President Ülle Madise rõhutas kohtumisel Vilniuses Leedu presidendi Gitanas Nausėdaga Eesti ja Leedu koostöö olulisust piirkonna julgeoleku tugevdamisel, Ukraina toetamisel ning sidemete arendamisel ülejäänud Euroopaga. Sellest kirjutab BNS.
Rääkides Euroopa julgeolekust, rõhutas riigipea, et Eesti ja Leedu mõistavad ohte ühtmoodi ning ühiselt on vaja arendada NATO ühiseid kaitseplaane ja harjutada nende elluviimist. Tema sõnul tugevdavad kaitset Balti kaitsejoon, sõjalise võimekuse ühine arendamine ja kaitsehanked, samuti liitlaste sõjaline kohalolek piirkonnas. „Oleme veendunud, et NATO tegutseb kõigi liitlaste kaitsmise nimel,“ teatas ta.
Riigipea märkis samuti kaitsekoostöö tugevdamise olulisust Balti riikide, Põhjamaade, Poola ja Saksamaa vahel.„Euroopa peab võtma suurema vastutuse oma kaitse eest — tugev Euroopa tugevdab NATO-t,“ teatas president Madise.Tema sõnul on Läänemere piirkonna liitlaste ühiseks ülesandeks julgeolekualase koostöö hoidmine Ameerika Ühendriikidega.
President Madise sõnul tuleb samuti ühiselt vastu seista hübriidohtudele ja kaitsta elutähtsat taristut. Seoses sellega arutati kohtumisel muu hulgas ka Starlinki seadmete lao süütamiskatset Leedus. „Vastuseks julgeolekuohtudele peavad saama enesekindluse ja kaitsevalmiduse kasv,“ teatas president Madise.
Riigipead arutasid Ukraina toetamist. „Peame suurendama toetust Ukrainale ja survet Venemaale, võtma viivitamatult vastu järgmise sanktsioonide paketi ning vähendama Venemaa tulusid nafta ja gaasi müügist, mis lähevad sõja finantseerimiseks,“ teatas president Madise. Ta rõhutas, et Venemaa peab kandma vastutust oma kuritegude eest, ning agressioonikuriteo uurimise eritribunal Ukraina vastu peab võimalikult kiiresti oma tööd alustama.
President Madise sõnul on Euroopa Liidul vaja kokku leppida rangemas viisapoliitikas Venemaa suhtes. Ta märkis pikaajalise lahenduse vajalikkust, mis ei võimalda Ukraina-vastases agressioonisõjas osalenud Venemaa kodanikel tulevikus Schengeni tsooni siseneda.
Rääkides transpordiühendusest, märkis riigipea, et Rail Balticu projekt avab majandusele uusi perspektiive. „Rail Baltic tugevdab meie majandust, transpordiühendusi Euroopaga ja sõjalist mobiilsust. Soovime jätkata ehitust ning tagada selleks koos Läti ja Poolaga vajaliku finantseerimise Euroopa Liidult,“ ütles president Madise.
Rääkides Eesti-Leedu suhetest, tõstis president Madise eraldi esile koostöö tulemusi, mida inimesed tunnevad igapäevaelus. „Piiriülesed digiretseptid lihtsustavad ravimite kättesaamist, rongiühendus Tallinna ja Vilniuse vahel laiendab reisimisvõimalusi ning energiasüsteemi lahtiühendamine Venemaast tõstab meie energiajulgeolekut,“ ütles ta.Tema hinnangul tugevdavad Eesti ettevõtete investeeringud Leedusse ning koostöö süvenemine kaitsetööstuses mõlema riigi majandust ja julgeolekut.
President Madise kinnitas, et Eesti toetab Leedu eesistumist Euroopa Liidu Nõukogus 2027. aasta esimesel poolel.
Eesti, Läti ja Leedu presidendid kohtuvad 1. detsembril Tallinnas, et arutada teid kolme riigi koostöö edasiseks tugevdamiseks.
Rääkides Euroopa julgeolekust, rõhutas riigipea, et Eesti ja Leedu mõistavad ohte ühtmoodi ning ühiselt on vaja arendada NATO ühiseid kaitseplaane ja harjutada nende elluviimist. Tema sõnul tugevdavad kaitset Balti kaitsejoon, sõjalise võimekuse ühine arendamine ja kaitsehanked, samuti liitlaste sõjaline kohalolek piirkonnas. „Oleme veendunud, et NATO tegutseb kõigi liitlaste kaitsmise nimel,“ teatas ta.
Riigipea märkis samuti kaitsekoostöö tugevdamise olulisust Balti riikide, Põhjamaade, Poola ja Saksamaa vahel.„Euroopa peab võtma suurema vastutuse oma kaitse eest — tugev Euroopa tugevdab NATO-t,“ teatas president Madise.Tema sõnul on Läänemere piirkonna liitlaste ühiseks ülesandeks julgeolekualase koostöö hoidmine Ameerika Ühendriikidega.
President Madise sõnul tuleb samuti ühiselt vastu seista hübriidohtudele ja kaitsta elutähtsat taristut. Seoses sellega arutati kohtumisel muu hulgas ka Starlinki seadmete lao süütamiskatset Leedus. „Vastuseks julgeolekuohtudele peavad saama enesekindluse ja kaitsevalmiduse kasv,“ teatas president Madise.
Riigipead arutasid Ukraina toetamist. „Peame suurendama toetust Ukrainale ja survet Venemaale, võtma viivitamatult vastu järgmise sanktsioonide paketi ning vähendama Venemaa tulusid nafta ja gaasi müügist, mis lähevad sõja finantseerimiseks,“ teatas president Madise. Ta rõhutas, et Venemaa peab kandma vastutust oma kuritegude eest, ning agressioonikuriteo uurimise eritribunal Ukraina vastu peab võimalikult kiiresti oma tööd alustama.
President Madise sõnul on Euroopa Liidul vaja kokku leppida rangemas viisapoliitikas Venemaa suhtes. Ta märkis pikaajalise lahenduse vajalikkust, mis ei võimalda Ukraina-vastases agressioonisõjas osalenud Venemaa kodanikel tulevikus Schengeni tsooni siseneda.
Rääkides transpordiühendusest, märkis riigipea, et Rail Balticu projekt avab majandusele uusi perspektiive. „Rail Baltic tugevdab meie majandust, transpordiühendusi Euroopaga ja sõjalist mobiilsust. Soovime jätkata ehitust ning tagada selleks koos Läti ja Poolaga vajaliku finantseerimise Euroopa Liidult,“ ütles president Madise.
Rääkides Eesti-Leedu suhetest, tõstis president Madise eraldi esile koostöö tulemusi, mida inimesed tunnevad igapäevaelus. „Piiriülesed digiretseptid lihtsustavad ravimite kättesaamist, rongiühendus Tallinna ja Vilniuse vahel laiendab reisimisvõimalusi ning energiasüsteemi lahtiühendamine Venemaast tõstab meie energiajulgeolekut,“ ütles ta.Tema hinnangul tugevdavad Eesti ettevõtete investeeringud Leedusse ning koostöö süvenemine kaitsetööstuses mõlema riigi majandust ja julgeolekut.
President Madise kinnitas, et Eesti toetab Leedu eesistumist Euroopa Liidu Nõukogus 2027. aasta esimesel poolel.
Eesti, Läti ja Leedu presidendid kohtuvad 1. detsembril Tallinnas, et arutada teid kolme riigi koostöö edasiseks tugevdamiseks.
