Kutse- või kõrgharidusega noored satuvad oma erialal esimest töökohta otsides suletud ringi: tööandjad nõuavad kogemust, mida pole võimalik saada ilma esimesele tööle asumata, kirjutab BNS viitega Antropoloogia Keskuse ja Miltton New Nordicsi uuringu tulemustele.
„Karjääriredeli alumine aste ehk esimene töökoht on paljudes sektorites kadumas. Tööandjad ei ole sageli valmis andma noortele spetsialistidele esimest võimalust, eeldades, et keegi teine on nende ettevalmistusse juba panustanud,“ kommenteeris uuringu peamist järeldust Antropoloogia Keskuse juht Liina Maria Lepik.
Ta lisas, et algtaseme ametikohtadel nõutakse sageli mitmeaastast töökogemust ning reas sektorites asendab nooremspetsialistide positsioone juba tehisintellekt.
Miltton New Nordicsi partneri ja psühholoogi Eva Maria Kangro sõnul näitab uuring, et noorte tööturule sisenemist ei saa jätta üksnes nende endi vastutusele. „Kui me eeldame noorelt tööotsijalt tema esimesel töökohal mitmeaastast kogemust, siis peame küsima, kus ja kuidas ta üldse sai selle kogemuse omandada. Milttonis panustame igal aastal praktikaprogrammi, tänu millele saavad noored reaalse töökogemuse. Tööandjatele tähendab see muidugi vajadust investeerida juhendamisse, kuid samal ajal kasvatame tulevikuspetsialiste ja anname noortele võimaluse,“ ütles Kangro.
Ebavõrdsus tööturule sisenemisel tekib noorte erineva finantsseisundi ja tutvuste ringi tõttu. Need, kellel on rahaline tugi, saavad endale lubada tasustamata praktikat, samal ajal kui ennast ise elatavad noored seda teha ei saa. Keerulisemas olukorras on ka need, kellel puuduvad pere või õppeasutuse kaudu omandatud ametialased kontaktid. Kõige teravamalt tajuvad ebavõrdsust väljaspool Tallinnat üles kasvanud või elavad noored. Pikad ja tulemusteta tööotsingud löövad ka enesehinnangu pihta, eriti kui tööandjatelt ei tule vastuseid ega tagasisidet.
Motiveeriva töö nimel on noored valmis olema paindlikud graafiku, asukoha ja koormuse osas, kuid ei tee järeleandmisi, kui jutt käib väärtustest, vaimsest tervisest ja eraelust. Mõned noored keelduvad töötamast valdkondades, mis on vastuolus nende väärtustega, ning toetav ja salliv töökeskkond on nende jaoks baasnõue, mitte eelis. Edu ei mõõdeta nende jaoks alati kõrge palgaga, vaid pigem rahuloluga eluga ja stabiilsusega.
Noorte kogemuste ja tööandjate tagasiside põhjal töötati välja soovitused olukorra parandamiseks tööturul, mis on suunatud tööandjatele, õppeasutustele, avalikule sektorile ja noortele endile. Eelkõige rõhutatakse vajadust muuta üleminek õpingutelt tööle sujuvamaks. Selleks pakutakse koostöös ettevõtetega praktika süsteemsemat lõimimist õppeprotsessi, tööotsimisoskuste õpetamist juba koolis ning noortele endile – proaktiivselt kontaktivõrgustiku loomist ja oma vabatahtliku tegevuse kogemuse mainimist.
Antropoloogia Keskuse juht Liina Maria Lepik märkis, et noorte töötuse olukorras on oluline iga osapoole vastutus: „Investeeringud noorte haridusse, mis ei leia rakendust, on raisatud ressurss. Noored on täis entusiasmi ja tahavad teha suuri tegusid, kuid neile tuleb anda selleks võimalus. Kui me neid täna eirame, peame neid homme ülal pidama.“
Kvalitatiivne uuring „Tõkked noorte karjääriteel: esimese erialase töökoha saamise kogemus“ viidi Antropoloogia Keskuse ja Miltton New Nordicsi poolt läbi üldise mure tõttu Eesti noorte hõivatuse pärast, mis on langenud Euroopa Liidu ühest kõrgemast näitajast üheks madalamaks. Uuringus osalesid 19–26-aastased kutse- või kõrgharidusega noored (sealhulgas üliõpilased), kes on tööturule sisenemise protsessis või on hiljuti tööle asunud. Uuring viidi läbi praktikaprogrammi raames.
