Parkimine magalarajoonides on tekitanud peavalu juba aastaid! Mina olen elanud, teate, kõigis Tallinna magalarajoonides. Isegi uutes. Parkimisega on probleeme igal pool! Isegi seal, kus on võimalik endale parkimiskoht osta, kirjutab lugeja Kirill Mišin Tallinnast.
Inimestel on peres kaks-kolm autot, kuid ostetakse endale üks koht ja avalikes parklates on ikka trügimine. Rääkimata vanadest linnaosadest, kus valitseb reegel – kes ees, see mees.
Mõnikord vaatad aknast välja – taevas halasta, autod on otsekui peoga maha puistatud, seisavad kuidagi, peaasi, et ära mahuks. Pargid korraga 4-5 autot “kinni”? Pole mingit probleemi!
Aga ma ei taha kaevata, ma tahan küsida. Oletame, et maja kõrval on tükk linnale kuuluvat maad, mis on tinglikult muruplatsina arvel, kuid tegelikult on hooldamata territoorium… kas seda maad saaks kuidagi linnalt välja osta või äkki rentida, et sinna parkla teha?
Kui jah, siis kes seda korraldab, kas ühistu? Või on võimalik moodustada naabritest koosnev algatusrühm?
Muidugi oleks hea ka kuidagi tagada, et kõrvalised isikud sinna ei pargiks – kui üks maja maksab, et siis naabritel sinna asja ei oleks.
Sest kui niimoodi pargitakse, teeb MuPo trahvi, kuigi selleks, et tegu oleks muruplatsiga, peaks seal olema vähemalt muru, mitte kivid umbrohuga segamini.
Nüüd on valimised ukse ees – ma annaks oma hääle kindlasti sellele erakonnale, kes lubaks linna parkimisprobleemid lahendada. Isegi imelik, et keegi valijaid selle teemaga õnge püüda ei proovi!
Toimetuselt:
Marina Suhnjova, õiguse magister ja Keta Õigusbüroo OÜ jurist, selgitab, et korteriühistud (KÜ) korraldavad linna maal elanikele parkimise, sõlmides kohalike omavalitsustega kasutus- või rendilepingud.
Sellisel juhul on just ühistu parkla omanik ning sihtotstarbelise ehituse, korraldamise ja parkimiskohtade jaotamise korteriomanike vahel otsustab KÜ üldkoosolek.
“Üldkoosolek määrab kindlaks ka rahastamise põhimõtted ehituse jaoks tulevaste parkimiskohtade kasutajate sihtotstarbeliste maksete arvelt,” selgitab jurist.
Marina Suhnjova aga rõhutab, et parkla ehitamine üksikutele korteriomanikele ühistu üldise remondifondi vahendite arvelt oleks äärmiselt ebaõiglane nende elanike suhtes, kellel ei ole autosid ja kes ei saa parklat kasutada.
Kuna aga see otsus on ebaõiglane, on rahulolematul korteriomanikul õigus selline otsus kohtus vaidlustada ja vabaneda parkla ehitamise eest maksmisest.
Tema sõnul võib üldkoosolek volitada KÜ juhatust lahendama parklas korra tagamise küsimusi ja samuti määrata kindlaks vastutuse neile, kes loata võõra koha hõivavad, näiteks trahvi näol.
“Kuid kohtupraktika kohaselt kehtib see otsus ainult nende ühistu liikmete suhtes, kes osalesid koosolekul ja hääletasid „poolt“,” märgib jurist. “Teiste ühistu liikmete suhtes parkimisfirma trahvisanktsioonidel ei ole õiguslikke tagajärgi.”
Suhnjova sõnul märgib kohtupraktika ka seda, et hea viis eraparkla sulgemiseks ebaseadusliku sissepääsu tõkestamiseks on tõkkepuu paigaldamine.
