Parempoolsete hinnangul ei tulene Eesti riigirahanduse järjekindel halvenemine ainult majanduse kidumisest, vaid viimaste valitsuste teadlikest otsustest kasutada riigieelarvet enne valimisi poliitilise häälteostu vahendina, kirjutab BNS.
„Kui valitsus suurendab eelarve kulupoolt enam kui miljardi võrra ja põhjendab seda kaitsekuludega, aga tegelikult kasvavad sotsiaal- ja halduskulud veelgi kiiremini, on tegemist lihtlabase häälteostuga maksumaksja raha eest,“ ütles Parempoolsete juhatuse liige Andrus Kaarelson.
Tema sõnul suureneb järgmise aasta riigivõlg 1,7 miljardit, kuid sellest vaid 844 miljonit eurot läheb kaitsekuludeks, ülejäänu aga indekseeritavate igapäevakulude katteks, valimislubadusteks ja kõikvõimalikeks lausalisteks toetusteks. Riigi paisuvate püsikulude rahastamine laenuga on Kaarelsoni sõnul lubamatu.
„Juba 2023. aasta valimiste eel paisutati kulusid, sellele järgnes maksutõusude laviin. Järgmise aasta eelarve on taas sama mustriga. Enne kohalikke valimisi tehti laenuraha eest uus lubaduste jagamise ring, mille arve maksavad inimesed intressidena kinni. Selline käitumine on riigirahanduse teadlik rikkumine,“ rõhutas Kaarelson.
Parempoolsed juhivad tähelepanu, et Soome parempoolne valitsus on seevastu kärpinud kulusid kümnete miljardite eurode ulatuses ning toonud riigi rahanduse kontrolli alla ka kaitsekulude suurenemise tingimustes. „Soome valitsuses on riigimehed, Eestis aga poliittehnoloogid, kelle peamine eesmärk on võimul püsimine,“ märkis Kaarelson.
Parempoolsed tegid ettepaneku kärpida kulusid ja peatada automaatsed indekseerimised. Lisaks leiab erakond, et laenu võib võtta vaid investeeringuteks, mitte igapäevaste kulude katteks. Veel tuleks Parempoolsete arvates tulumaks langetada 18 protsendile ja käibemaks 20 protsendile ning automaks tühistada.
„Riigi rahandust ei saa parandada rasvaste lubaduste ja laenurahaga, vaid ainult sisuliste otsustega,“ sõnas Kaarelson. „Kui me tahame vältida olukorda, kus Eesti riigieelarve on tehtud valimiskampaania osaks, tuleb häälteostu eelarved lõpetada ja võtta eeskuju Soomest ning panna riik elama oma võimaluste piires,” lisas ta.
