President Alar Karis andis reedel heakskiidu töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusele, kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadusele ning kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusele, teatab BNS.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus vähendab nii tööandjate kui ka Tööinspektsiooni halduskoormust. Seadusega kaotatakse dubleerivad kohustused, vähendatakse aruandlust ja muudetakse tööohutuse süsteem selgemaks, säilitades samal ajal töötajate kaitse. Näiteks ei laiene seadus enam juriidilise isiku juhatuse liikmele. Sellest on erand kehtestatud osaühingu suhtes, mille ainuosanik on ühtlasi selle osaühingu ainus juhatuse liige ja töötaja. Nimelt kehtib talle ka edaspidi tööandja poolt haigushüvitise maksmise sätted.
Seadusega antakse õigus tööandjale põhjendatud kahtluse korral kontrollida töötaja joovet ja sätestatakse selle läbiviimise kord. Uue töötaja tööle asumisel tuleb talle teha tervisekontroll mitte enam nelja vaid kuue kuu jooksul. Samuti täpsustatakse seadusega esmaabi korraldust, võimaldades ettevõtete ühiseid lahendusi, ning nähakse ette, et tööandja ei pea inspektsiooni enam töökeskkonnaspetsialisti või -voliniku määramisest teavitama. Samuti ei pea alla 10 töötajaga ettevõte esitama töökeskkonna riskianalüüsi ega korraldama töötervishoiu olukorra analüüsi. Tööandjate halduskoormust vähendatakse ka seoses lähetatud töötajatega.
Kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus tugevdab II pensionisammast ja taastab selgemalt põhimõtte, et sinna kogutakse raha pensionieaks. Senine 10-aastane ooteaeg II sambaga uuesti liitumiseks lühendatakse viiele aastale. Inimene, kes on enne pensioniiga II sambast raha välja võtnud ning pärast viieaastast ooteaega uuesti liitub, ei saa enam teist korda enne pensioniiga sambast väljuda – pärast taasliitumist kogutakse pensionini.
Samuti muutub süsteem paindlikumaks raha väljavõtmisel. Alates 1. jaanuarist 2028 ei pea enne pensioniiga raha välja võttes realiseerima kogu II samba vara, vaid võimalik on osaline väljavõtmine. Ka osalise väljavõtmise järel saab sissemakseid uuesti alustada viie aasta möödudes. Samuti muutub maksete peatamise regulatsioon: erinevalt raha väljavõtmisest saab üksnes sissemaksete peatamise järel tulevikus kogumist uuesti alustada ilma praeguse kordade arvu piiranguta. Põhiosa seadusest jõustub 1. novembril 2026, osalise väljavõtmise ja maksete peatamist puudutavad muudatused 1. jaanuaril 2028, kuna nende rakendamiseks on vaja pensioniregistri IT-arendusi.
Kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus viib Eesti kalanduse kontrollisüsteemi vastavusse Euroopa Liidu kalanduse kontrollimäärusega. Seadus muudab ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi avastamise ja sanktsioneerimise tõhusamaks ning parandada ausat konkurentsi.
Kalapüügiandmete esitamine muutub järk-järgult täielikult elektrooniliseks ja andmete koosseis suureneb. Kala ja vesiviljelustoodete päritolu peab olema digitaalselt jälgitav kogu tarneahelas kuni jaemüügini. Samuti laiendatakse kalalaevade elektroonilist asukohajälgimist. Merest püütud kala puhul väheneb kogus, mida võib esmakokkuostu vormistamata oma tarbeks osta, seniselt 30 kilogrammilt 10 kilogrammile. Karistusregistri seaduse muudatus annab Keskkonnaametile võimaluse kasutada karistusregistri arhiivi andmeid, et hinnata tõsise rikkumise korduvust.
