Rootsi parlament ratifitseeris ehk kiitis lõpphääletusel heaks Eesti ja Rootsi vahelise vanglarendilepingu, mis tähistab olulist verstaposti lepingu jõustumise suunas, teatab BNS.
Lepingu rakendumine aitab tagada Tartu vangla kui Eesti jaoks olulise strateegilise taristu kasutuse, säilitada ja luua töökohti ning tugevdada Lõuna-Eesti siseturvalisust.
Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta sõnul kinnitab Rootsi parlamendi otsus usaldust Eesti vanglasüsteemi ja kahe riigi koostöö vastu.
“Rootsi parlamendi otsus on oluline samm lepingu jõustumise suunas. Tartu vangla töös hoidmine võimaldab säilitada Eestis unikaalse julgeoleku- ja vanglainfrastruktuuri ning tugevdada vanglateenistuse professionaalset võimekust. Tegemist on koostööga, mis saab põhineda ainult vastastikusel usaldusel ja teenida mõlema riigi huve,” ütles Pakosta.
Lepingu jõustumiseks on vajalik ka Eesti parlamendi ratifitseerimine. Riigikogu lõpphääletus on plaanitud 10. juuniks. Seejärel esitatakse dokument presidendile väljakuulutamiseks.
Pärast lepingu ratifitseerimist mõlemas riigis algavad ettevalmistused koostöö alguseks. Ees seisavad töökorralduslikud ettevalmistused, personali värbamine ja väljaõpe ning Eesti ja Rootsi vanglateenistuste praktiline koostöö kinnipeetavate vastuvõtmiseks.
Esimeste kinnipeetavate saabumine Tartu vanglasse toimub augustikuus. Vangla täitmine toimub järk-järgult, kuni 100 kinnipeetava kaupa kvartalis.
Eesti ja Rootsi allkirjastasid vanglarendilepingu 18. juunil 2025. Leping näeb ette võimaluse kasutada Tartu vanglas kuni 400 kambrit kokku kuni 600 Rootsi kinnipeetava paigutamiseks. Lepingu pikkus on viis aastat, koos võimaliku pikendamisega kolmeks aastaks.
Tartu vanglasse paigutatavad kinnipeetavad valitakse välja Eesti ja Rootsi ametiasutuste koostöös. Eestisse ei tooda terrorismikuritegude eest karistatuid ega ka neid, kes võivad hinnanguliselt jätkata kuritegude toimepanemist vanglas. Samuti ei võeta vastu alaealisi ega naisi. Eestisse saabuvad välisvangid on täisealised meesterahvad, kes kannavad pikemat karistust üldjuhul isikuvastase või narkokuriteo eest.
Kõik välisvangidega seotud kulud katab Rootsi riik. Ükski kinnipeetav ei vabane Eestisse, vaid saadetakse enne karistusaja lõppu tagasi Rootsi.
