koormust.
Kuidas on koristus korraldatud?
Eestis toimuvad Maailmakoristuspäeva aktsioonid 8. kuni 21. septembrini. Koristuspäeval endal saab igaüks leida endale südamelähedase paiga ja selle prügist puhastada – igaühe panus on oluline ja vajalik.
Möödunud aastate jooksul on tuhanded Eesti elanikud kogunud linnatänavatelt, metsadest, randadest ja mujalt tonne prügi.
Registreerimine Maailmakoristuspäevale on avatud veebilehel www.maailmakoristus.ee.
Osaleda saab igaüks, nii individuaalselt kui ka grupiga. Liituda võib sõprade, pere, kolleegide või naabritega. Traditsiooniliselt võtab üritusest osa suur hulk lasteaedu, koole ja teisi õppeasutusi.
Veebilehel saab registreerida nii individuaalse kui ka grupikoristuse, samuti kuulutada välja avaliku koristuskoha või aktsiooni. Soovi korral on võimalik liituda ka juba olemasoleva avaliku koristusega.
Mõned koristustalgud on korraldatud kohalike omavalitsuste poolt. Reeglina saavad sellistel üritustel registreeritud osalejad vajaliku varustuse – kindad, kotid ja näpitsad.
Neil, kes plaanivad koristust munitsipaalmaal, mille tulemusel võib tekkida vajadus prügi äraveoks, on soovitatav oma tegevus kohaliku omavalitsusega eelnevalt kooskõlastada.
Tegelikult piisab puhtamasse keskkonda panustamiseks sageli sellest, kui täita jalge alt korjatud prahiga tavaline leiva- või saiakott. Selline koristus ei võta palju aega, kuid toob planeedile globaalses arvestuses tohutut kasu.
On märkimisväärne, et sel aastal jätkuvad Maailmakoristuspäeva raames ka koristustalgud kalmistutel, et juhtida tähelepanu plastiprobleemile ja vajadusele muuta kalmistu külastamise traditsioone loodussõbralikumaks.
Ja muidugi on äärmiselt oluline, et kõik, kes teadvustavad jäätmete ebaõigest käitlemisest tulenevaid riske inimestele ja loodusele, jagaksid seda teavet ka teistega, sest ennetus on nii puhtuse kui ka turvalisuse alus.
Olulised küsimused
- Milline mittevajalik elektroonika elab sinuga koos?
- Mida ebavajalikku hoiad oma korteris? Garaažis? Suvilas?
Kõik selle võib lihtsalt viia spetsiaalsetesse konteineritesse, mis asuvad peaaegu kõikides suurtes kaubanduskettides – nimelt Coopis, Lidlis ja Prismas, Ülemiste keskuses ning Tallinna ja Tartu Kaubamajas.
Ja viimane küsimus: millisel päeval sel nädalal sa selle ära teed?
Näed, plaan ongi valmis!
