Välisminister Margus Tsahkna hoiatas Saksamaal Kieli julgeolekukonverentsil esinedes, et Euroopa ei tohi lasta end tõmmata Venemaa ja Ukraina vahel neutraalse vahendaja rolli, sest tegemist oleks Moskva järgjekordse lõksuga, annab teada BNS.
Tsahkna rõhutas oma kõnes, et Venemaa president Vladimir Putin kasutab lääneriikide lõhestamiseks kahte võtet – valelootuse pakkumist ja hirmu külvamist.
„Putin on läbi aastate pannud läänemaailma hellitama lootust, et tema agressiivsus lõppeb. Seda arvati nii pärast Venemaa sissetungi Gruusiasse, pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal ja ka pärast Minski kokkulepete sõlmimist. Paraku on see lootus alati alt vedanud,“ vahendas välisministeerium Tsahkna sõnu. „Teine lõks on hirm. Venemaa hirmutab läänemaailma juttudega eskalatsioonist. Läänemaailm ei tohi nendesse lõksudesse langeda.
Tsahkna sõnul ei ole põhjust loota, et Venemaa agressiivsus lõppeb pelgalt dialoogi tulemusel.
„Mõningates ringkondades loodetakse, et kuna Venemaa on praegu nõrgemas positsioonis, võiks temaga dialoogi astuda. Tegelikult peab Euroopa praegu säilitama strateegilist kannatlikkust, suurendama survet Venemaale ja püsima tugevalt Ukraina kõrval. Euroopa ei tohi lasta tõmmata end neutraalse läbirääkija positsiooni, mis oleks järjekordne Venemaa lõks,“ ütles Tsahkna.
Pärast kõnet osales Tsahkna Euroopa julgeoleku ja heidutuse teemalises vestlusringis koos Saksamaa parlamendisaadiku Thomas Röwekampi, Bulgaaria endise välisministri Georg Georgievi ja Soome Saksamaa-suursaadiku Kai Saueriga. Vestlusringis tõi Tsahkna esile Ukraina kasvava sõjalise võimekuse.
„Sel nädalal olid kogu maailma pilgud põleval Moskval, mis on järjekordne tõestus Ukraina üha kasvavast sõjalisest võimekusest ja suutlikkusest rünnata sihtmärke sügaval Venemaa territooriumil,“ kõneles Tsahkna. „Ukraina sõjaline jõud on miski, mida Euroopa vajab ka enda julgeoleku jaoks, mistõttu on tarvis Ukrainat senisest palju enam näha mitte kui julgeoleku tarbijat, vaid julgeoleku tagajat.“
Kahepäevase Saksamaa visiidi käigus kohtus Tsahkna ka Saksamaa välisministri Johann Wadephuliga, kellega arutati Venemaa edasist survestamist, Ukraina toetamist ja Euroopa julgeoleku tugevdamist.
