Olukord uimastitega Eestis muutub üha murettekitavamaks. Kasvab kokaiini ja kanepiga seotud tarvitamine, üledoosisurmade arv püsib kõrge ning turule ilmuvad uued ohtlikud sünteetilised opioidid, teatab BNS viitega ekspertidele.
Sealjuures ei väljendu uimastisõltuvus kaugeltki alati avalikult. Sageli saavad probleemi esimesteks märkideks võlad, töökaotus, perekonfliktid, eluasemeprobleemid ja suutmatus igapäevaste asjadega hakkama saada.
Tervise Arengu Instituudi teaduri ja uimastite osakonna juhataja Katri Abel-Ollo sõnul on ühiskonnas endiselt levinud ettekujutus uimastitest kui lihtsast viisist end elavdada, saada energialaengut või parandada meeleolu. Kuid inimesed ei teadvusta alati, et psühhoaktiivsed ained mõjutavad aju ja kesknärvisüsteemi, ning nende tarvitamise tagajärjed sõltuvad muu hulgas inimese füüsilisest ja vaimsest tervisest ning võivad olla ettearvamatud.
«Seni püsib arvamus, et sõltlasteks saavad ainult rumalad inimesed või et kanep on ohutu. On oluline rääkida teadlikust valikust ja isiklikust vastutusest, kuid tuleb mõista ka seda, et mõned inimesed tarvitavad psühhoaktiivseid aineid üritusel tulla toime vaimse tervise probleemidega, kuna ei saa vajalikku abi,» märgistas Abel-Ollo.
Tema sõnul saab psühhoaktiivseid aineid kasutada meditsiinis, kuid ainult nõuetekohase kontrolli all ja vajadusel kombinatsioonis teraapiaga. Iseravimine võib aga olemasolevaid probleeme süvendada ja luua uusi terviseriske.
Kuidas sõltuvust õigeaegselt ära tunda
Eksperdid pööravad tähelepanu sellele, et inimese rahaliste, perekondlike ja olmeliste raskuste taga võib peituda sõltuvus. Seetõttu on oluline, et sotsiaaltöötajad oskaksid selliseid olukordi ära tunda ja aitaksid inimestel õigeaegselt vajalikku tuge saada.
Sellele teemale on pühendatud konverents «Sõltuvuse mosaiik: sotsiaaltöö roll sõltuvuskäitumise märkramisel ja taastumise toetamisel», mis toimub kolmapäeval Pärnus.
«Sotsiaaltöötaja ülesanne ei ole sõltuvust ravida, vaid näha inimest tervikuna, oskama temaga rääkida keerulistel teemadel ja aitama õigeaegselt vajalikku abi saada,» rõhutas Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni juhatuse esimees Eike Käsi. Sotsiaalminister Karmen Joller märkis omakorda, et sõltuvusega inimest ei tohi jätta abita tervishoiu- ja sotsiaalteenuste ebapiisava koostöö tõttu.
«Me ei tohi otsida piiri, kus lõpeb ühe süsteemi vastutus ja algab teise oma. Igal poolel on oma vastutusala, kuid inimese jaoks peab abi moodustama ühtse terviku,» teatas minister.
Konverentsil arutavad spetsialistid, kuidas tunda ära sõltuvuskäitumist, millised abivõimalused Eestis eksisteerivad ja milliseid praktilisi oskusi vajavad sotsiaaltöötajad inimeste toetamiseks taastumisprotsessis.
TeejuhtEestiÜritus toimub Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni ja Sotsiaalministeeriumi strateegilise partnerluse raames.
