Narva karjääri sulgemine sel suvel jätab tööta pea sada inimest – valdavalt on tegemist aastakümnetepikkuse tööstaažiga inimestega. Nende keskmine vanus on umbes 50 aastat. Paljude jaoks ei tähenda see mitte üksnes sissetuleku kaotust, vaid vajadust oma elu täielikult muuta: leida uus elukutse, ümber õppida või sissetuleku leidmiseks isegi kodukandist lahkuda. Kas neil inimestel on võimalus alustada kõike uuesti või saab koondamisest tagasipöördumatu murdepunkt – seda uuris MK-Estonia.
Enefit Industry otsus lõpetada põlevkivi kaevandamine Narva karjääris ja koondada jõupingutused Estonia kaevandusse on osa põlevkivisektori ulatuslikust ümberkorraldamisest. Ettevõte põhjendab seda sammu vajadusega vähendada omahinda ja tõsta konkurentsivõimet rahvusvahelisel turul, seda eeskätt uue õlitehase käivitamise ja tooraine tarbimise kasvu valguses.
Peaaegu saja inimese jaoks tähendavad need muudatused töösuhte lõppemist juba lähikuudel.
Olukorrale lisab pinget ka tõsiasi, et Narva-Jõesuu linnavõimud, kelle territooriumil karjäär asub, said ettevõtte plaanidest teada alles tagantjärele ning olid sunnitud eelarveplaane ümber vaatama, arvestades oodatavat maksulaekumiste vähenemist.
Ametlikult pakutakse töötajatele tuge, sealhulgas nõustamist ja ümberõppevõimalusi, samuti riiklikke meetmeid, näiteks osalist sissetuleku hüvitamist teise valdkonda tööle siirdumisel.
Siiski jääb lahtiseks küsimus, kuivõrd tõhusaks need mehhanismid praktikas osutuvad – eriti vanemaealiste inimeste puhul, kel on seljataga aastakümnete pikkune tööstaaž ühes valdkonnas.
Inimesed ja saatused
Enefit Industry kommunikatsiooninõunik Jelena Derbneva rõhutab, et suur osa Narva karjääri töötajatest saab jätkata tööd ettevõtte sees.
Tema sõnul suundub üle 200 inimese Estonia kaevandusse või ettevõtte teistesse üksustesse ning veel umbes 70 töötajat jäävad seotuks karjääri korrastamisega, mis kestab veel lähiaastatel.
Ta märgib, et Estonia kaevanduse mahtude kasv võimaldab enamikul töötajatest jätkata uues rollis ning vajalikud koolitused ja väljaõpe tagatakse lähikuudel.
„Seda tehakse selleks, et töötajad saaksid uutes ametites sujuvalt ja ohutult alustada,“ selgitab Derbneva.
Samas möönab ta, et koondamisi pole võimalik vältida.
„Kahjuks ei ole võimalik kõigile uut töökohta pakkuda – kokku kaotab töö ligikaudu 100 inimest nii kaevandamisest kui seotud rollidest,“ ütleb ettevõtte esindaja.
Seejuures täpsustab ta, et koondatavate seas on ka neid, kes on ise väljendanud soovi teha karjääripööre ning otsida uusi väljakutseid või kellel on uus töökoht juba leitud.
Rääkides olukorrast tööturul, juhib Derbneva tähelepanu valdkonna spetsialistide nõudlusele. Tema sõnul on põlevkivisektori töötajad tööturul kõrgelt hinnatud, kuna neil on tugev töökogemus ja head tehnilised oskused, mis muudavad nad tööandjate jaoks väärtuslikuks.
Derbneva märgib, et kõigile koondatavatele töötajatele koostatakse personaalne tegevus- ja karjääriplaan, samuti pakutakse inimestele nõustamist, tuge ümberõppeks ning abi uute töövõimaluste leidmisel nii ettevõttes kui ka väljaspool.
„Teeme koostööd Töötukassa ja teiste partneritega, et toetada inimeste võimalikult kiiret naasmist tööturule,“ rõhutab ta.
Lisaks, lisab ettevõtte esindaja, on põlevkivisektori töötajatele Töötukassa kaudu olemas eraldi toetusmeetmed.
Ta viitab ka täiendavatele garantiidele pika tööstaažiga inimestele: ettevõte pakub toetust või ettevõtte pensioni töötajatele, kellel on vähemalt 10 aastat tööstaaži ning kuni 5 aastat pensionieani.
Tema sõnul makstakse toetust kuni uue töö leidmiseni või pensioniea saabumiseni.
Seejuures märgib Derbneva, et ettevõte püüab töötajaid toetada ka muudatuste protsessis: viib läbi regulaarseid infotunde, vastab töötajate küsimustele ning vahendab infot tööandjate kohta, kes on huvitatud kvalifitseeritud tööjõust.
Kommenteerides küsimust, miks ei teavitatud kohalikke võime ette, selgitab ta, et ettevõte soovis nii kaaluka otsuse puhul teavitada esmajärjekorras oma töötajaid ja ametiühingute esindajaid.
„Soovisime, et nad saaksid selgitusi vahetult juhtkonnalt,“ ütleb ta.
Seejuures teavitati omavalitsusjuhte tema sõnul vahetult pärast töötajate informeerimist.
Rääkides otsuse keerukusest, rõhutab Derbneva selle olulisust mitte ainult majanduslikust, vaid ka inimlikust aspektist.
„Rohkem kui 55 aastat tegutsenud Narva karjäär on oluline osa nii töötajate kui ka ettevõtte ajaloost ja identiteedist. Mõistame, et tegemist on paljude jaoks keerulise muutusega, millega kohanemine võtab aega,“ ütleb Enefit Industry esindaja.
Samas viitab ta langetatud otsuse majanduslikele põhjustele. Tema sõnul on ettevõtte põlevkivivajadus täna ligikaudu 5 miljonit tonni aastas ning selle katmine on kõige efektiivsem Estonia kaevandusest.
„Narva karjääri sellisele tasemele viimine,“ märgib Derbneva, „eeldaks väga suuri investeeringuid, mida ei ole võimalik teha. Seetõttu on kaevandustegevuse koondamine majanduslikult ja sotsiaalselt kõige jätkusuutlikum lahendus.“
Uus töö ei tule kohe
Töötukassa Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk toob välja arvud, mis aitavad näha tegelikku olukorda.
Tema sõnul on Ida-Virumaal täna registreeritud töötuid 6680, neist endiseid põlevkivisektori töötajaid on 218, mis moodustab 3,3%. Seejuures on põlevkivisektorist 36,2%, tööle liikunud 1-90 päeva jooksul, 18,8% 90-180 päeva jooksul.
Ta märgib, et põlevkivisektori spetsialistid on väga väärtuslik tööjõud. Tema sõnul on neil väga hea kogemus ja tehnilised oskused, mistõttu on need inimesed liikunud väga erinevatesse ettevõtetesse ja sektoritesse – eelkõige töötlevasse tööstusse, aga ka ehitusse, transpordiettevõtetesse ja mujale.
Seejuures, lisab Teelahk, ei ole töötasu pärast töökoha vahetust alati võrdne töötasuga põlevkivisektoris.
„Töötasu ei ole alati võrdne töötasuga põlevkivisektoris, aga seda vahet on võimalik leevendada,“ ütleb ta.
Jutt käib muuhulgas toetusest tööle asumisel.
„Põlevkivisektorist koondatud ja väljaspool sektorit uuele tööle asunud inimesele maksab Töötukassa tööle asumise toetust, mille suurus on 40% varasemast töötasust põlevkivisektoris, kuni 1000 eurot kuus ja kuni 1 aasta jooksul,“ selgitab ta.
Lisaks on tema sõnul võimalus läbida koolitusi – omandada uus eriala või tõsta kvalifikatsiooni.
Rääkides olukorrast piirkonnas, ei nõustu Teelahk levinud arvamusega, et Ida-Virumaa piirkonnas on töövõimalused piiratud.
„Tööturul on kogu aeg liikumine, keegi tuleb arvele, keegi liigub tööle. Viimase aasta jooksul on meie klientidest tööle rakendunud 8992 klienti, märtsikuus 906 klienti,“ toob ta andmed välja.
Ta lisab, et viimastel andmetel oli Ida-Virumaal umbes 600 vaba töökohta, kusjuures kõige enam oskustööliste ja spetsialistide ametikohad töötlevas tööstuses, ehituses, samuti teeninduses ja hariduses.
Samas juhib ta tähelepanu sellele, et paljugi on kinni oskustes.
Teelahki sõnul on üks sagedasemaid põhjusi, miks inimesel on keeruline tööd leida, vähesed või vananenud oskused. Kui inimesel puudub erialane haridus, keeleoskus või digipädevus, siis on võimalusi hea palgaga tööd leida oluliselt väiksem.
„Ümberõpe või täiendõpe on siin kindlasti omal kohal. Tähtis on täpselt koolitusvajadus välja selgitada, siis aitab ümberõpe ka tööle,“ ütleb Töötukassa esindaja.
Ta toob ka konkreetse näite: üks nende klient töötas varasemalt põlevkivisektoris keemiaseadmete ja -masinate operaatorina, läbis seejärel hooldustöötaja täiendkoolituse, astus õppima Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis hooldustöötaja erialal ning töötab täna hooldustöötajana Ida-Viru Keskhaiglas.
„Töötukassa saab siin aidata, nõustaja lepib kliendiga kokku plaani ja tegevused, mis aitavad klienti tööle liikumisel,“ kinnitab Teelahk. „Tänaseks on kokku lepitud esimene kohtumine Enefit Indrustry OÜ personali juhtivpartneriga Narva karjääris, samuti jätkuvad koostöökohtumised ametiühingute esindajatega.“
Uus vahetus
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Annika Sepp räägib plaanidest luua uusi töökohti, mis peaksid osaliselt kompenseerima koondamisi põlevkivisektoris.
Tema sõnul on siin võtmetähtsusega Õiglase Ülemineku Fond, mis on suunatud eelkõige uute, väljaspool põlevkivisektorit asuvate töökohtade loomisele, et mitmekesistada piirkonna majandust ja asendada järk‑järgult kaduvaid põlevkivitööstuse töökohti.
Ta märgib, et selle fondi vahenditest on juba rahastatud üle 230 projekti.
„Nende täielikul käivitumisel prognoositakse ligi 1300 uut töökohta Ida‑Virumaal hiljemalt aastaks 2030,“ ütleb Sepp.
Seejuures tekivad uued töökohad järk-järgult – ajavahemikus 2025–2029, kusjuures paljud suuremad tööstusinvesteeringud hakkavad töökohti looma järk‑järgult alates 2026. aastast.
Tema sõnul on osa projekte juba realiseerimisfaasis. Muuhulgas on tänaseks käivitunud ja töötajaid juba värvanud Narva magnetitehas, loomisel on liimpuittoodete tehas Kohtla-Järvel, kuhu on planeeritud üle 60 töökoha.
Ta juhib tähelepanu, et hinnanguliselt umbes 80% uutest töökohtadest on oskustööliste ja spetsialistide tasemel, mis on võrreldav põlevkivisektori senise kompetentsitasemega.
Eraldi toob Sepp välja tööturu dünaamika. Töötukassa andmetel oli selle aasta märtsis Ida-Virumaal enam kui 300 vaba töökohta rohkem kui aasta tagasi.
Rääkides piirkonna ühest tööstusharust sõltumise põhjustest, märgib ta, et Ida-Virumaa on ajalooliselt kujunenud Eestile oluliseks tööstuspiirkonnaks ning just seetõttu on üks peamine eesmärk Ida-Virumaa tööstust mitmekesistada.
Seejuures, rõhutab Sepp, on piirkonnal oluline eelis – tehnilise ettevalmistuse ja tööstuse kogemusega tööjõud, mida tööandjad kõrgelt hindavad. Tema sõnul arenevad just seetõttu siin ka teised tööstused, sealhulgas plasti- ja metallitöötlus.
See ei ole juhuslik
Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak ütleb, et muudatusi Narva karjääri ümber ei saa vaadelda üksiku otsusena.
Tema sõnul on tegemist ettevõtte Enefit Industry majandusotsusega, mille eesmärk on säilitada konkurentsivõime rahvusvahelisel turul.
„Kaevandustegevuse koondamine Estonia kaevandusse aitab vähendada tootmiskulusid ning tagada ettevõtte jätkusuutlikkust pikemas perspektiivis,“ märgib ta.
Samas rõhutab Kajak, et sellised muutused ei toimu vaakumis. Tema sõnul on Eesti energiamajandus tervikuna muutumises ning põlevkivisektori roll väheneb ajas.
„Tegemist ei ole ootamatu arenguga, vaid pikemaajalise muutusega,“ ütleb ta.
Rääkides riigi plaanidest, viitab Kajak Õiglase Ülemineku Fondile kui ühele võtmetööriistale.
Tema sõnul suunatakse selle kaudu Ida-Virumaa piirkonda ligikaudu 340 miljonit eurot, millele lisandub riigi ja erasektori panus, kasvatades koguinvesteeringud üle poole miljardi euro tasemele.
Fondi toel viiakse ellu sadu projekte, märgib Kajak, mille eesmärk on mitmekesistada piirkonna majandust, luua uusi töökohti väljaspool põlevkivisektorit, toetada ettevõtlust ja innovatsiooni ning pakkuda ümber- ja täiendõppe võimalusi.
Ta rõhutab, et märkimisväärne osa projektidest on juba ellu viidud või käivitumas. Piirkonda on juba rajatud uusi tööstusettevõtteid, sealhulgas magnetitehas, ning arendamisel on tööstuspargid ja muud ettevõtlusprojektid.
Eraldi räägib Kajak suurtest investeeringutest tööstustaristusse. Ta märgib, et Auvere tööstuspiirkonda on juba paigutatud märkimisväärseid vahendeid: ehitatud elektrijaam, rajatud akupark, käivitatud uus õlitehas ning 2028. aastaks on kavandatud uue gaasijaama rajamine.
Lisaks on tema sõnul Narvas plaanis uus kaugküttelahendus.
Rääkides töökohtadest, märgib Kajak, et Õiglase Ülemineku Fondi toel elluviidavate projektidega on plaanis luua Ida-Virumaale üle 1300 uue töökoha.
Eraldi pöörab ta tähelepanu vanematele töötajatele ja nende võimalikule tööturult väljalangemisele.
„Narva karjääri töötajate keskmine vanus on ligikaudu 50 aastat, mis tähendab, et ümberõppe ja uute töövõimaluste leidmine võib olla mõneti keerulisem. Selliste töötajate puhul on oluline pakkuda paindlikke ümber- ja täiendõppe võimalusi, toetada individuaalset nõustamist ja karjääriplaneerimist ning võimalusel leida jätkutööd samas sektoris või seotud valdkondades,“ nendib Kajak. „Selline risk on olemas, eriti piirkondades ja sektorites, kus muutused on kiired ning töötajate oskused on kitsalt spetsiifilised.“
Tema sõnul on riigi eesmärk seda riski vähendada läbi varajase sekkumise (enne töökoha kadumist), ümberõppe ja nõustamise ning ka läbi uute töökohtade loomise samasse piirkonda.
„Oluline on, et muutused toimuksid samm-sammult ning inimestele jääks piisav aeg kohanemiseks,“ rõhutab spetsialist.
Kommentaar
Milline on riigi konkreetne plaan Ida-Virumaa jaoks seoses põlevkivisektori vähenemisega?
Jaanus Uiga, Kliimaministeeriumi energeetika- ja maavarade asekantsler
Energeetika valdkonna tegevused ja arengusuunad on kirjeldatud energiamajanduse arengukavas (ENMAK), mille viimane versioon (aastani 2035) kinnitati käesoleva aasta jaanuaris.
Meie elektrisüsteemi on paratamatult vaja uusi võimsusi ning taastuvenergia koosmõjus salvestusega on selleks kõige efektiivsem ja odavam viis, kuidas seda teha. Samuti peab olema tagatud piisava juhitava võimsuse olemasolu igal ajahetkel.
Seni, kuni piisvalt uusi juhitavaid võimsusi rajatud pole, peab olemasolevaid põlevkivijaamu töös edasi hoidma.
Enamik põlevkivijaamu on vanad ning toodavad vaid vähestel, kõrge hinnaga tundidel. Need jaamad vananevad edasi ja vajavad töös hoidmiseks järjest rohkem investeeringuid. Seetõttu on paratamatult vaja rajada uut juhitavat võimsust nii uue nõudluse katteks kui ka vanade jaamade asendamiseks.
Esimene juhitava võimsuse hange on juba tehtud ja jaamade rajamine töös.
Põlevkivi kasutatakse tänapäeval ennekõike põlevkiviõli tootmiseks, millest enamik sellest läheb ekspordiks. Põlevkiviõli tootmiseks saavad tootjad tasuta CO2 kvoote, mis tähendab, et põlevkivi kasutamise elukaare ja jätkusuutlikkuse määrab ennekõike ikkagi see, kui palju on maailmaturul nõudlust meie põlevkiviõli järele.
Kommentaar Narva Linnavalitsuse esindajatelt
Lähiaastatel on oodata uute töökohtade loomist
Töökohtade kadumine, eriti sellises mahus nagu 100 töökohta, avaldab kindlasti mõju nii tööturule kui ka sotsiaalsele olukorrale. See on eelkõige mure nendele inimestele ja nende peredele, keda see otseselt puudutab.
Samas on oluline rõhutada, et Narvas on lähiaastatel oodata ka uute töökohtade loomist.
Näiteks NPM Narva OÜ magnetitehases on plaanis 2026. aasta lõpuks luua 70 uut töökohta ning 2027. aasta lõpuks lisandub veel 130 töökohta.
Hanza Mechanics metallitööstusettevõtes prognoositakse 2026. aasta lõpuks 20–30 uue töötaja lisandumist.
Loodame, et osalt saavad needsamad inimesed tööd nendel suurtel objektidel, mille rajamine peagi algab: soojatoru Auverest Balti jaama ja gaasijaama ehitus. Neil objektidel on vaja sadu töökäsi.
Samuti on 2027. aastal kavandatud Linda hotelli avamine, millega luuakse ligikaudu 50 uut töökohta.
Hetkeandmete põhjal ei ole täheldatav töötuse märkimisväärne kasvutrend. Statistika näitab, et töötute arv on aastases võrdluses pigem vähenenud – kui 2025. aasta veebruaris oli registreeritud 3332 töötut, siis 2026. aasta veebruaris 3146.
Narvas on täna olemas teatud alternatiivsed töövõimalused, kuid nende vastavus konkreetse profiiliga töötajatele sõltub nii töötajate oskustest kui ka tööandjate vajadustest. Samas on lähiaastatel oodata uute töökohtade loomist nii tööstussektoris kui ka teeninduses, mis aitab töövõimalusi laiendada.
Seetõttu võib öelda, et kuigi kõigile kohene ja otsene asendus ei pruugi olla tagatud, on Narvas kujunemas täiendavad võimalused, mis aitavad tööturul olukorda leevendada.
On mõistetav, et inimesed liiguvad sinna, kus on nende ootustele vastav ja paremini tasustatud töö. Samas ei ole see ainus ega peamine tegur, mis mõjutab rahvastiku muutust Narvas. Statistika põhjal on elanike arvu vähenemise peamiseks põhjuseks siiski demograafiline olukord – eelkõige elanikkonna vananemine ja loomulik iive.
Seetõttu ei saa ühe konkreetse otsuse põhjal järeldada, et see tooks kaasa märkimisväärse elanike lahkumise kasvu, kuigi teatud mõju tööturu kaudu ei saa välistada.
Linn ootab riigilt eelkõige sisulist koostööd ja Narva käsitlemist olulise osana Eestist. Oluline on, et riik oleks valmis arutama piirkonna väljakutseid koos linnaga ning otsima ühiselt lahendusi. See puudutab muu hulgas ka tulevikku suunatud otsuseid, näiteks järgmise perioodi (alates 2029. aastast) Euroopa Liidu vahendite suunamist, et toetada piirkonna arengut, töökohtade loomist ja majanduse mitmekesistamist.
