Citadele panga tellimusel läbi viidud uuringu kohaselt leiab 82% Eesti elanikest, et keskklassi kuulumiseks on vaja teenida vähemalt 2000 eurot kuus pärast maksude tasumist. Sealjuures on iga viies vastaja veendunud, et sissetulek peaks olema vähemalt 3000 eurot, teatab BNS.
Kõige sagedamini nimetasid uuringus osalejad summat 2000 kuni 2500 eurot netos kuus — sellise vastuse andis 35% vastajatest. Veel 26% leiab, et keskklassi esindaja peaks saama 2500 kuni 3000 eurot. 21% küsitletute arvates on vajalik vähemalt 3000-eurone sissetulek, 18% aga leiab, et piisab ka väiksemast summast.
Citadele Balti riikide jaepanganduse juhi Edward Rebase sõnul ei seo inimesed keskklassi kuulumist mitte ainult palga suurusega, vaid ka võimalusega tasuda ilma suuremate raskusteta igapäevaseid kulusid, teha sääste ning tulla toime ootamatute väljaminekutega.
«Rääkides keskklassist, ei mõtle inimesed mitte ainult palgale. Nende jaoks tähendab see tõenäoliselt ka seda, et pärast eluaseme, toidu, transpordi, laenude ja muude püsikulude tasumist jääb piisavalt raha säästudeks, ootamatuteks kuludeks ja perioodilisteks suuremateks ostudeks. See, et 82% vastajatest seab keskklassi lati vähemalt 2000 euro tasemele kätte,peegeldab väga selgelt hinnatõusu ja arusaamade muutumist viimastel aastatel,» selgitas Rebane.
Ootused ja reaalsus Statistikaameti andmetel oli käesoleva aasta teises kvartalis keskmine brutopalk Eestis 2243 eurot ja mediaanpalk 1840 eurot.
Rebane juhtis tähelepanu sellele, et uuringus oli juttu sissetulekutest pärast maksude tasumist, samal ajal kui ametlik statistika peegeldab palkasid enne maksude mahaarvamist.
«See teeb tulemuse veelgi selgemaks. Kui enamik inimesi leiab, et keskklass algab vähemalt 2000-eurosest netosissetulekust, siis subjektiivne keskklassi latt osutub kõrgemaks kui tegelik keskmise brutopalga tase,» märkis ta.
Sealjuures esitavad Eesti elanikud keskklassi sissetulekutele kõrgemaid nõudmisi kui naaberriikide elanikud. Leedus peab vähemalt 2000 eurot kätte vajalikuks 70% küsitletutest ja Lätis 57%. Eestis ulatub see näitaja 82%-ni.
Rebase arvates võivad erinevused olla seotud elukalliduse tajumise, sissetulekutega seotud ootuste ja viimaste aastate majandusolukorraga.
«Eesti elanikud on väga selgelt tundnud, kuidas hinnatõus, intressimäärad ja eluasemekulud mõjutavad pereeelarvet.Seetõttu võib keskklassi piir tunduda kõrgemana,» selgitas panga esindaja.
Mitte ainult palk, vaid ka finantskindlustunne Rebane rõhutas, et keskklassi kuuluvuse hindamisel on oluline arvestada mitte ainult sissetulekuid, vaid ka säästude olemasolu ja finantskohustuste suurust.
Issegi kõrge palk ei taga tingimata kindlustunnet, kui märkimisväärne osa pereeelarvest läheb püsikuludeks ning sääste ootamatuteks juhtudeks ei ole.
«Tunne keskklassi kuulumisest tekib siis, kui inimene ei ela palgapäevast palgapäevani. Piisav finantspadi, jõukohased laenu- ja liisingumaksed ning võimalus teha tulevikuplaane annavad tihti rohkem kindlustunnet kui lihtsalt palga suurus,» märkis Rebane.
Tema sõnul ei tähenda keskklassi kuulumine sugugi tingimata luksuslikku elu. Palju olulisem on võimalus kontrollida oma rahaasju ja mitte muretseda iga ootamatu väljamineku pärast.
Uuringu viis Citadele tellimusel läbi uuringufirma Norstat. Igas kolmes Balti riigis küsitleti 1000 inimest.
