Ööl vastu pühapäeva, 25. oktoobrit läheb Eesti üle talveajale: kell 4 hommikul keeratakse kellaosutid ühe tunni võrra tagasi. Pärast seda muutub õhtuti veelgi varem pimedaks. Kuid kas see tähendab, et elektriarved tõusevad? Enefit juhatuse liige ja energiakaubanduse juht Tiit Hõbejõgi selgitab, kui palju maksab tegelikult üks täiendav tund valgustust ja mille arvelt on võimalik hoida kokku palju rohkem.
Süsteem tekkis Esimese maailmasõja ajal
Suve- ja talveajale üleminekut hakati Euroopas praktiseerima juba Esimese maailmasõja ajal, kui riigid otsisid võimalusi söe ja muude energiaressursside kokkuhoidmiseks. Pikemad valged õhtud pidid vähendama vajadust tehisvalgustuse järele. Kuna sel ajal moodustas valgustus märkimisväärse osa energiatarbimisest, võis selline meede tõesti kokkuhoidu tuua. Tänapäeval mõjutab elektrienergia tarbimist aga palju rohkem tegureid ning valgustuse osa kogukuludes on oluliselt vähenenud, märgib Enefiti juhatuse liige ja energiakaubanduse juht Tiit Hõbejõgi. Ehkki pärast kellakeeramist hakkame valgust sisse lülitama varem, ei tähenda see sugugi, et kodumajapidamiste elektriarved märgatavalt tõuseksid. „Sageli arvatakse, et valgustus on kodus üks peamisi elektrikulude allikaid. Tegelikult tarbivad kaasaegsed LED-lambid üsna vähe energiat ning ühe lambipirni täiendava töötunni maksumus on reeglina tühiselt väike,“ selgitab Hõbejõgi. Tema sõnul oleneb palju valgustite arvust, nende võimsusest ja töötamise kestusest. Kuid isegi suure hulga valgusallikate korral ei too kaasaegne valgustus kaasa kulude märkimisväärset kasvu. Ka mitmete teadusuuringute tulemused seavad kellakeeramise energiasäästliku efekti tänapäevastes tingimustes kahtluse alla. Mõned uuringud viitavad isegi võimalikule energiatarbimise suurenemisele ruumide kütmise ja jahutamise vajaduse muutumise tõttu. Kuigi viimase sajandi jooksul on inimeste eluviis ja energiatarbimise struktuur kardinaalselt muutunud, kehtib kellakeeramise süsteem edasi kõigis Euroopa Liidu riikides.
Kui palju maksab täiendav tund valgustust?
Täiendava valgustustunni maksumuse arvutamine on üsna lihtne. Selleks on vaja teada lambi võimsust, selle töötamise kestust ja elektrihinda. Näiteks 10 W võimsusega LED-pirn tarbib tunnis 0,01 kWh elektrienergiat. Kujutagem ette kahetoalist korterit, kuhu on paigaldatud kümme sellist lampi: kolm elutoas, kaks magamistoas, kolm köögis ja kaks vannitoas. Kui need kõik põlevad samaaegselt, kulub tunnis 0,1 kWh elektrienergiat.Kui lülitada iga päev kõik kümme lampi sisse ühe tunni võrra kauemaks, moodustab täiendav tarbimine 31 päeva jooksul 3,1 kWh. Arvutuseks võtame Eesti keskmise elektri börsihinna septembrikuu eest — 9,29 senti kWh kohta, sealhulgas käibemaks ja muud tasud. Sellise hinnaga läheb täiendav valgustustund igapäevaselt maksma umbes 29 senti kuus. Ja seda tingimusel, et kogu täiendava tunni jooksul põlevad korteris eranditult kõik kümme lampi.
Kust otsida tõelist kokkuhoidu?
Kodumajapidamise elektrikulud sõltuvad paljudest teguritest: kasutatavast kodutehnikast,ruumide kütmisest ja jahutamisest, vee soojendamisest, elektriauto laadimisest ja muudest vajadustest. Seetõttu tasub neil,kes soovivad arveid vähendada, kõigepealt teha kindlaks, millised seadmed tarbivad kõige rohkem elektrit. Börsipaketi kasutajatel on aga oluline pöörata tähelepanu ka nende töötamise ajale. „Kui soovime elektrikuludelt kokku hoida, tuleb eristada harjumusi, mis mõjutavad arvet oluliselt, nendest, mille mõju on tühine. LED-valgustus on juba praegu väga energiatõhus lahendus. Palju suuremat kokkuhoidu võivad tuua õigesti valitud kodutehnika ja selle läbimõeldud kasutamine,“ selgitab Hõbejõgi. Näiteks kui pesumasina või nõudepesumasina käivitamist saab ilma ebamugavusteta edasi lükkata, tasub eelnevalt kontrollida praegust elektri börsihinda ja valida soodsam aeg. „Selle asemel et muretseda päevarütmi muutumise pärast ühe tunni võrra, on parem keskenduda harjumustele, mis mõjutavad elektriarveid palju rohkem. Kellaosutid keerame kaks korda aastas, kuid võimalus elektrienergiat mõistlikumalt kasutada on iga päev,“ lõpetab Hõbejõgi.
